1-15-5171/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

31. augustil 2015. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-5171 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Heli Nurmoja Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Allar Nisu Kriminaalasi Kristjan Piller süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 424 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Kristjan Piller isikukood: 37309152764; elukoht: XXXX; kodakondsus: XXXX; haridus: XXXX; emakeel: XXXX; töökoht või õppeasutus: XXXX; kriminaalkorras varem korduvalt karistatud; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Kristjan Piller KarS § 424 järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Kristjan Pilleri poolt eelvangistuses viibitud aeg 20.-22.06.2015. a, s.o 3 (kolm) päeva ning lugeda tema karistuseks 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kristjan Piller ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXXX

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaja kulgu arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

31. augustist 2015. a. KarS § 75 lg-s sätestatud käitumiskontrolli nõuded kohalduvad Kristjan Pillerile alates kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata Kristjan Piller katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Kristjan Pillerilt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu

72 eurot ning kutse kättetoimetamise kulu 3,50 eurot, s.o kokku 660 (kuussada kuuskümmend) eurot ja 50 (viiskümmend) senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Kristjan Pilleril on õigus temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda igakuiselt osade kaupa kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates ühe aasta jooksul.

Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis

Seejuures tuleb märkida viitenumbriks 99915700059745 ning selgituseks kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Süüdistus Kristjan Pillerit süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning olles alkoholi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, juhtis 20.06.2015 kella 21.01 paiku Tartumaal Tartu vallas Lammiku külas Kärevere-Kärkna maantee 9. kilomeetril sõiduautot Mazda 626 (reg-nr XXX). Kristjan Pilleri väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi vähemalt 1,10 mg ühe liitri kohta.

Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Kristjan Piller toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Prokurör taotleb, et:

1. Kristjan Piller tunnistatakse süüdi KarS § 424 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 6 kuud vangistust;

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulka Kristjan Pilleri poolt eelvangistuses viibitud aeg 20.-22.06.2015. a, s.o 3 päeva ning loetakse tema karistuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust;

3. KarS § 74 alusel ei pöörataks mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui Kristjan Piller ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st:

3.1. elab kohtu määratud alalises elukohas;

3.2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

3.4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

3.5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

3.6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ning et ta jääb selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

Seega tuleb Kristjan Piller süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks:

• süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot,

• KrMS § 175 lg 1 p-le 4 vastavalt määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot.

• KrMS § 175 lg 1 p-le 10 vastavalt kutse kättetoimetamise kulu 3,50 eurot.

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Arvestades kriminaalmenetluse kulude kogusuurust (660,50), ning seda, et Kristjan Piller ei oma püsivat töökohta, seega ka kindlat sissetulekut, on ilmne, et nende kulude ühe korraga tasumine on Kristjan Pillerile majanduslikult ülemääraselt koormav. Seega on põhjendatud võimaldada Kristjan Pilleril tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi igakuiselt 12 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/