1-15-6709/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 08. september 2015 Kriminaalasi (number ja nimetus) kriminaalasi nr 15284000338; kohtuasi nr 1-15-6709

riik . G J versus Asja lahendamine kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

G J.

(isikukood XXX; elukoht

xxxxxxxxxxxx x xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus

karistusseadustik (KarS) - § 424 (Mootorsõiduki, maastiku sõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis) järgi

RESOLUTSIOON

(

) Kohtuotsuse resolutiivosa

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1. tunnistada . süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle rahaline k G J aristus 60

(kuuskümmend) päevamäära, s. o 882 €; KarS §

68 alusel arvata eelvangistuse aeg 2 päeva

mõistetud karistusaja hulka ja lugeda . kandmata karistuseks rahaline karistus 54 G J (viiskümmend neli) päevamäära s.o 793 (seitsesada üheksakümmend kolm) € ja 80 senti; KarS § 1 alusel määrata . ile mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi mitte vähem G J- 66 lg

kui 79 (seitsekümmend üheksa) € 38 senti kuus järgmiselt: 1) alates 2015 a oktoobri kuust

igakuise rahalise karistuse osa 79.38 € tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2)

igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu -

määratud rahalise karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse

võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna;

1.2. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta . ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki G J- juhtimisõigus 2 (kaheks) kuuks. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja muude kriminaalmenetluses

kohaldatavate abinõude osas:

2.1 välja mõista riigi kasuks . -ilt kriminaalmenetluse kulu 635 (kuussada G J

kolmkümmend viis) € 70 senti (sundraha 585 €, õigusabi 48 € ja 2.70 €)

tasu postikulu ;

2

määrata väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2015 a

oktoobri kuust igakuise menetluskulu osa 52 ( 98 senti tasumine, kuni viiskümmend kaks) €

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg

kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või

kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 G J. -ile 56.16 (koos õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu €

käibemaksuga jätta riigi kanda ) ; 2.3 rahaline karistus põhikaristusena pöörata täitmisele iseseisvalt; 2.4 tühistada . ile tõkendina kohal G J - datud elukohast lahkumise keeld;

2.5 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia

liiklusregistri . le Otsusele edasikaebamine ja otsuse täitmine

3. Kohus selgitab:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord -des 318 321, mille kohaselt on sätestatud KrMS § –

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alust - el Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega

viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või

kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest

arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127

kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis

tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2);

3.5 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad

tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse

lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad

kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.7 KrMS § 317 kohaselt ärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad p

kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk;

3.8 KrMS Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppe- § 248 (

menetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU

OTSUSE PÕHJENDUSED

3

KrMS ( ) kohaselt § 249 Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses

k

ning ohtuotsuse põhiosas märgitakse: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab 2) kokkuleppe sisu.

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt mootorsõiduki juhtimise

on . toime pannud kuriteona

G J

joobeseisundis s seisnes selles, et tema juhtis 02.08.2015 kella 19.55 paiku KarS § 424 järgi, mi

Viljandimaal Karksi külas Karksi Nuias Piiri tn 56 juures mootorsõidukit VW Passat -

registreerimisnumbriga XXX XXX joobeseisundis (joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus on 0.86 mg/l). 2. pe Kriminaalasjas sõlmitud kokkulep

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

s karistamiseks rahalise karistuse

üüdimõistmiseks KarS § 424 järgi 60 päevamäära ja ga , s.o 882

eurot (päevamäära aluseks võetud 2014. a keskmise päevasissetuleku G J. -i suurus, s.o 14,70 eurot). KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva s.o

02.08.2015 – 03.08.2015 (s.o 6 päevamäära). Seega lugeda kandmata karistuseks rahaline

karistus 54 päevamäära € KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb , s.o 793.8 . kanda ositi 10 kuu jooksul, s. o 79.38 eurot kuus. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 2 kuuks.

3. Kriminaalmenetluse kulud

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse

kulude liigid ine ; § 173 § 179), - 2. jaos ( ; § 180 § 188) - ning

3. jaos ( - ). Menetluskulud kululiikide ; § 189 § 192

järgi on sätestatud KrMS §

-s 175 (

Menetluskulud). Kulude koosseis

3.1. Sundraha

KrMS § 175 üüdimõistva (Menetluskulud lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks s )

kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme

kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse o 585

28.

novembri ), millega on kehtestatud 2013 määrusest nr 166 (

alates 01. jaanuarist 2015 töötasu alammääraks 390 € kuus.

3.2. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti

Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45

järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse

-

kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.

detsembri 2009 otsusega on kinnitatud makstava tasu arvestamise

(edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord

tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

G J. -ile kohtueelsel uurimisel

osutatud õigusabi ja sellega seonduvad sõidule vajalikud

4

kulutused on 104.16 48 €, millest kulutused otsesele õigusabile moodustavad €. Kohtueelsel uurimisel on kaitsja õigusabi tasutaotlus rahuldatud.

3.3. Postikulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks

on kriminaalasjas postikulu 2.70 – €

3.4. Kokku moodustub kululiikidest kriminaalasjas menetluskulu 691.86 €

(585+104.16+2.70 ).

Menetlusk

ulude hüvitamise otsustused

KrMS § 189 (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses

menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega. K almenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse ohtumenetluses otsustatakse krimina

või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.

KrMS § 180 (Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) lg 1 kohaselt

s

aselt üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 koh

m - enetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumis

väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

3.5. Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse G J. -ile

osutamine 48 56.16 € ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku €.

Sõiduga seonduvad kulutused on võrreldes sisulise õigusabi andmise kuludega

ebaproportsionaalselt suured. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla

määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi

andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused

sõitudele € jätta süüdi välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, 56.16 statavalt kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud

ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult

seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma

süüdi riigile tagasi välja mõistmata statavalt .

3.6. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks

süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt.

3.7. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetluskulude tasumine o ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

3.8. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb

G J. -ilt riigi kasuks 635.70 . välja mõista kriminaalmenetluse kulu € 4.

Otsuse tegemisel kaasnevate täiendavate küsimuste lahendamine

KrMS § 312 ( ohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi ) p 7 kohaselt k

kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid. KrMS § 313 (

resolutiivosa) lg 1 p 8 kohaselt s kohtu valitud üüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine.

Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keel tuleb tühistada. d

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. -

5

KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid

rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse

kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Lillsaar

Kohtunik