3-15-1653/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

7. september 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1653

Haldusasi

I.B. kaebus

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada I.B. kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tööinspektsioon vastas 10.06.2015 kirjaga nr 1.4-1/1252-1 I.B. selgitustaotlusele seoses

avaliku teabe seaduse täitmisega. Kirjast nähtuvalt pöördus I.B. Tööinspektsiooni poole

küsimusega, miks inspektsiooni dokumendiregistris ei kajastu avaliku teabe seaduse (AvTS) §

12 lõikes 3 nõutud andmeid.

Tööinspektsioon selgitas I.B.le, et tema viidatud andmete puhul on tegemist järelevalve ja

töövaidluse menetluse käigus kogutavate ja edastatavate andmetega, millele kehtivad AvTS §-s

35 nimetatud piirangud, mis on seatud põhjusel, et äriühingud on dokumendiregistrist saadud

andmeid kasutanud ärilisel eesmärgil ning seeläbi kahjustanud tahtlikult või kogemata riikliku

järelevalvemenetluse läbiviimist. Tööinspektsioon leidnud, et erapooletu ja sõltumatu

järelevalvemenetluse läbiviimise huvides on põhjendatud kogu menetlusega seotud

kirjavahetuse piiramine kuni menetluse lõppemiseni. Vastuse kohaselt on näiteks ettevõttele,

kellele tööinspektor on saatnud välja teate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisega seotud

järelevalve alustamisest, tehtud koheselt pärast teate avalikustamist Tööinspektsiooni

dokumendiregistris,

äärmiselt

agressiivseid

müügipakkumisi

isikukaitsevahendite

või

dokumentide, sh töökeskkonna riskianalüüsi, koostamise teemadel. Selline otsene seos

tööinspektori külastuse ja müügipakkumise vahel seab kahtluse alla ametniku erapooletuse ning

tekitab põhjendamatu korruptsioonikahtluse. Tööinspektsioon on andmete mitteavalikustamise

alusena viidanud AvTS §-le 35 ja § 38 lg-le 1 ning on I.B.le selgitanud, et teda huvitava ja

Tööinspektsiooni tegevusega seotud info saamiseks on tal alati võimalus esitada AvTS § 14

alusel teabenõue.

3-15-1653

2(4)

2.

30.06.2015 saabus Tallinna Halduskohtule I.B. kaebus, milles kaebaja palub kohtul

analüüsida Tööinspektsiooni tegevust kaebaja selgitustaotlusele vastamise osas, tühistada

Tööinspektsiooni 10.06.2015 kiri nr 1.4-1/1252-1 ning taastada seadusandlusel põhinev tegevus.

Kaebuse kohaselt ei saa Tööinspektsiooni märge „järelevalve alustamise läbiviimise teade-

juriidilisele isikule (juriidilise isiku nimi, kui saaja - AvTS § 12 lg 3 p 1), olla avalikus

dokumendiregistris

menetluses

kogutud

teave,

kuna

teadet

ennast

ei

ole

vaja

dokumendiregistrisse laadida ning vaja on järgida AvTS kehtestatud nõudeid. Kaebaja ei pea

tõeseks

ja

asjakohaseks

Tööinspektsiooni

väidet

teabe

avalikustamisel

tekkivate

korruptsioonikahtluse osas ning leiab, et Tööinspektsioon on järelevalveasutus, kes viib läbi oma

menetlust seaduse alusel. Seega ei saa menetlusalusele isikule tehtud kommertspakkumine

Tööinspektsiooni menetlust kuidagi mõjutada. Kommertsteenuse pakkujast äriühing ei saa

kahjustada järelevalve läbiviimist, kuna ei saa mõjutada inspektsiooni ametniku tegevust, kes

kontrollib ettevõtte töökeskkonna vastavust seadusele. Kaebaja hinnangul peaks ettevõtte

tööohutuse taset tõstev kommertspakkumine siiski olema ka Tööinspektsiooni missioon ja

prioriteet, mistõttu ei ole nende andmete piiramine põhjendatud. Korrektne töökeskkond aitab

säilitada Eesti kodanike tervist ja elu ning samas saab menetlusalune isik kasutada äriühingute

teenust ja viia oma töökeskkonna kooskõlla kehtiva seadusandlusega, mis on ka järelevalve

menetluse eesmärk. Asjakohatu on ka argument, et müügipakkumine mõjutab kuidagi

menetlusaluse eraelu puutumatust. Kaebaja peab põhjendamatuks ka Tööinspektsiooni viidet

AvTS §-le 35, kuna see säte reguleerib menetluses kogutud teavet, mida ka dokumendiregistris

siiani ei esinenud. Kaebaja leiab, et andmete piiramine dokumendiregistris ei ole põhjendatud,

kuna Tööinspektsioon ei tegele jälitustegevusega ning Tööinspektsiooni teade juriidilisele

isikule ei lähe delikaatsete isikuandmete alla ega riku eraelu puutumatust.

3. Vastuseks 07.07.2015 kaebuse käiguta jätmise määrusele (milles kohus palus selgitada,

milles seisneb halduskohtusse pöördumise eelduseks olev subjektiivsete õiguste rikkumine),

selgitas I.B., et temal kui kodanikul on õigus juurdepääsule avalikule teabele. Lisapõhjendusena

märgib ta, et eelmainitud tegevused riivavad tema subjektiivseid õigusi ja huve professionaalses

mõttes, kuna ta konsulteerib isikuid tööohutusalastes küsimustes ning Tööinspektsiooni

käitumine takistab seda tegevust. Taotletav teave oli talle tööalaselt väga oluline.

4. Vastuseks 30.07.2015 kohtunõudele esitas Tööinspektsioon I.B. pöördumistega

seonduvad täiendavad dokumendid.

5. Vastuseks 26.08.2015 kaebuse käiguta jätmise määrusele (milles kohus palus täpsustada,

milliseid nõudeid kaebaja esitada soovib), selgitas I.B., et ta ei soovi tühistada Tööinspektsiooni

10.06.2015 kirja nr 1.4-1/1252-1, vaid Tööinspektsiooni otsust, millega Tööinspektsioon on

järelevalve ja töövaidluse menetluse käigus kogutavate andmete avalikustamise piiranud kuni

menetluse lõppemiseni.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2

punktide 1 ja 2 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud või kui

kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

7. Kaebaja on oma nõuet kohtu ettepanekul täpsustanud, ja märkinud, et soovib tühistada

Tööinspektsiooni otsust, millega Tööinspektsioon on järelevalve ja töövaidluse menetluse käigus

kogutavate andmete avalikustamist piiranud (tl 37).

8. AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale

jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud

3-15-1653

3(4)

õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Sama seaduse § 4 lg 1 kohaselt on

teabevaldajad demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi ja igaühe õiguste,

vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks kohustatud tagama juurdepääsu nende

valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras. AvTS § 11 lg 1 kohaselt on

asutuse dokumendiregister digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses

koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või

kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. AvTS § 12 lg 3 kohaselt

kantakse dokumendiregistrisse saabunud ja väljastatud dokumentide kohta vähemalt järgmised

andmed: 1) kellelt on saabunud või kellele väljastatud; 2) saabumise või väljastamise

kuupäev; 3) mil viisil dokument saabus või väljastati (elektronposti, posti, faksi või kulleriga või

anti üle isiklikult); 4) dokumendi rekvisiidid; 5) dokumendi liik (avaldus, märgukiri,

resolutsioon, teabenõue, kiri vms); 6) dokumendi suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud.

9. AvTS §-s 28 on välja toodud teave, mille avalikustamiseks on teabe valdaja kohustatud,

ning seaduse §-s 35 on sätestatud juhud, mil teabevaldaja on kohustatud teabe tunnistama

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. AvTS § 41 lg-te 1 ja 11 kohaselt tunnistab teabe

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks asutuse juht. Asutuse juht kehtestab dokumentide

loetelus sarjad, milles sisalduvatele dokumentidele võib juurdepääsupiirangud kehtestada,

märkides ära avaliku teabe seaduses või muus seaduses sisalduva aluse. Konkreetsele

dokumendile juurdepääsupiirangu kehtestamise otsustab asutuse juht või vastavalt asutuse juhi

kehtestatud dokumentide loetelule asutuse juhi poolt määratud pädev töötaja, lähtudes

dokumendi sisust ja juurdepääsupiirangu eesmärgist.

10. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt

haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku

õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus,

ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. HMS § 106 lg 1 kohaselt on toiming haldusorgani

tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 6 lg 1 järgi loetakse halduskohtumenetluses

haldusaktiks ka üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Siseaktiks tuleb pidada ka

Tööinspektsiooni juhi dokumenti, millega AvTS § 41 lg-te 1 ja 11 järgi määratletakse

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Kohtupraktika kohaselt peetakse siseaktide

vaidlustamist haldusevälise isiku poolt vaid erandlikult (nt Riigikohtu 16.01.2008 otsus

haldusasjas nr 3-3-1-81-07 (p 19); 14.05.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-16-07, (p 10)).

Halduskohtusse saab oma õiguste kaitseks reeglina pöörduda, vaidlustades haldusakti või

toimingut, mille andmisel on lähtutud siseaktist.

11. Põhiseaduse (PS) § 44 lg-te 1 ja 2 kohaselt on igaühel õigus vabalt saada üldiseks

kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende

ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel

informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega

keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. Põhiseaduse

kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et formuleering „üldiseks kasutamiseks levitatav“

tähendab, et informatsioon on tehtud vabatahtlikult või seaduses sätestatud kohustusi täites

kättesaadavaks individuaalselt kindlaksmääramata isikute ringile. PS § 44 lg 2 annab isikutele

õiguse juurdepääsule informatsioonile ning põhisosas reguleerib selle põhiõiguse realiseerimist

avaliku teabe seadus. Samuti tuleb arvestada eriseadustest tulenevate piirangutega

12. AvTS § 35 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe,

välja arvatud vastavalt väärteomenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus

sätestatud tingimustel avaldatava teabe ning riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud teabe

kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni.

3-15-1653

4(4)

Käesoleval juhul nähtub kaebusest ja haldusasja materjalist, et kaebaja soov on, et

Tööinspektsioon teeks enne konkreetse menetluse lõppemist dokumendiregistris avalikuks

järelevalve ja töövaidluse menetluse käigus kogutud ja edastatavad andmed (sh kirjavahetus),

seega Tööinspektsiooni poolt järelevalve ja väärteomenetluse käigus kogutud teabe

avalikustamist enne vastava menetluse lõpetamist.

Kohus selgitab, et kuigi teabe valdajal on ühelt poolt AvTS § 4 lg-st 1, § 12 lg-st 3 ning §-st 28

kohustus dokumendiregistris teatud andmeid avalikustada, on teabe valdajal (antud juhul

Tööinspektsioon) teiselt poolt AvTS § 35 lg-test 1 ja 2 tulenev kohustus vastava teabe

avalikustamist piirata. Nii nähtub ka Tööinspektsiooni 09.06.2015 kirjast nr 1.4-1/1252-1, et

teabe valdaja on lähtudes AvTS §-st 35 piiranud erapooletu ja sõltumatu järelevalvemenetluse

huvides kogu menetluse käigus tehtava kirjavahetuse avalikustamist kuni menetluse

lõppemiseni.

Ka põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et õigus saada infot avaliku võimu

organite ja ametiisikute tegevuse kohta ei ole piiramatu ning juurdepääs ei laiene andmetele, mis

on mõeldud eranditult asutusesiseseks kasutamiseks või mille väljaandmine on seadusega

keelatud (http://www.pohiseadus.ee/ptk-2/pg-44/ ).

13. Tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguse kaitseks. Kaebaja on selgitanud, et haldusorgani vaidlustatav tegevus (informatsiooni

mitteavaldamine) riivab tema õigusi ja huve professionaalses mõttes, kuivõrd kaebaja

konsulteerib isikuid tööohutusalastes küsimustes ning vaidlusaluse teabe avalikustamise

piiramine takistab kaebaja konsulteerimisalast tegevust. Avalik-õigusliku informatsiooni

kättesaadavuse tagamise eesmärgiks põhiseaduse tasandil on avaliku võimu tegevuse

läbipaistvuse

tagamine

ja

avalikkuse

ühiskonnaelus

osalemise

võimaldamine

(http://www.pohiseadus.ee/ptk-2/pg-44/). Kuigi ka ettevõtlus on osa ühiskonnaelust, on kohus

seisukohal, et kitsalt äritegevuseks vajaliku teabe hõlpsam kättesaamine ei ole selle eesmärgiga

hõlmatud. Nähtuvalt kaebuses toodud asjaoludest on esitatud kaebuse eesmärk vaidlusaluse

teabe avalikustamise piiramise lõpetamine. Kaebaja ei ole väitnud, et talle oleks üksikjuhtumil

konkreetse teda huvitanud informatsiooni väljastamisest keeldutud.

14. Seega on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus teabe avaldamist piirava

siseakti vaidlustamiseks ning asjas ei nähtu tema subjektiivseid õigusi rikkuva haldusakti ega

toimingu olemasolu. Seega ei saa esitatud kaebus ka kaebajat eesmärgile viia.

Kaebajal on mistahes ajal võimalus teda huvitava info saamiseks esitada Tööinspektsioonile

AvTS § 14 alusel teabenõue või märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 2 alusel selgitustaotlus. Teabe andmisest keeldumist on

õigus vaidlustada ning sellises vaidluses saab ka lahendada küsimuse, kas konkreetsel juhul on

teabe avalikustamist piiratud vastavalt kehtivale õigusele.

15. Eelnevast tulenevalt kuulub kaebus HKMS § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel

läbivaatamatult tagastamisele.

HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud

korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

16. Kaebuse esitamisel on tasutud riigilõivu 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p-st 2 tulenevalt ei

tagastata riigilõivu, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 alusel;

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe