4-15-6742/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.09.2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-6742 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi O.F kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 28.07.2015 otsuse peale väärteoasjas nr 2315,15,006365 Menetlusalune isik O.F , isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, töökoht Eesti Kaitsevägi Väärtegu LS § 224 lg 2 Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu LS § 224 lg 2 alusel rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800.00 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks Kaebuse esitaja taotlus Tühistada lisakaristus

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 132 p 2 kohus

otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 28.07.2015 otsus väärteoasjas nr 2315,15,006365 ja teha uus otsus.

2. Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel mõista O.F-ile (O.F) karistuseks

rahatrahv 130 trahviühiku ulatuses, s.o 520.00 eurot.

3. LS § 224 lg 3 p 1 kohast lisakaristust mitte kohaldada.

Rahatrahv tuleb tasuda 28.07.2015 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus

on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

4-15-6742

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1. Asjaolud ja menetluse käik 05.07.2015 koostas Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna

patrullpolitseinik Jekaterina Petrojeva väärteoprotokolli nr AB1434547. Protokolli kohaselt juhtis O.F Jägala-Käravete tee 4. kilomeetril mootorsõidukit isikuna, kelle ühes

liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,30 mg. Tõendusliku

alkomeetri mõõtetulemus 0,35 +/- 0,5 mg/l. Nimetatuga rikkus LS § 69 lg 3. Väärtegu on

kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 28.07.2015 otsusega karistati O.F-i LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800.00 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Menetlusalune isik vaidlustas otsuse, paludes selle tühistada määratud lisakaristuse osas. Kaebajale on vajalik juhtimisõigus seoses tööalase tegevusega Mereväe Tuukrigrupis ning laste transportimiseks huvialaringidesse ning eriarstide juurde. Määratud rahatrahv 800.00 eurot on ligilähedane kaebaja ühe kuu sissetulekule.

Kohtuväline menetleja esitas kaebusele kirjaliku seisukoha. Otsuse tühistamiseks alused puuduvad. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

2. Kohtuotsuse põhjendused

Lähtudes V™S § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2

kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid ( ). VTMS § 87 kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku ab ovo suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

Väärteo toimepanemine O.F-i poolt on tõendatud järgmiste tõenditega. Tunnistaja Rudolf Taranovi ütluste kohaselt olles 05.07.2015 politseioperatsioonil „Kõik puhuvad“, peatas kell 08.58 sõiduauto KIA CEED registreerimismärgiga XXX, mis liikus Jägala-Käravete tee 4. kilomeetril suunaga Aegviidu poole. Juht oli alkoholijoobes (näit 0,38 mg/l). Indikaatorvahendi

kasutamise protokolli kohaselt 05.07.2015 kell 08.58 O.F-i kontrollimise tulemusel oli indikaatorvahendi reaktsioon (näit) 0,38 mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 05.07.2015 kõrvaldati O.F sõiduki juhtimiselt LS § 92 lg 2 p 2 alusel.

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt O.F tuvastati

alkoholijoove 0,35 mg/l, laiendmääramatus 0,5 mg/l ja lõplik mõõtetulemus 0,30 mg/l.

Metrosert taatlustunnistus nr TTRC-15-00105 on väljastatud tõendusliku alkomeetri Alcotest

7110 Typ MKIII EST nr ARDM-0069 kohta. Nimetatud alkomeetri kasutus nähtub väärteoprotokollis ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis.

Väärteoprotokollist nähtuvalt andis O.F järgmisi ütlusi: Ei olnud kindel, et olen alkoholijoobes. Alkoholi tarvitasin 04.05.2015 20.00. Kaebuses märgib menetlusalune isik, et oli pärast alkoholi tarvitamist puhanud ning vastavalt kiirkalkulaatorile oli ta enda arvestuste kohaselt kaine. Isik ei veendunud alkoholi tarvitamisele järgneval päeval, et on absoluutselt

kaine. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt kohus või

kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Kohtuvälise menetleja otsusega on O.F-i karistatud LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks.

Riigikohus on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 jätkuvalt selgitanud, et karistuse

mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

Arvestades alkoholi määra väljahingatavas õhus, saab isiku süüd LS § 224 lg 2 tähenduses

lugeda pigem väikeseks. Kergendavaks asjaoluks saab lugeda puhtsüdamlikku kahetsust.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri andmetel puuduvad O.F karistused. Arvestades varasemate karistuste puudumist, ei ole põhjust arvata, et isik ei alluks karistuse eripreventiivsetele eesmärkidele.

Kohtu hinnangul vastab süü suurusele ning täidab karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid karistus, mis jääb alla sanktsiooni keskmise. Kohus tühistab määratud põhikaristuse ja mõistab uueks põhikaristuseks rahatrahvi 130 trahviühikut s.o 520.00 eurot.

Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-86-09 p 7.2 asunud seisukohale: Karistusseadustiku üldosas

sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on

nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud.

Arvestades varasemate karistuste puudumist, ei tingi karistuse eripreventiivsed kaalutlused O.F-i suhtes lisakaristuse kohaldamist. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-122-13 p 11 lisakaristuse kohaldamise osas märkinud: korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on

ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle

võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus ei näe käesolevas asjas selliseid süüd või isikut iseloomustavaid asjaolusid, mis tingiksid lisakaristuse kohaldamise ka esmakordse rikkumise puhul. Määratud lisakaristus kuulub tühistamisele.

Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus V™S § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

( ) allkirjastatud digitaalselt

Ingrid Kullerkann kohtunik