3-15-1664/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 07.09.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1664 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus SM vara suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks Menetlusosalised ja esindajad Haldustoiminguks loa taotleja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Liisa Nikkarinen Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – SM, volitatud esindaja Aleksei Smelov Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 03.07.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus SM määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta SM määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.07.2015 määrus haldusasjas 3-15-1664 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (MKS § 1361 lg 4, HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) esitas 01.07.2015 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks SM omandis olevale kinnisasjale (registriosa nr XXXXXXXX) aadressiga Harjumaa, XXXXXXX XXXX, XXXXXXXXXX XXXX, XXXXXXX XXX XX summas 25 729,71 eurot. Taotluse kohaselt kontrollis MTA vastavalt 09.09.2014 korraldusele nr 12.2-3/026144-1 P OÜ (kuni 05.06.2015 OÜ K) käibemaksu, kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu, kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse arvestamise ja deklareerimise õigsust ning töötamise registrikannete õigsust perioodil juuli kuni september 2014. 23.03.2015 kohustas

3-15-1664 2(6) MTA maksuotsusega nr 12.2-3/026144-9 P OÜ-d tasuma täiendavalt makse kokku summas

19 792,09 eurot. Maksuotsus on tänaseni täitmata. Maksuhaldur algatas kohtule esitatud taotlusega SM suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on kontrollida, kas on täidetud eeldused vastutusotsuse koostamiseks MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel. P OÜ asutamisest 03.03.2011 kuni 05.06.2015 oli selle juhatuse liikmeks JS. SM oli äriühingu juhatuse liikmeks alates 08.02.2013 kuni 30.03.2015 ning osanikuks 22.04.2014 kuni 28.05.2015. SM kajastas maksustamisperioodide juuli kuni september 2014 P OÜ KMD-del ja TSD-del teadlikult ebatõeseid andmeid eesmärgiga vähendada P OÜ maksukohustust.

Selle tulemusel on äriühingule tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine SM-le ja JS-le, kes vastutavad seaduse alusel äriühingu maksuvõla eest ja kellel tuleb tasuda P OÜ maksuvõlg summas 19 792,09 eurot. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine: P OÜ-l on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Äriühingul on säilinud õigusvõime. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Maksuhalduri sundtäitmise toimingute tulemusena ei ole õnnestunud P OÜ maksuvõlga sisse nõuda enam kui kolme kuu jooksul, kuna P OÜ ei oma rahalisi vahendeid ega registervara sellises väärtuses, et maksuhalduri nõuet rahuldada.

Arvestades SM teadlikku tegevust P OÜ maksukohustuse vähendamise eesmärgil ning seda, et ta juhatuse liikmena ei taganud maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmist, on taotlejal põhjendatud kahtlus, et taotletud meetmete rakendamata jätmise korral võib haldusakti täitmine osutuda raskendatuks või võimatuks. SM varasem tegevus iseloomustab tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse, mistõttu on tõenäoline, et ta võib sarnaselt suhtuda ka võimaliku vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning asuda hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama või muul viisil käsutama isiklikku vara.

Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt kuulub SM-le kinnistu registriosaga nr XXXXXXXX Harjumaal XXXXXXXX XXXXXX XXXXXXXXX XXXXX XXXXXXX XXX XX, pindalaga 2247 m2 (kinnistul asub üksikelamu pindalaga 265 m2). Kinnistule on seatud hüpoteek kokku summas 140 156 eurot AS Odav Laen kasuks. Kinnisvaraportaali www.city24.ee info põhjal võib kõnealuse kinnisasja turuväärtus ulatuda kuni 346 908,85 euroni. Maksuhaldur palub tagada maksuhalduri nõuet ka täitekulude osas 30% ulatuses maksuvõla põhisummast. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetsed isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui SM on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt summas 25 729,71 eurot (maksuvõlg summas 19 792,09 eurot ja võimalikud sundtäitmise kulud 30% ulatuses maksuvõlast) ning valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetletule.

Kui SM soovib kanda deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi väärtuseks 19 792,09 eurot.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 03.07.2015 määrusega MTA taotluse, andes MTA-le loa esitada taotlus Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks SM omandis olevale kinnisasjale registriosa nr-ga XXXXXXXX, Harjumaal XXXXXXXX XXXXXX XXXXXXXXX XXXXX XXXXXXX XXX XX summas 25 729,71 eurot. Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse esitamisega. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. SM oli P OÜ juhatuse liige äriühingule maksuvõla tekkimise ajal. Maksuvõla tekkimisega seotud deklaratsioonid on taotluse kohaselt MTA-le esitanud SM. Seetõttu on võimalik, et SM P OÜ endise juhatuse liikmena vastutab äriühingu maksuvõla eest. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine SM-le. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise, taotlusest nähtuvalt ei esine.

3-15-1664 3(6) Kohus nõustub taotlejaga, et on tõenäoline, et SM võib haldustoiminguks loa andmata jätmisel asuda hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama või muul viisil käsutama oma isiklikku vara. Sellele viitab nimetatud isiku käitumine P OÜ juhatuse liikmena. SM käitumine äriühingu majandustegevuse korraldamisel (teadlikult maksukohustuse vähendamise eesmärgil ebatõeste andmetega KMD-de ja TSD-de esitamine) ning asjaolu, et juhatuse liikmena pole SM taganud ettevõtte poolt seadusest tulenevate maksete tasumist, iseloomustavad tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse, mistõttu on alust arvata, et sarnaselt võib isik suhtuda ka võimaliku vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse. Kohus nõustub taotlejaga, et praegusel juhul on kinnistu koormamine kohtuliku hüpoteegiga maksulaekumise tagamiseks põhjendatud ja otstarbekas meede, mis ei koorma ülemäära maksukohustuslast, sh ei takista kinnistu valdamist ja kasutamist. Taotluses on piisavalt selgitatud ka sundtäitmise kulude lisamist seatava hüpoteegi summale.

3. SM esitas halduskohtu määruse peale 18.08.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 26.08.2015 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. SM palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 03.07.2015 määrus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. MKS § 1361 lg 1 annab maksuhaldurile loa teha MKS § 130 lg-s 1 nimetatud täitetoiminguid maksukohustuse täitmiseks kohustatud isiku suhtes. Maksukohustus tekkis P OÜ-l perioodil juuli kuni september 2014. Sel perioodil oli äriühingul kaks juhatuse liiget – SM ning JS. Äriühingu kogu tegevust juhtis tegevjuhina JS. Maksuotsus puudutab äriühingu all tegutseva parkimisplatsi tegevusest tekkinud maksuvõlga, millega tegeles ainuisikuliselt JS. Maksukohustuse tekkimise põhjuseks olnud kohustuse rikkumise aluseks olevate asjaolude üle oli kontroll üksnes JS-il. Määruskaebuse esitajale ei ole seetõttu võimalik omistada tahtlikku ebaseaduslikku käitumist või rasket hooletust. Tulevikus tehtav vastutusotsus ei saaks olla suunatud kaebaja vastu. SM-le kuulunud osaühingu osa on võõrandatud 28.05.2015 sõlmitud müügilepinguga. Maksukohustus koos äriühingu osaga on sellest tulenevalt läinud üle ostjale XXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXX XXXX. ning selle täitmise eest vastutab uus juhatus.

5. MTA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Maksuhalduri taotletud täitetoiminguks loa andmise eeldused on täidetud. Maksuvõla tekkimise ajal oli SM üks P OÜ juhatuse liikmetest. Maksuhaldur on taotluses esitanud põhjendatud kahtluse, et SM on P OÜ juhatuse liikmena põhjustanud äriühingule maksuvõla, deklareerides KMD-l ja TSD-l teadlikult ebatõeseid andmeid ning jättes tasumata 23.03.2015 maksuotsusega määratud maksukohustuse. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maksukohustus määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine aset leiab, vaid piisab kahtlusest, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib kohustus jääda täitmata. Taotlus esitatakse enne kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Maksuvõla tekkimise ajal oli P OÜ juhatuse liikmel MKS § 8 lg 1 järgi kohustus tagada äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

3-15-1664 4(6) tähtaegne ja täielik täitmine ning MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab ta selle kohustuse tahtliku või raskest hooletusest rikkumise korral tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Sellest tulenevalt on vastutusotsuse tegemine SM-le võimalik. Kohtupraktika kohaselt ei saa äriühingu juhatuse liikmete vahelised kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta üheltki juhatuse liikmelt võtta MKS § 8 lg-s 1 sätestatud maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmise tagamise kohustust. Seaduses sätestatud äriühingu kohustuste puhul ei ole määravaks see, kes juhtorgani liikmetest neid täidab, vaid oluline on, et kõik kohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud. Isegi kui asuda seisukohale, et maksukohustus on üle läinud XXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXX XXXX’ile, ei välista see määruskaebuse esitajale vastutusotsuse tegemist. MKS § 40 lg-st 1 ega §-st 96 ei tulene piirangut vastutusotsuse koostamiseks maksukohustuslasest äriühingu endisele juhatuse liikmele, vaid oluline on üksnes see, et äriühingu seaduslik esindaja saab tekkinud maksuvõla eest vastutada üksnes ulatuses, milles temal lasus MKS § 8 lg-st 1 tulenev kohustus tagada äriühingu maksuõiguslike kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Arvestades, et maksuvõlg tekkis SM juhatuse liikmeks olemise ajal, ei ole praeguses menetlusstaadiumis välistatud tema poolt juhatuse liikme kohustuste tahtlik või raskest hooletusest rikkumine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tallinna Halduskohtu 03.07.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuses ei ole esile toodud menetlusnormi rikkumisi, mis võiks anda alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning ei pea HKMS § 203 lg-le

2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid korrata.

7. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et kuna kohustuse rikkumise aluseks olevate asjaolude üle oli väidetavalt kontroll üksnes JS-il, ei saa määruskaebuse esitajale omistada maksuhalduri poolt etteheidetavaid rikkumisi ning tema suhtes vastutusotsust teha. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal kohustus tagada esindatava maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Selle kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja MKS § 40 lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Tulenevalt sellest, et isik oli maksuvõla tekkimise ajal äriühingu juhatuse liige, võib ta olla MKS § 6 lg 1 p 3 järgi maksukohustuslasteks ja vastutada solidaarselt äriühinguga viimasele tekkinud maksuvõla eest, kui maksuhaldur tuvastab vastutusmenetluse käigus tema tahtluse või raske hooletuse MKS §-s 8 nimetatud kohustuste täitmisel (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-7-13, p 9). Juhatuse liikme süü vormi loataotluse menetluses ei uurita, vaid see kuulub tõendamisele vastutusotsuse tegemise menetluses (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2013 määrus haldusasjas nr 3-12-2311 ning 26.02.2013 määrus haldusasjas nr 3-12-2469). P OÜ maksuvõlg koosneb taotluse kohaselt kinnipeetud tulumaksust, käibemaksust, töötuskindlustusmaksest, kogumispensioni maksest ja sotsiaalmaksust. Tulumaksu, käibemaksu ning tööjõumaksude ja -maksete tasumine on maksuseadusest tulenev rahaline kohustus MKS § 8 lg 1 mõttes. Vastutuse seisukohalt on oluline, et isiku volitused seadusliku esindajana kehtisid maksukohustuse täitmise tähtaja saabumise hetkel (nt vastava maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäeval). Praegusel juhul on see eeldus täidetud: SM oli P OÜ (mis sel ajal tegutses ärinime OÜ K all) juhatuse liige vahemikus 08.02.2013 kuni 28.05.2015 ning maksuvõlg summas 19 792,09 on tekkinud 2014. aasta juuli kuni septembri deklaratsioonidel valeandmete esitamise tõttu. Juhatuse liikmena oli SM MKS § 8 lg 1

3-15-1664 5(6) kohaselt kohustatud tagama äriühingu maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Kõnealune maksuvõlg võis tekkida SM poolt juhatuse liikme kohustuste tahtliku või raskest hooletusest rikkumise tulemusel. Asjaolu, et P OÜ maksuvõlga ei tasunud, näitab, et SM kui äriühingu juhatuse liige ei taganud maksuvõla tasumist P OÜ arvel. MKS § 40 lg 3 sätestab, et kui sama paragrahvi lg 1 alusel on mitu vastutavat isikut, vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt. On tõsi, et iga juhatuse liikme süü tuleb tuvastada eraldi ning on võimalik, et mõni juhatuse liige erinevalt teistest pole süüdi või on juhatuse liikmete süü vorm erinev (vt Riigikohtu lahendeid asjades nr 3-3-1-43-13 (p 12) ning nr 3-3-1-41-05 (p 13)), kuid see, milline on P OÜ endiste juhatuse liikmete SM ja JS vastutus äriühingu maksuvõla eest lähtuvalt nende süü vormist, selgub vastutusotsuse tegemise menetluses. Seejuures on ringkonnakohus senises praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et äriühingu juhatuse liikmete vahelised kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta ei saa üheltki juhatuse liikmelt võtta kohustust tagada maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmist (MKS § 8 lg 1). Kui üks juhtorgani liige lähtub üksnes organisisesest kohustuste jagamise kokkuleppest ega huvitu üldse teiste liikmete tegevusest, jättes neile piiramatu tegutsemisvabaduse, siis ei ole ka see üks liige täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui teised liikmed tegutsevad ebaseaduslikult (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2013 otsus haldusasjas nr 3-11-2445, p 13, 04.04.2013 otsus nr 3-10-1284, p 11 ja nendes viidatud varasem praktika). Praegusel juhul ei saa taotluses toodud asjaolusid arvestades SM suhtes vastutusotsuse tegemist välistada. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude määramine.

8. Ringkonnakohus märgib, et MKS § 40 lg-st 3 tulenevalt võib MTA maksuvõla sisse nõuda mõlemalt juhatuse liikmelt või ka ainult ühelt neist. Kui maksuhaldur leiab vastutusmenetluses, et vastutavad mõlemad juhatuse liikmed ning nõuab maksuvõla sisse ühelt neist, on nõude täitnud isikul omakorda õigus sisesuhtest tulenevalt tsiviilõiguslikus korras esitada nõue teise vastutava isiku vastu (VÕS § 69). Seejuures on SMl sisesuhtes võimalik tugineda sellele, et suurema osa vastutusest peaks kandma JS. See küsimus aga ei puuduta võlausaldajat, vaid selle üle saavad SM ja JS hiljem omavahel vaielda.

9. Asjaolu, et SM on talle kuulunud osaühingu osa 28.05.2015 lepingu alusel võõrandanud, ei välista tema suhtes vastutusotsuse tegemist. Osa võõrandamine ei mõjuta asjaolu, et SM oli maksuvõla tekkimise ajal P OÜ juhatuse liige. Määruskaebuse esitaja ei ole menetlusväline isik, kelle suhtes pole lubatud MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud luba taotleda. Seda, et kõnealust luba võib vastutusmenetluses taotleda äriühingu juhatuse liikme vara suhtes, on Riigikohus õigeks pidanud näiteks 27.11.2012 määruses nr 3-3-1-15-12 ja 28.01.2013 määruses nr 3-3-1- 16-12. MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 järgi juhatuse liikmele maksunõude esitamiseks ei oma iseseisvat tähtsust näiteks ka see, millal äriühingu maksuvõlg kindlaks tehti ja kas äriühing oli sel ajal võimeline maksuvõlga tasuma või mitte (Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2013 otsuse haldusasjas nr 3-11-2445 p 14). Taotluses on selgitatud, et sundtäitmise tulemusena ei ole õnnestunud P OÜ maksuvõlga sisse nõuda enam kui kolme kuu jooksul. Arvestades, et P OÜ-l ei ole piisavalt varasid maksukohustuse tasumiseks, äriregistri teabesüsteemi kohaselt on äriühingule tehtud kustutamishoiatus, uueks osanikuks on äriregistri andmetel Panamal registreeritud XXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXX XXXX. ning uueks juhatuse liikmeks on RP, kes on MTA taotluse kohaselt seotud 73 erineva äriühinguga, võib arvata, et osaniku ja juhatuse vahetus ei too kaasa maksukohustuse täitmist P OÜ poolt.

10. Halduskohus on õigesti leidnud, et praegusel juhul on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldused maksuhaldurile täitetoimingu sooritamise loa andmiseks täidetud. Samuti on

3-15-1664 6(6) täidetud spetsiifilised eeldused, millisel juhul võib anda vastava loa tulevase vastutusotsuse täitmise tagamiseks (vt loetelu Riigikohtu lahendi asjas nr 3-3-1-15-12 p-s 50). Kuna maksuhalduril on kahtlus, et SM rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult, on sellest tulenevalt põhjendatud alus arvata, et SM võib asuda oma varasid võõrandama ja muuta end varatuks, mille tulemusel muutub maksukohustuse sundtäitmine võimatuks. Kõnealune kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-52172 ning 27.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-51698). Määruskaebuse esitaja ei ole näidanud, et tal on piisavalt suur ja stabiilne sissetulek või muu likviidne vara, millest võimalikku määratavat maksuvõlga tasuda, kui tema omandis olevale kinnisasjale riigi kasuks hüpoteeki ei seata.

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määruskaebuse esitaja kinnisasjale hüpoteegi seadmise näol ei ole tegemist tema omandiõigust ülemääraselt riivava meetmega, arvestades, et SM-l säilib kinnisasja valdamise ja kasutamise õigus, lisaks on vajaduse korral võimalik maksuhalduriga kokku leppida kinnistu käsutamise tingimustes. Kohtuliku hüpoteegi summa puhul on halduskohus põhjendatult arvestanud võimaliku täitemenetluse eeldatavate kuludega, mis praegusel juhul on maksuhalduri hinnangul 30% tagatava maksuvõla summast.

12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb SM menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad ka MTA menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks