1-10-12707/130 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

7. septembril 2015. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-12707 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Natalia Tselikova Prokurör Abiprokurör Jane Pajus Kriminaalasi Süüdimõistetu B.E suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Süüdimõistetu B.E elukoht: XXXX ; isikukood: XXX Kaitsja - RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 4261, § 432 lg-test 3, 32 ja 33, kohtunik määras:

KarS § 871 lg 1 ja lg 3 alusel kohaldada B.E-le karistusjärgset käitumiskontrolli pikkusega 1 (üks) aasta alates 06.11.2015. a.

Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal on B.E kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4, 5 ja 7 alusel määrata B.E-le katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi;

2. mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3. asuda tööle või võtta end töötuna arvele hiljemalt ühe kuu jooksul vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest alates;

4. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

B.E-d karistati Tartu Maakohtu 31.03.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-12707 KarS § 263 p 1 järgi 10 kuu vangistusega, KarS § 275 järgi 4 kuu vangistusega ning KarS § 25 lg 1, 2 - § 113 järgi, kohaldades KarS § 60 sätteid, 4 aasta vangistusega. KarS § 120 järgi mõistis kohus ta õigeks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti B.E-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 16.03.2010. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta vangistust ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti B.E-le

5 aastat 6 kuud vangistust, kandmise algusajaga 06.05.2010. a. Tartu Maakohtu otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega muutmata kujul 09.07.2011. a.

Tartu Maakohtu 12.01.2015. a määrusega vabastati B.E Tartu Maakohtu 31.03.2011. a otsusega KarS § 275 järgi mõistetud 4 kuu pikkusest vangistusest ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Tartu Maakohtu 31.03.2011. a otsusega KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristus 5 aastat 6 kuud vangistust jäi muutmata.

Kinnipeetava karistusaeg algas 06.05.2010. a ja lõppeb 06.11.2015. a. B.E suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine algaks alates 06.11.2015.

Tartu Vangla toetab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist kinnipeetav B.E suhtes.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on B.E-l vabanemisjärgselt olemas kindel elukoht asukohaga XXXX, mis kuulub kinnipeetavale. Vangistuse kestel on ta töötanud ja esialgseks toimetulekuks on tal raha olemas. Teda on nõus toetama tema endine abikaasa oma praeguse naisega. Kohtutäituri nõuded on tal kõik tasutud. B.E-l olid alkoholiprobleemid, kuid vangistuse jooksul on ta läbinud viis erinevat sotsiaalprogrammi, mis on suunatud sõltuvusprobleemidele. B.E soovib vabanemisjärgselt välist toetust ning teda oleks võimalik kaasata Tartu multiprobleemsete isikute projketi ja aidata ning toetada tema enda ja poja probleemidega toimetulekul.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Süüdimõistetu B.E ei nõustu karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Ta kinnitab, et on enda kalla üle 5 aasta tööd teinud, läbinud erinevaid sotiaalprogramme ja on kindel, et enam alkoholi tarvitama ei hakka. Ta tunnistab, et kõik kuriteod olid seotud alkoholi tarvitamisega ja see on tema viga olnud. Vabenemisel soovib ta koos pojaga Eestist lahkuda ja asuda elama sugulaste juurde XXX.

Prokurör leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine B.E suhtes on vajalik üheks aastaks tulenevalt tema ohtlikkusest ja jätkuvast kuritegude toimepanemise võimalusest. Ta on toime pannud vähemalt viis vägivalla kuritegu, suur põhjus on olnud alkoholi tarbimine. Tal on jätkuvalt probleeme oma emotsioonide ja käitumise kontrollimisega, teda on korduvalt kartserisse paigutatud.

Kohtu seisukoht

B.E kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

KrMS § 4261 kohaselt otsustab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

KarS § 871 lg 1 näeb ette, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule: 1) kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses, 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega; 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

KarS §-s 87 1 lg 2 on sätestatud, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

B.E-d karistati Tartu Maakohtu 31.03.2011. a otsusega KarS § 25 lg 1, 2 - § 113 järgi, kohaldades KarS § 60 sätteid, 4 aasta pikkuse vangistusega. Kuna B.E-le on mõistetud 4 aasta pikkune vangistus tahtliku kuriteo sooritamise eest ning tema vangistus lõppeb 06.11.2015. a, on täidetud KarS § 871 lg 1 p-s 1 toodud nõue. B.E-d karistati KarS § 25 lg 1, 2 - § 113 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega tahtliku kuriteo eest, mis paikneb karistusseadustiku 9. peatüki 1. jaos. Seega on täidetud KarS § 871 lg

2 nõue, millest tulenevalt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks vajalik sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnev karistatus.

KarS § 871 lg 1 p 3 kohaselt peab hindama, kas isik võib toime panna uusi kuritegusid, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua käitumiskontrolli kohaldamine.

Kohus leiab, et B.E suhtes on põhjendatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine.

B.E kannab käesoleval ajal vangistust tapmiskatse, avaliku korra rikkumise eest vägivallaga, kehalise väärkohtlemise ja tunnistaja ähvardamise eest vägivallaga, et takistada teda täitmast oma kohustusi kriminaalmenetluses. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks

– viimane kuritegu, mille toime pani, oli tapmiskatse. Kohtuotsuse kohaselt jäi kannatanu surm saabumata põhjusel, et toimunule reageerisid kolmandad isikud, kes kutsusid kiirabi. B.E lahkus sündmuskohalt, hoolimata teo tagajärgedest.

Nii vangla iseloomustuse kui ka kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on B.E-l alkoholisõltuvus, milline on olnud ka kuritegude soodusteguriks. Ka tapmiskatse pani ta toime alkoholijoobes. Samas on B.E teadlik temal esinevast alkoholi sõltuvusprobleemist ning teab, et peab oma käitumist muutma. Ta on vangistuses läbinud kuus erinevat sotsiaalprogrammi, mis on suunatud mh sõltuvusprobleemidega toimetulemisele. Ajavahemikul 12.03. – 04.06.2012. a läbis programmi 12 sammu ehk „Igapäevane valik“, ajavahemikul 15.04. – 30.06.2012. a MTÜ Convictus programmi, ajavahemikul 03.10. – 26.11.2012. a programmi „Eluviisitreening“, ajavahemikul 08.10. – 17.12.2013. a programmi „Tee“, ajavahemikul 01.04. – 28.05.2014. a programmi „Viha juhtimine“ ning ajavahemikul 07.11.2014. a – 25.02.2015. a programmi „Võida“. Vangla iseloomustuse kohaselt võttis programmidest aktiivselt osa ning sai teadlikuks, kuidas vältida riskiolukordi.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt toetavad B.E-d vabanemisel tema endine abikaasa koos elukaaslasega. Samuti on tal olemas kindel elukoht temale kuuluvas korteris. Kuigi tal ei ole vabanemisel kindlat töökohta, on tal vabanemisfondis XXX eurot, mis aitab tal esialgu toime tulla. Seega on täidetud tingimused, mis aitavad tal vabaduses esialgu hakkama saada.

B.E-d ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, kuid kohus peab hindama kogu tema käitumist karistuse kandmise ajal. Teda on distsiplinaarkorras karistatud 20 korda, viimati 10.07.2014. a, sh on 12 korda määratud kartserit. Karistused on määratud valdavalt keelatud esemete omamise eest, enamuses sigarettide omamise eest.

Tartu Vangla on hinnanud uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul 64% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul 35%. Varasemad korduvad kriminaalkaristused vägivalla kasutamisega seotud kuritegude eest, sealhulgas tapmise katse toimepanemine katseajal näitab, et B.E puhul on alust arvata, et ta võib jätkuvalt toime panna uusi isikuvastaseid kuritegusid. See oht on eriti suur, kui ta ei suuda hoiduda alkoholi tarbimisest. B.E-l on raskusi oma käitumise kontrollimisega, seda isegi range järelevalve all vangla tingimustes, mida näitavad arvukad distsiplinaarkaristused. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, B.E suhtes on põhjendatud kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, et nimetatud riski vähendada.

Kohtu hinnangul vajab B.E esialgset järelevalvet ja toetust, et toime tulla vabaduses ilma alkoholi tarvitamiseta ja õigusrikkumisteta. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal on kriminaalhooldajal võimalik teda abistada ning suunata. Kuigi kinnipeetav on läbinud mitmeid programme alkoholisõltuvusega toimetulekuks, on ta seejärel viibinud kontrollitud tingimustes, kus puuduvad ahvatlused. Kohtul puudub veendumus, et B.E suudab ilma kõrvalise toeta karsket eluviisi järgida.

Käesoleval juhul on eriti oluline asjaolu, et alkoholi tarvitamine on soodustanud tema poolt kuritegude toimepanemist. Seega on olemas risk, et alkoholi tarvitamise korral kaasnevad sellega ka uued kuriteod. Vangla iseloomustuse kohaselt võib B.E käitumise ohtlikkus ilmneda probleemsituatsioonides, kus ta võib kiiresti kaotada enesevalitsemise ja käituda ettearvamatult ning vägivaldselt. Enesekontrolli kaotamine on ilmselgelt kergem juhul kui isik on tarvitanud alkoholi.

Eeltoodut arvesse võttes tuleb B.E-le karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määrata kohustused, mis aitavad tal edaspidi toime tulla seaduskuuleka eluviisiga ning maandada uute kuritegude toimepanemise riski. B.E on kohustatud mitte tarvitama alkoholi, mitte omama ega tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele hiljemalt 1 kuu jooksul alates vabanemisest, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja sellekohase loata. Kohustus mitte viibida paikades, kus müüakse alkoholi, võib kohtu hinnangul B.E igapäevast elu ülemäära takistada, kuna see välistaks näiteks ka suuremate toidukaupluste külastamise. Seetõttu ei pea kohus seda põhjendatuks. Samuti ei ole võimalik määrata B.E-le kohustust pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja alluda vajadusel temale määratavale ravile, kuna ta ei nõustu sellega.

KarS § 871 lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.

Kohus leiab, et B.E-le tuleb määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks üks aasta. Selle aja jooksul on võimalik teda aidata toime tulla elukorraldusega väljaspool vanglat ning mõjutada teda edaspidi uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ingeri Tamm kohtunik