4-15-5921/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 04.09.2015 Tallinnas Väärteoasja number 4-15-5921 (2302,15,009032) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi

A.P kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 26.06.2015 otsusele väärteoasjas nr 2302,15,009032. Kaebaja

Kaebaja esindaja A.P isikukood: xxx; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; elukoht: xxx. Danil Lipatov

Progressor Õigusbüroo OÜ jurist; asukoht Endla 4, Tallinn 10142; e-post: . menetlus@progressor.ee Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe tee 6, Tallinn; kirjaliku seisukoha esitas Oleg Lodeikin. Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON

Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 47 lg 1, § 50 lg 1 p 2, § 57 lg 1 p 3 ning väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120, 123 lg 2, § 132 p 2, § 133-135 kohus

otsustas:

1. Tühistada kohtuvälise menetleja 26.06.2015 otsus ja teha asjas uus otsus.

2. Süüdi mõista A.P LS § 224 lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 50

trahviühiku ulatuses, so 200,00 eurot.

3. Võtta

LS § 224 lg 3 p 2 alusel A.P-lt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks.

4. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 26.06.2015.a otsuses näidatud

arveldusarvele.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada

kassatsioonikaebus, teatades sellest kirjalikult maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul

teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel

kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele

kirjalikult. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohtu selgitused:

Selgitada, et Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on A.P kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Asjaolud:

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse poolt

07.06.2015.a. koostatud väärteoprotokolli nr 20150607378903 (2302,15,009032) kohaselt A.P 07.06.2015.a, kella 08:49 ajal Harju Maakonnas, Järvevana teel, Pärnu mnt ja Veerenni tänava vahel juhtis mootorsõidukit CHEVROLET TAHOE, r/n xxx, juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitteväiksem kui 0,13 mg/l. Tõendusliku alkomeetri

mõõtetulemus 0,18 mg/l +/-0,05 mg/l Menetlusalune isik rikkus seega LS § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 1 järgi.

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 26.06.2015.a otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,15,009032, karistati A.P LS § 224 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400,00 EUR ning LS § 224 lg 3 p 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõigusega 5 kuuks.

Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja nõustus läbi esindaja asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning taotles väärteoasjas (nr 2302,15,009032) mõistetud lisakaristuse tühistamist.

Kaebuses esitatud selgituste kohaselt tunnistab kaebaja teo toimepanemist ning ei soovi väärtegu õigustada. Mõistab teo hukka, hoidub edaspidi süüteo toimepanemisest. Kaebaja on seisukohal, et

kuigi KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on karistust kergendav asjaolu puhtsüdamlik kahetsus, ei ole

kohtuväline menetleja seda otsuses arvestanud-kaebaja kahetseb siiralt toimepandut. Kuna asjas

esinevad kergendavad asjaolud ning raskendavaid asjaolusid ei ole, siis on alus lisakaristuse tühistamiseks. Samuti on alus lisakaristust mitte kohaldada järgnevate asjaolude tõttu:

- - menetlusaluse isiku töö seisneb täielikult sõidukijuhtimises. Kaebaja töötab

töö tõttu

autojuht-ekspediitori ametikohal OÜ Xxx, kus sõidukijuhtimine on tööks vajalik. Juhtimisõiguseta kaotaks menetlusalune isik töö;

- -on mitu ülalpeetavat;

alaealiste laste tõttu

- - menetlusalune isik elab koos elukaaslase ja lastega

elukoha ning töökoha kauguse tõttu oma töökohast kaugel. Igal hommikul viib kaebaja lapsed autoga lasteaeda. Juhtimisõiguse

puudumisel oleks väga keeruline tööle minna ja lapsi lasteaeda viia, ühistransport on elukohast kaugel;

- rahaliste kohustuste raskendamise tõttulisakaristuse kohaldamine võtaks kaebajalt ära töö ning tema perekonnalt alalise sissetuleku ja rahalise kohustuse tasumise võimaluse.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus:

Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja toimiku ja kirjaliku seisukoha. Kohtuistungil osalemist kohtuväline menetleja ei soovinud.

Kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha kohaselt, on A.P käesoleval juhul toime pannud

väärteo, mis kujutab kõrgendatud ohtu nii temale endale kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et A.P-le põhikaristusena mõistetud rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses ning juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks on igati õigustatud. Karistuse valikul on kohtuväline menetleja lähtunud Riigikohtu suunistest ning asjaolust, et määratud karistus peab sundima isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmetel on A.P käesoleva väärteo toimepanemise ajal üks kehtiv samaliigiline väärteokaristus. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel kohustatud arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega, mille alla

kuulub kahtlemata liikluskord, sh teistele isikutele (avalikkusele) normikehtivuse kinnitamine ja nende usalduse loomine õiguskorra vastu. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja lähtunud KarS § 56 sätestatud karistamise eesmärkidest ning arvestatud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et A.P-le määratud karistus on kooskõlas seaduse nõuetega ning väärteo asjaolusid arvestades õige ja õiglane. A.P-le määratud karistus kitsendab mõõdukalt isiku võimalusi heaolu saavutamisel ja aitab tal mõista toimepandud väärteo olemust, süü suurust ja rikkumise ohtlikkust nii temale endale kui ka kaasliiklejatele. Arvestades eeltoodut palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata.

Kohtu seisukoht:

V™S § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus

menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta.

Kohus, olles tutvunud asja materjalidega, kaebusega ja kohtuvälise menetleja seisukohaga, leiab, et

asja lahendamiseks puudub vajadus korraldada kohtuistungit. Kaebuses ja kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas on ära näidatud sündmuse faktilised asjaolud, pooled ei ole viidanud kohtueelses menetluses üle kuulamata isikulistele tõendiallikatele või vajadusele koguda täiendavaid tõendeid, poolte taotlused on selged ja kohtule üheselt arusaadavad.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid; kaebuse lahendamiseks selgitab kohus VtMS §-s 133 sätestatud küsimused. VtMS § 2

järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse

erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis

ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohtu hinnangul on tõendatud, et A.P on toime pannud LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. LS § 224 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku

poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi.

Väärteoasjas on tunnistaja Andrei Kirejev andnud ütlusi, mille kohaselt osales ta 07.06.2015.a

politseioperatsioonis „Kõik puhuvad“ ja peatas selle raames kella 08:49 ajal Järvevana teel mootorsõiduki CHEVROLET TAHOE, r/nxxx, mis liikus Tartu mnt. poole. Ta tuvastas juhil joobe, alkomeetri (A6020; nr 122512) näit oli 0,17 mg/l.

A.P kontrolliti võimaliku joobe esinemist tõendusliku alkomeetriga, mille kasutamise protokollist nähtuvalt allutati A.P 07.06.2015.a kella 09:00 ajal menetlustoimingule, mille käigus kasutati tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest, 7110 Tyo MKIII EST nr JLT4, seerianumbriga ARDF-0061. Protokollis on märgitud mõõtevahendi lõplik lugem - 0,18 mg/l +/-0,05 mg/l ja lõplik mõõtetulemus - 0,13 mg/l. A.P on menetlusalune isikuna andnud ütlusi selle kohta, et jõi eelmisel õhtul kolm õlut; järgmine päev istus rooli, kuna tundis ennast kainena. LS § 33 lg 2 p 1 kohaselt on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida; käesoleval juhul ei hinnanud A.P enne rooli asumist oma terviseseisundit, so ei veendunud enda kainenemises. Kohus leiab, et eelmisel õhtul alkoholi tarvitanuna pidi kaebaja vähemalt möönma, et ta ei pruugi olla sõiduki juhtimiseks lubatud seisundis. Liiklusseaduse sätted ei anna sõidukijuhile võimalust jääda oma terviseseisundi kontrollimisel passiivseks. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning

karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1- 1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu

tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3- 1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut.

Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-52- 13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne

käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

LS § 224 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kuue kuuni.

A.P-le on menetleja otsuse alusel määratud LS § 224 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühiku

ulatuses, so 400,00 EUR ning LS § 224 lg 3 p 2 alusel võeti A.P-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks. Kohtuväline menetleja on oma otsuses märkinud, et A.P-le määrati karistus KarS § 56 sätteid järgides, karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul tuleb karistuse määramisel arvestada kergendavat asjaolu – A.P kahetsust. Menetlusalune isik on kohtuvälisele menetlejale esitanud vastulause, milles avaldab kahetsust. Samas ei ole menetlejale kergendava asjaolu mittearvestamine ette heidetav – asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja vastulause esitanud hilinenult ning menetlejal puudus seega õiguslik alus kergendavat asjaolu karistuse määramisel arvesse võtta. Samas puudub kohtul alus kahelda A.P kahetsuses – ka kohtule esitatud kaebuses on märgitud, et isik kahetseb oma tegu.

Kaebaja taotles lisakaristuse tühistamist, kuna vajab lube tööülesannete, pere, elu-ning töökoha kauguse tõttu. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et A.P on varem sarnase väärteo eest

karistatud – isiku karistusregistri õiendi kohaselt karistati A.P 09.10.2014 kohtuvälise menetleja otsuse alusel LS § 224 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, mis on 300 eurot.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et käesoleval juhul on lisakaristuse kohaldamine vältimatu, põhikaristus ei ole A.P puhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav. Lisakaristus täidab ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet, kaebaja puhul esineb kohtu arvates negatiivne tulevikuprognoos selles, et ta võib edaspidi toime panna sarnaseid süütegusid ja osutuda ohtlikuks kaasliiklejate (kuid ka iseenda) elule, tervisele ja varale. Olukorras, kus kaebaja eelmisest, sarnasest rikkumisest on möödunud veidi üle poole aasta, ei saa kohtu arvates rääkida rikkumise juhuslikkusest. Eelmise otsuse alusel määratud rahatrahv ei ole soovitud mõju avaldanud ning seega tuleb A.P mõjutada lisakaristuse kohaldamisega. Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või

mootorsõiduki juhtimise õigust võtta ära üksnes isikult, kes kasutab seda liikumispuude tõttu (RKKK0 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning

seega KarS § 50 lg-st tulenevalt juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Samuti märgib kohus, et tööalased ning perekondlikud asjad pidid kaebuse esitajale teada olema ka rikkumise ajal, mistõttu pidi ta ette nägema, et raskema liiklusalase rikkumise puhul võib temalt juhtimisõiguse karistusena ära võtta. Samas on kohtu arvates käesoleval juhul alus A.P-le menetleja otsuse alusel määratud põhija lisakaristuse leevendamiseks. Isikul tuvastati miinimumi lähedane joove, ta on oma tegu kahetsenud. Kohtu hinnangul tuleb A.P süüdi mõista LS § 224 lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 200,00 eurot. LS § 224 lg 3 p 2 alusel võtta A.P-lt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/