1-14-10318/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

7. septembril 2015 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-10318 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 07.09.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi enne M.A´i tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu M.A isikukood XXX X

XX Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta M.A tähtaega vangistusest vabastamata. tingimisi enne

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.A tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

M.A tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ning Viru Maakohtu 05.12.2014 otsusega karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu 15.05.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise

. algus 04.12.2014 ja lõpp 04.02.2016

Kinnipidamisasutuses koht tal puuduvad M.A a koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristused. Elas enne vangistust koos elukaaslase ja tema lastega xxxlukaaslasele kuuluvas majas. Vabanemise korral asub elama aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus, kutsekoolis eriala omandamine jäi pooleli. Tööoskused omandanud töötamise ajal. Suhtumine haridusse ja enesetäiendamisesse positiivne, kuid enda puhul ei pea vajalikuks, arvates, et seda oleks pidanud tegema tunduvalt no -aastaselt. On xxx Mitteametlikult oremas eas. Tööle läks 17 on töötanud ehitusel ning olnud arvel töötuna. Alates 2002 aastast on töötanud peamiselt hooajatöödel - xxx.

Alkoholisõltuvust ei ole diagnoositud. Ise alkoholi kuritarvitamist ei tunnista. Kõik kuriteod pandud toime alkoholijoobes, muutub alkoholijoobes agressiivseks ja impulsiivseks, puudub kontroll enda käitumise üle. Esinenud on vastuhakku võimuesindajale.

Katseajal tarvitas alkoholi, mistõttu pikendas kohus kriminaalhooldaja ettepanekul korduvalt tema katseaega, samuti pöörati mõistetud karistus täitmisele. On kunagi mõnel korral tarvitanud amfetamiini. Antud tarvitamine jääb aastakümnete taha. Ütleb, et sõltuvust ei olnud, teab aine kahjulikkusest palju ning seetõttu ei taha ta narkootikumidega tegemist teha. Pole juba aastaid narkootikumidega üldse kokku puutunud. xxx. Alates 02.03.2015 töötab vanglas majandustöödel koristajana, töökohustuse täitmisesse suhtus kohusetundlikult. Kriminaalkorras karistatud kuuel korral ning vanglas kannab karistust neljandat korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 23%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 49%. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda ema juurde aadressil xxx. Tegemist on Hxxx Jxx`le kuuluva 1-toalise korteriga, kus kinnipeetava ema elab . abi üski Naise tervis on väga kehva, vajab kõrvalist igapäeva toimetuste juures (poekäigul, liikumisel jne). Arno on ka kunagi varem koos emaga antud aadressil elanud. Enne vangistust töötanud M.A ema teada lepingu a mees naise info järgi lusel xxx. Varem on Eestis ehitustöid teostanud. Käi materjalidest nähtub, et tumiskontrolli toimiku nr 13904 süüdimõistetu on varem töötanud erinevaid juhutöid xxx Teostas ka

- remont, lammutus. Isik oli mingi arvel. periood ka Töötukassas töötuna Käitumiskontrolli toimiku nr 82598 andmetel ametlikku tööd ei mees kriminaalhooldusperioodil leidnud. M.A oli Töötukassas töö kaudu erinevaid juhutöid. tuna arvel ja teostas tuttavate Pidevalt soovis isik minna Soome tööle, kuna ei suutnud töötingimusi kriminaalhooldusega sobitada, jäi välismaal töötamine ära. KIRi traumaga, käitumiskontrolli toimiku järgi omas Arno varem 40% töövõimetust seoses käe käesoleval hetkel andmeid selle kohta puuduvad. Ühegi kriminaalhooldustoimiku järgi ei käinud karistatu Eestist väljaspool tööl, varasema avaldas selleks vaid soovi. Vabanemisjärgselt Helmeriise teada kinnipeetaval töökohta ei ole, kuid xxx. naine arvas, et poeg otsib töö kuskile Hxxx da aega majanduslikult on vanaduspensionär. Ema on nõus M.A ka vabanedes mõn toetama, kuid isikul tuleb ki

ndlasti tööle asuda. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et M.A on väärteokorras karistatud kokku 4 korral (

. Kohtulikult on Arnot karistatud

3 korral KarS § 262 ja 1 järgi ja 1 korral KarS § 218 lg 1 järgi) kuuel korralsellest neljal korral isikuvastaste kuritegude eest (1 kord tahtlik tapmine raskendavail asjaoludel). Kriminaalhooldaja järelevalve alla on süüdimõistetu allutatud kolmel korral, sellest kahel korral läbis katseaja rahuldavalt, ühel korral pöörati karistus kriminaalhooldusnõuete mittejärgimise tõttu täitmisele. Enne vastava kohtumääruse jõustumist sooritas kinnipeetav ka uue isikuvastase kuriteo. Kannab karistust oma elukaaslase peksmise eest. KIRi käitumiskontrolli toimiku materjalidest aga nähtub, et isik määrati algselt 1 tase ja 8 aas kuuse katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kuna M.A rikkus korduvalt katseajal kohtukohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, siis pöörati tingimisi vangistus korduvate kriminaalhooldaja ettekannete järgselt lõpuks täitmisele. Käitumiskontrolli toimiku nr 13904 ja KIRi käitumiskontrolli toimiku materjalide järgi on karistatu varem kahel korral katseajal ud uusi rikkumisalkoholiga liialdanud, seetõttu sooritan mitte täitnud kriminaalhooldusnõudeid. Viru Maakohtu 26.09.20 kohtumääruse nr 1 -14-4219 järgi on M.A 10.09.2014 käinud meditsiinikeskuses Kordamed, kus talle tehti alkoholi blokeeriv keemiline süst. Peale antud süsti olid kõik alkohoolsed joogid ja alkoholi sisaldavad ravimid rangelt keelatud, kuid sellest

hoolimata jätkas süüdimõistetu sõltuvusaine tarvitamist. Käitumiskontrolli toimiku nr 82598 materjalide järgi on M.A-le määratud 40% varem töövõimetus parema käe vigastuse tõttu. Mees töötanud 2010.a. sügisel höövliga ja mingil hetkel libisenud höö tõsiselt tema sõrmi ja käelaba. vel vigastades

Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. M.A

taotleb ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu selgitused, leiab, et

M.A tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Varasemalt karistati tingimisi vangistusega, mis ei olnud tulemuslik kuna isik ei M.A järginud kontrollnõudeid ja kohustusi ning pani katseajal toime uue samalaadse kuriteo.

Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna M.A on näidanud oma varasema käitumisega, et tingimisi vangistus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise.

Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et M.A puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem isikule tingimisi mõistetud vangistus ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine kinnipeetavat katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist eelneval katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistuse lõpptähtajani on alla nelja kuu, mis ei ole kindlasti mõistetud karistust silmas pidades pikk karistusaeg kusjuures kohus eeltoodud asjaolusid kaalununa ei ole veendunud, et kinnipeetava karistuse eesmärgid on täielikult täidetud.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu M.A vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Loretta Pikma Kohtunik