4-15-6634/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi nr. 4-15-6634

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

08. septembril 2015.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-6634 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler

Väärteoasi Martin Unga väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi

Menetlusalune isik Martin Unga, isikukood: 38602230308, elukoht: XXX, EV kodanik, töötab

Kohtuvälise menetleja esindaja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Martin Unga LS § 201 lg 2 järgi ning karistada arestiga 15 päeva.

Vastavalt KarS § 69 asendada Martin Unga´le mõistetud arest 15 päeva üldkasuliku tööga 15 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 3 kuud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevavlekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Martin Martsepp poolt on 24.07.2015.a. koostatud väärteoprotokoll nr 20150724187101 selles, et Martin Unga 24.07.2015.a. kella 00:45 ajal juhtis Harjumaal Tallinna linnas Vabaduse pst Kirde ja Leesika tänava vahel suunaga Kirde tänava suunas mootorsõidukit MB A180 reg.nr XXXomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Sellise tegevusega Martin Unga rikkus liiklusseadus § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik tunnistas end kohtuistungil süüdi ja andis ütlusi, et sõitis mootorsõidukiga omamata juhtimisõigust, kahetseb toimepandut. On nõus tegema üldkasulikku tööd.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et Martin Unga´t tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ning karistada 15 päevase arestiga.

Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on 24.07.2015.a. väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati 24.07.2015.a. kell 00:45 sõiduki MB A180 reg.nr XXX roolist Martin Unga, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 4); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, milles Martin Unga andis ütlusi, et sõitis ema autoga MB reg.nr XXX linnast koju Nõmmele. Kahetseb tehtut ja soovib kergemat karistust (tl. 5); tunnistaja Steffen Tamm ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles tööl 24.07.2015.a. Tallinnas Vabaduse pst, kui kella 00:45 ajal nägi kuidas Leesika tänava poolt mõõdukalt suurema kiirusega kui lubatud tuli Kirde tänava suunas MB A180 reg.nr XXX. Sõiduki kiirus oli 63 km/h. Juht peatati ning isik oli kaine. Juhiks osutus Martin Unga, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja ta oli varem juhtimiselt kõrvaldatud. Isik tunnistas enda süüd ja kahetses (tl. 6); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et Martin Unga´l puuduvad kehtivad juhiload (tl. 7); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati 11.06.2015.a. kell 16:03 sõiduki MB A180 reg.nr XXX roolist Martin Unga, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 8) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Martin Unga´le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada Martin Unga´l edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikut on varem väärteokorras karistatud 5-l korral (tl. 9 - 11) rahatrahvidega, mis on isikul kõik tasumata, kui ka arestiga. Seega ei ole mõistlik isikule määrata rahatrahvi. Varasemalt määratud rahatrahv ei ole avaldanud karistusena soovitud mõju ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, seega leiab kohus, et isikule tuleb määrata arest, millise võib asendada üldkasuliku tööga.

Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik