2-15-11290/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

07. september 2015 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-11290 Tsiviilasi

T. P. hagi A. P. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T. P., isikukood *, elukoht * Hageja lepinguline esindaja Alar Salu, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid, asukoht Vana-Viru 4 Tallinn 10111, e-post * Kostja A. P., isikukood *, elukoht *, e-post * Kohtuistungi aeg

04. september 2015

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada T. P. (isikukood *) ja A. P. (isikukood *) abielu, mis on registreeritud * aastal ja mille kohta on koostatud abieluakt nr *.

3. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.

5. Jõustunud kohtuotsus saata * Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja kanda jäävad menetluskulud summas 1006,28 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik 29.07.2015. a esitas hageja T. P. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse A. P. vastu abielu lahutamise nõudes.

29.07.2015. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 06.08.2015 esitas kostja kirjaliku vastuse. 04.09.2015 2015 toimunud kohtuistungil vaatas kohus tsiviilasja läbi.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus

Kohtule esitatud hagi kohaselt sõlmiti poolte abielu * aastal. Hageja soovib abielu lahutada, kuid ei ole kostjaga kokkuleppele saanud lahutuse nõude osas. Pooltel ühiseid alaealisi lapsi ei ole. Hageja ühisvara kohtus jagada ei soovi, kuna pooltel on sõlmitud notariaalne ühisvara jagamise leping. Poolte abielulised suhted on lõppenud alates 2008 aastast ning sellest ajast alates elab hageja *.

04.09.2015 toimunud kohtuistungil kuulas kohus hageja ära telefoni teel ning hageja jäi esitatud hagi juurde. Hageja palus poolte abielu lahutada. Hageja selgitas, et poolte abielulised suhted on lõppenud alates 2008. aastast ning ei ole alust arvata, et pooled veel oma abielulisi suhteid taastaksid.

Kostja seisukoht

Kostja nõustus poolte abielu lahutamisega. Kohtuistungil kostja kinnitas, et ei taasta hagejaga kooselu ning palus poolte abielu lahutada. Kostja kinnitas hageja väiteid, et poolte abielulised suhted on lõppenud 2008 aastast alates.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud * ning selle kohta on koostatud abieluakt nr * /tl 14/.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud 2008 aastal. Samuti on mõlemad pooled seisukohal, et nad abielulisi suhteid ei taasta. Kohus leiab, et kui pooled ei ole koos elanud seitse aastat ja kumbki pool abielulisi suhteid taastada ei soovi, siis ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid ning seetõttu lahutab kohus poolte abielu.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. Hageja kanda jääb hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 906,25 eurot. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TSMS § 177 lg 1 p 1 järgi.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik