2-15-11388/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 07. september 2015 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-11388 Tsiviilasi

T. B. hagi A. B. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T. B., isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja A. B., isikukood *, elukoht *, e-post: *

Kohtuistungi aeg 07. september 2015

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi. 2. Lahutada T. B. (isikukood *) ja A. B. (isikukood *) abielu, mis on registreeritud * aastal ja mille kohta on koostatud abieluakt nr *. 3. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale. 5. Jõustunud kohtuotsus saata * Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja kanda jäävad menetluskulud summas 100 eurot.

2

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik 30.07.2015. a esitas esitas hageja T. B. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse A. B. vastu abielu lahutamise nõudes. 31.07.2015. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 16.08.2015 esitas kostja kirjaliku vastuse. 25.08.2015 kuulas kohus telefoni teel ära kostja isiklikult. 07.09.2015 2015 toimunud kohtuistungil vaatas kohus tsiviilasja läbi.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus

Kohtule esitatud hagi kohaselt sõlmiti poolte abielu * aastal. Hageja soovib abielu lahutada, kuna pooled ei ole koos elanud juba kaks aastat. Abikaasa lahkus Eestist kaks aastat tagasi ning selle aja jooksul ei ole kordagi Eestis käinud. Samuti on kostja kinnitanud, et Eestisse ta tagasi ei tule. Koos hagiga esitas hageja kohtule kostja poolt allkirjastatud avalduse, mis on notariaalselt tõestatud, milles kostja avaldab, et nõustub abielu lahutamisega. Avaldus kannab 28.05.2013 kuupäeva.

07.09.2015 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Hageja palus poolte abielu lahutada. Hageja selgitas, et poolte abielulised suhted on lõppenud alates 2013 aastast ning ei ole alust arvata, et pooled veel oma abielulisi suhteid taastaksid.

Kostja seisukoht

Kostja nõustus poolte abielu lahutamisega nii kirjalikus vastuses kui kostja isiklikul ärakuulamisel.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud * ning selle kohta on koostatud abieluakt nr * /tl 15/.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

3

Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud 2013 aastal. Samuti on mõlemad pooled seisukohal, et nad abielulisi suhteid ei taasta. Kohus leiab, et kui pooled ei ole koos elanud kaks aastat ja kumbki pool abielulisi suhteid taastada ei soovi, siis ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid ning seetõttu lahutab kohus poolte abielu.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. Hageja kanda jääb hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TSMS § 177 lg 1 p 1 järgi.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik