3-15-974/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 7. september 2015, Tartu Haldusasja number 3-15-974 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26. juuni 2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. juuni 2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Nikolai Lilitškin esitas 15. aprillil 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla valvuri korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks ning vangla kohustamiseks järgida põhiseaduse §i 28. Kaebaja väitel on ta õigusest ravile ilma jäetud, kuna ta keeldus valvurite korraldusel ravimite manustamisel suud avamast. 2. Tartu Halduskohus jättis 3. juuni 2015. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja 15 päeva arvates määruse kättesaamisest väidetavalt õigusvastase korralduse kuupäeva täpsustamiseks, tuvastamisnõude esitamise eesmärgi selgitamiseks ning kohustamisnõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise tõendamiseks. 3. Tartu Halduskohtusse saabus kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldus, millele oli lisatud koopia vaidest nr 1-11/198, mis registreeriti vanglas 7. mail 2012. Kaebaja viitas ka vaietele nr 1-11/338-1, 2-3/1512-1 ning 2-3/1844-1, mis olid esitatud seoses ravimite jagamisel antud korraldusega avada suu ning põhjendas tuvastamiskaebuse esitamist preventiivse huviga, väites samas, et tuvastamisnõue sisaldub kohustamisnõudes. 4. Tartu Halduskohus tagastas 26. juuni 2015. a määrusega N. Lilitškini kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus märkis, et kaebus oli pärast puuduste kõrvaldamist muutunud veel laiemaks ja ebaülevaatlikumaks, kaebaja poolt olid segamini välja toodud tema karistamised, vaiete esitamised ning ravimite

võtmisega seotud tegevused. Halduskohus soovis konkreetselt teada, millised nõuded ja millisel alusel kaebaja esitab, kuid kaebaja ei esitanud arusaadavat vastust. Kaebaja tõi oma vastuses välja mitmete vanglale esitatud taotluste ja vaiete registreerimise numbreid, kuid esitas halduskohtule vaid 7. mail 2015 Tartu Vangla poolt registreeritud vaide nr 1-11/198, samas kui kaebus oli halduskohtusse esitatud 15. aprillil 2015. Lisaks viitas kaebaja puuduste kõrvaldamise avalduses distsiplinaarkaristustele, mis määrati pärast kaebuse halduskohtule esitamist. Halduskohus selgitas, et neid karistusi on kaebajal võimalik vaidlustada ettenähtud korda järgides. Halduskohus nentis, et puuduste kõrvaldamise avaldus oli vasturääkiv, kuna esmalt väitis kaebaja, et õigusvastasuse tuvastamise nõue sisaldub kohustamisnõudes, aga samas põhjendas kaebaja, et tal on tuvastamiskaebuse esitamiseks preventiivne huvi. Kaebaja ei edastanud halduskohtule ühtegi dokumenti kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise tõendamiseks. Halduskohus asus seisukohale, et kohtute uurimiskohustus ei hõlma kaebaja kümnete vanglale esitatud pöördumiste hulgast selliste dokumentide otsimist, mis tõendaksid kohtueelse menetluse läbimist, seda just olukorras, kus kaebaja ei ole vaatamata halduskohtu selgitustele esitanud menetlusse võtmiseks nõuetekohast kaebust. Halduskohus märkis, et kui kaebajale keeldutakse edaspidi arstiabi andmast, mis on tema hinnangul õigusvastane, on tal võimalik oma õigusi kaitsta tõhusama vahendiga ehk esitades esmalt kohustamisnõude vaidemenetluses ning seejärel vajadusel kohtumenetluses. Seega on olemas menetlused, mis võimaldavad kaebaja õigusi tõhusalt kaitsta. Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus, et kaebust ei saa esitatud kujul menetlusse võtta ega pidanud vajalikuks kaebust teistkordselt käiguta jätta, kuna kaebajal on aastatepikkune kohtusse pöördumise kogemus. Kuna halduskohus tagastas kaebuse, puudus vajadus võtta seisukoht kaebaja menetlusabi taotluse osas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 5. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 26. juuni 2015. a määruse tühistamist. Kaebaja selgitab, et ta esitas kaebuse Tartu Vangla aktide õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna Tartu Vangla pole ühtegi akti tühistanud. Õigusvastasuse tuvastamine on otseselt seotud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisega riigivastutuse seaduse alusel, kuna kaebaja väärikust on alandatud. Halduskohus rikkus uurimispõhimõtet, kuna ei vaadanud läbi kaebuse sisu ega kaebaja põhjendusi. Halduskohus peab lähtuma kaebuse esemest ja tuvastama, kelle tegevus või tegevusetus põhjustas väärikust alandava kohtlemise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 7. HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohtule algselt esitatud kaebuse põhjal võis aru saada, et kaebaja eesmärk on kohustada Tartu Vanglat talle ravimeid andma ning tuvastada valvurite ravimite jagamise ajal antud korralduste õigusvastasus. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, ega ei esine alust kaebuse käiguta jätmiseks. Halduskohus tõi kaebuse käiguta jätmise määruses selgelt välja kaebuse menetlusse võtmist takistavad puudused. Olles tutvunud kaebuse puuduste kõrvaldamise avaldusega, leiab ka ringkonnakohus, et kaebaja ei ole kõrvaldanud ühtegi kaebuse puudust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et uurimispõhimõte ei eelda kaebaja poolt loetletud vaiete ja taotluste numbrite põhjal sellise kohtueelse menetluse lahendi otsimist, mille asjaolud vastaksid kaebuses kirjeldatud asjaoludele. 2 2

Kaebajale peab olema teada, kas ta on Tartu Vanglalt taotlenud ravimite väljastamist ning keelduva vastuse peale vaide esitanud. Samuti peab kaebajale teada olema, millisel kuupäeval talle väidetavalt õigusvastane korraldus anti. Kui halduskohtule esitatud koopia 7. mail 2012 registreeritud vaidest (tl 12-18p) peaks olema asjassepuutuv, siis HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaeg halduskohtusse pöördumiseks on ilmselgelt möödunud. 8. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib halduskohtule tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja esitas nõude vangla kohustamiseks tagada tema tervise kaitse ravimite väljastamise läbi. Kaebaja väitel lõpetati talle ravimite väljastamine selle tõttu, et ta keeldus täitmast valvurite korraldust avada ravimite võtmise järel oma suu. Kuna sellise kohustamisnõude lahendamisel tuleks muuhulgas anda hinnang valvurite korralduse õiguspärasusele, on kohustamisnõue kaebaja õiguse kaitseks tõhusam vahend. Halduskohus on vaidlustatud määruse punktis 7 selgitanud, kuidas kaebaja saab edaspidi kohustamisnõudega halduskohtusse pöörduda. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks selgitust korrata. Kuna tuvastamiskaebuse esitamine ei ole tõhusama nõude olemasolu tõttu lubatav, jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited põhjendatud huvi kohta. 9. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 26. juuni 2015. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 2 3 3