4-15-5542/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. septembril 2015 Tallinnas, Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-15-5542

Kohtunik

Anne Rebane

Väärteoasi R.J-i väärteoasi LS § 221 lg 1 järgi

Vaidlustatud otsus PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 10.06.2015.a. otsus väärteoasjas 2302,15,007905

Kaebuse esitaja , isikukood: XXX; elukoht:

R.J XXX; kodakondsus: Eesti; töökoht:töötab.

Kohtuväline menetleja PPA Põhja Prefektuur

Väärteoprotokolli number 20150518376401 väärteoasjas nr 2302,15,007905

RESOLUTSIOON Juhindudes V™S §-st 120, § 132 p 1, § 133, §

134 lg 3 kohus otsustas:

1. Jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata.

2. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv – 30 trahviühikut ehk 120 eurot – tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220155104773.

Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Käesolev põhjendatud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 07. septembrist 2015.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Menetluse käik ja asjaolud

1.1.PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 10.06.2015.a. otsusega väärteoasjas nr 2302,15,007905 karistati R.J selle eest, et 18.05.2015.a. kell 00:55, juhtides Tallinnas

Järvevana tee ja Tartu maantee ristmikul mootorsõidukit, sõitis ta fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava punase tule ajal, kuigi oleks liiklust ohustamata võinud sõidukiga peatuda enne ristmikku. Karistuseks määrati LS §

58 lg 3 rikkumise eest LS § 221 lg 1 alusel rahatrahv 30 trahviühikut ehk 120 eurot.

1.2. Harju Maakohtusse saabus R.J-i kaebus nimetatud otsuse tühistamiseks. Kaebusest nähtub, et R.J: 1) nõuab väärteoprotokolli tühistamist või trahvi vähendamist; 2) selgitab, et sooritades 18.mail 2015.a. kella 01 paiku parempööret Järvevana teelt Tartu maanteele, pani ta tähele, et valgusfooris süttis kollane tuli. Teekate oli märg ja et mitte järsult pidurdada, jätkas ta liikumist, kuni politsei ta alles ca kilomeetri kaugusel, s.o. lennujaama sissesõidu juures peatas; 3) juhib tähelepanu sellele, et kõnealusel ristmikul valgusfoori vahetus läheduses politseiautot ei olnud, samuti puudus rikkumise kohta videosalvestus; 4) soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.

1.3.PPA Põhja Prefektuur esitas kohtule kirjaliku seisukoha. Kirjalikus seisukohas:

1) nõustutakse kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses; 2) leitakse, et puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja karistuse vähendamiseks; 3) märgitakse, et R.J-i poolt LS § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist tõendavad lisaks tunnistaja XXX ütlustele ka kaebaja enese ütlused, milles kaebaja möönab keelava fooritule süttimise märkamist, põhjendab edasi sõitmist sellega, et tal oli kiire ja märgib, et ristmikul liiklust ei olnud – neist ütlustest järeldab kohtuväline menetleja, et

R.J sisuliselt tunnistab, et oleks võinud sõiduki peatada ilma kedagi ohustamata; 4) põhjendatakse sanktsiooni keskmisest määrast (mõnevõrra) rangema karistuse määramist menetlusaluse isiku süü suurusega, sh viidatakse tõsiasjale, et liiklusõnnetuste arvu seostatakse suures osas keelavate fooritulede eiramisega, samuti viidatakse sellele, et R.J on kaks kehtivat väärteokaristust, sh üks seoses keelava fooritule eiramisega, mis aga ei ole menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud.

Kohtu põhjendused ja seisukoht

Kohus, tulenevalt V™S §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

2.1. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt:

1) ei esine väärteoasjas väärteomenetlust välistavaid asjaolusid;

2) tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, on aset leidnud, ja selle on toime pannud menetlusalune isik – need asjaolu on tõendatud menetlusaluse isiku enda, aga ka tunnistaja XXXütlustega. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta nägi fooris keelava tule süttimist ja kuna tal oli kiire, sõitis edasi. Samuti nähtub menetlusaluse isiku ütlustest, et ristmikul liiklust ei olnud, millest järeldub, et ta oleks saanud liiklust ohustamata peatuda ka juhul, kui tõepoolest – nagu nähtub tema ütlustest – põles fooris mitte punane, vaid kollane tuli. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta teostas liiklusjärelvalvet nimelt Järvevana tee ja Tartu mnt ristmikul ja jälgis ristmikule sõitvaid sõidukeid.

Ristmikule paigutatud fooris põles jalakäijatele roheline tuli ja autodele punane tuli, Škoda (mille juhiks osutus R.J) sõitis peatumata ristmikule punase fooritulega;

3) tegu on väärtegu ja see on õigesti kvalifitseeritud. LS § 58 lg 3 kohaselt peab foori keelava märguande korral juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. LS § 7 lg 1 p 3 kohaselt keelab kollane tuli liikuda, peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata; LS § 7 lg 1 p 4 kohaselt keelab punane tuli liikuda. LS § 221 lg 1 kohaselt karistatakse juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Seejuures ei tee LS § 221 vahet, kas juht eirab punast või kollast foorituld;

4) karistuse määramisel on igati korrektselt arvesse võetud süü suurust, sanktsiooni keskmist määra, samuti võimalust isikut mõjutada, sh tema varasemat karistatust. LS § 221 lg 1 sanktsiooni keskmine määr on 25 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on igati põhjendatult otsustanud R.J-ile karistuse määramisel juhinduda sellest, et varasemad karistused, sh samalaadse väärteo eest ei ole teda positiivselt mõjutanud. Seetõttu on põhjendatud karistuse määramine üle sanktsiooni keskmise määra.

5) karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja;

6) kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust;

7) väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VtMS § 30 alusel.

2.2. Kohus märgib, et ühelgi tõendil ei ole ettemääratud jõudu, mistõttu ei ole alust käsitleda tunnistaja (politseiametniku) ütlusi kaalukamana kui kaebaja

(menetlusaluse isiku) ütlusi. Käesoleval juhul ei ole need ütlused siiski diametraalses vastuolus, mistõttu ei esine vajadust täiendavate tõendite, sh videosalvestise järgi. Nimelt on R.J menetlusaluse isikuna ütlusi andes sisuliselt talle süüks arvatud teo omaks võtnud, mööndes keelava (tõsi küll, mitte punase, vaid kollase, ent karistatavuse seisukohast ei ole see erinevus relevantne) fooritulega ristmiku ületamist. Lähtudes R.J-i versioonist (süttis kollane foorituli), on ta omakorda andnud ütlusi selle kohta, et ristmikul puudus liiklus. Sellest järeldub, et tal oleks olnud võimalus peatuda LS § 7 lg 1 p 3 tähenduses. Ühtlasi on R.J pidanud vajalikuks oma ütlustes mainida, et tal oli kiire. Siinkohal juhib kohus Kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et iga liikleja kohustus on oma käitumises hoiduda kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, juhi üldkohustuste hulka kuulub enne manöövrit veendumine, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid; lisaks sätestab liiklusseadus (sh LS § 35) juhile terve rea kohustusi jalakäija ohutuse tagamiseks, mis antud kontekstis on iseäranis oluline, kuivõrd foor, mille märguannet R.J eiras, reguleeris samaaegselt ka liikumist jalakäijate ülekäigurajal. Kohus asub tõendeid hinnates seisukohale, et põhimõttelised vastuolud menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütluste vahel puuduvad ja vaatamata sellele, et antud asjas puudub vastuolusid lõplikult välistav videosalvestis, on vastuvaidlematult tõendatud, et R.J eiras reguleeritud ristmikule sõites foori keelavat märguannet, kuigi oleks võinud liiklust ohustamata peatuda enne ristmikku. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Anne Rebane Kohtunik