1-15-5685/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-5685

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. august

2015. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-5685 (15249000202) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi

S. -i

N süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Abiprokurör Liane Peets Süüdistatav S.N

Isikukood: ; ukoht: el XXX

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskeri; töökoht: juhutöödel; Kriminaalkorras 1 kehtiv karistus: Tartu Maakohtu 08.09.2011. a otsusega tunnistatud süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks

mõistetud t, mis jäeti KarS § 74 alusel

10 kuud vangistus

tingimuslikult 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata ,

kohaldatud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks;

V rteokorras 4 kehtivat karistust; ää Tõkend: puudub.

Kaitsja Advokaat Birgit Sisask Kohtuistungi toimumise aeg 14. august 2015. a

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta S.N

(kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, s.o 6 ( ) kuud vangistust ja kuus

mõista lõplikuks karistuseks S.N-ile

1 ( ) aasta vangistust. üks

KarS § mõistetud

69 lg 1 alusel asendada S.N-ile vangistus 365 (kolmsada

kuuskümmend viis) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata

S.N-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 ( ) üks aasta alates kohtuotsuse jõustumisest, vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.

KarS § 69 lg 4 alusel on kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima S.N

KarS §

75 sätestatud kontrollnõudeid -s :

1)

elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata elukohajärg S.N

se

kriminaalhooldusosakonna

kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära sõiduki juhtimise õigus üks S.N-ilt

1 ( ) aastaks

6 (kuus) kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti . le

KrMS § 180 lg 1 alusel S.N-ilt ludesse menetluskuludena välja mõista riigitu

sundraha eurot

585 (viissada kaheksakümmend viis) ja riigi õigusabi kulu summas 266

(kakssada ) eurot 88 senti. kuuskümmend kuus

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus menetluskulud kogusummas S.N

851 (kaheksasada viis ) eurot 88 kümmend üks senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul

kohtuotsuse jõustumisest alates. S.N on kohustatud maksma igakuiselt 25.

kuupäevaks vähemalt (seitsekümmend ) eurot kuni kogusumma tasumiseni. üks

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700055684. Selgitusse tuleb märkida „1-15-5685, menetluskulud, S.N“ .

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada lates kirjalikult 7 päeva jooksul, a kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Apellatsiooni teate esitamise korral tuleb apellatsioonkaebus esitada kirjalikult Tartu

Ringkonnakohtu le 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooniteate õigeaegsel esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis 3. septembril 2015. a.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUSE SISU

S. -ile on esitatud kvalifitseeritava teo toimepanemises N süüdistus KarS § 424 järgi

selles, et tema 19.06.2015. a kella 01.20 paiku Pajusi vallas Vao- - Jõgeva maakonnas Päinurme

Sulustvere tee 32. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Volkswagen Transporter,

registreeri joobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt mismärgiga 096 BKG, olles väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,05 mg/l kohta. Sellega rikkus S. liiklusseaduse N

(edaspidi LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht § ei tohi olla joobeseisundis, ja

LS 69 lg 2 p

1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

ASJAOLUD JA MENETL

USE KÄIK Kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses.

Prokurör tegi kohtule ettepaneku S. süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista N karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, s.o 6 kuud vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 365 tundi üldkasulikku tööd ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustada Silvar

S. -i - N järgima KarS § s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Prokurör tegi kohtule ettepaneku määrata S. ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 50 N-

lg 1 p 1 alusel võtta S. ilt ära sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 N- kuuks. Kaitsja ei nõustunud prokuratuuri seisukohaga, et S. ile mõist N- etav karistus peab olema rangem kui Tartu Maakohtu 08.09.2011. a otsusega S. ile mõistetud karistus. Kaitsja N- hinnangul ei vastanud Tartu Maakohtu 08.09.2011. a kohtuotsusega mõistetud karistus tollasele kohtupraktikale oli liialt range. Kaitsja taotleb, et kohus kaaluks S. -ile vangistuse ja N

mõistmist, mis jätta tingimuslikult täitmisele pööramata. Alternatiivsena taotleb kaitsja mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja leiab, et S. -ile N

lisakaristuse mõistmine ei ole põhjendatud põhikaristuse ja kohus peaks kaalutlema kas , mõistmisega on tagatud juba karistuseesmärkide saavutamine. S.N selgitas, et talle on arusaadav, milles teda süüdistatakse ja ta tunnistab ennast süüdi.

S. kahetseb oma tegu. S. soovib, et kohus ei kohaldaks reaalset vangistust N N ning on nõus üldkasuliku töö mõistmisega.

KOHTU SEISUKOHT

1. S. -ile N on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi. Võttes arvesse süüdistuse sisu, tuleb kohtul hinnata, kas kogutud tõenditega on tuvastatud, et S. juhtis süüdistuses N

märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit Volkswagen Transporter, registreerimismärgiga 096

BKG, ning kas S. oli sõidukit juhtides alkoholijoobes, st alkoholisisaldus tema N

väljahingatavas õhus ületas LS § 69 lg 2 p s 1 märgitut s.o alkoholisisaldus väljahingatavas - (

õhus vähemalt 0,75 mg/l kohta . Subjektiivsest küljest tuleb ) tuvastada, kas S.N tegutses

objektiivsete asjaolude suhtes tahtlikult (KarS § 16 mõttes), s.o vähemalt kaudse tahtlusega.

2. Kohus, , tutvunud kriminaalasja materjalidega ja uurinud tõendeid kohtulikul arutamisel l -s eiab, et S. i süü KarS §

424 järgi toimepandud kuriteos on tõendatud toimikus N-

olevate tõenditega - tunnistaja Jaan Lea ütlustega, tõendusliku alkomeetri mõõtetulemuse väljatrükiga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga, patrullilehega, õiendiga S. i juhtimisõiguse kohta, väljatrükiga sõiduki andmetest, N-

sõiduki registreerimistunnistusega. Lisaks tõendavad S. i süüd KarS § 424 järgi N-

toimepandud kuriteos osaliselt S. i kohtueelses menetluses antud ütlused (S. N- N enda ülekuulamist kohtus ei taotlenud).

2.1 Tunnistaja Jaan Lea ütluste kohaselt teostas ta koos liikluspolitseinik Rauno Mõttusega ajavahemikul 18.06.2015. a kella 20.00st kuni 19.06.2015. a kella 08.00ni liiklusjärelvalvet

Jõgevamaal Kalana ümbruses. Politseiametnikud märkasid väga aeglaselt liikuvat sõidukit, mistõttu otsustati sõiduk . Mootorsõiduk Volkswagen Transporter it kontrollida , registreerimismärgiga 096BKG, peatus Vao-Kalana-Sulustvere tee 32. kilomeetril kell 01.20. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis S. . S. i reaktsioon oli aeglane, kõne N N-

kohati arusaamatu ning tunda oli tugevat alkoholilõhna. Politseipatrull palus S.N puhuda indikaatorvahendisse, mille esialgne tulem oli 1,22 mg/l kohta. Seejärel paluti S.N istuda politseisõidukisse ja ta toimetati Põltsamaa politseijaoskonda, kus S. N

teostati kell 02.04- EST

02.08 tõendusliku alkomeetriga DRÄGER ALCOTEST 7110 (seerianumbriga ARAF-0028) alkoholijoobe kontrolli. S. i mõõtetulemuse lõpl N- ikuks tulemiks oli 1,05 mg/l kohta. S. o N li joobe tuvastamisega nõus ja täiendavat ekspertiisi ei soovinud. S. puudus võimalus tarvitada alkoholi tema kinnipidamisest kuni N

tõenduslikku alkomeetrisse puhumiseni. Politseipat sõiduk rull viis S. -i koju ja N

teisaldati Siimusti valvega hoiukohta (tl 2-4). Sõiduki teisaldamist kinnitab ka sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (tl 8).

Tunnistaja Jaan Lea ütlusi kinnitab patrullileht, mille kohaselt olid 18.06.2015. a kella 20.00st kuni 19.06.2015. a kella 08.00ni patrullitoimkonnas Jõgevamaa piirkonnas Jaan Lea ja Rauno

Mõttus. Patrullilehelt nähtub, et 19.06.2015. a kella 01.20 ja 03.30 vahel Jõgevamaal Vao-

Kalana-Sulustvere tee 32. kilomeetril liikus väga aeglaselt sõiduk Volkswagen Transporter, registreerimismärgiga 096BKG, mida juhtis S. . S. i reaktsioon oli aeglane, N N- kõne kohati arusaamatu ja tunda oli tugevat alkoholilõhna. Indikaatorvahendi näit oli 1,21 mg/l ja tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus 1 Sõiduki juhtimiselt ,05 mg/l (tl 10-11).

kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati S.

20 sõiduki N 19.06.2015. a kell 01. juhtimiselt kuni kainenemiseni (tl 7). Sõiduki andmete väljatrükist ja registreerimistunnistusest nr EK511953 nähtuvalt on sõiduauto Volkswagen Tr xxxxxxxxxxx (tl 13,14- ansporter, registreerimismärgiga 096BKG, omanikuks 15). Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et sõidukit juhtis 19.06.2015. a kell 01.20 süüdistuses märgitud kohas S. . S. i ütluste kohaselt oli ta mõned pä N N- evad enne teo toimepanemist küsinud xxxxxxxxxxxxxx autot kasutada ja xxxxxxxxxxx andis S. -ile N

auto (tl 34-35). Asjaolu, et S. omab alates 15.07.2011. a juhtimisõigust N

kehtivusega kuni 14.07.2021. a, tõendab õiend Maanteeameti andmebaasi andmetest S. -i N juhtimisõiguse kohta (tl 12).

S. -i N alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus on tõendatud tõendusliku alkomeetri

(DRÄGER ALCOTEST 7110 EST, seeria AR 0028) testi nr 951 väljatrükiga. Väljatrüki AF-

kohaselt on 19.06.2015. a kell 02.04-02.08 tuvastatud mõõtetulemuseks (kasutades DRÄGER

ALCOTEST 7110 EST, seeria ARAF-0028) 1,15 mg/l alkoholisisaldus väljahingatavas õhus

kohta, võttes arvesse laiendmääramatust 0,10 mg/l kohta, jäi lõplikuks mõõtetulemuseks alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,05 mg/l kohta (tl 6).

Kriminaalasja arutamisel S. enda ülekuulamist ei taotlenud. 09.07.2015. a N

kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas S. ennast süüdi. N

S. i ütluste kohaselt tahtis ta 19.06.2015. a Rutikverest koju sõita. Vahemaa N-

Rutikeverest S. i koduni Pauastvere külas on ligikaudu 25 kilomeetrit. S.

N- N

oli koos tuttavaga joonud õlut ja viina ning enne sõidu alustamist koju Pauastvere külla maganud pool päeva. S. arvas sõitu alustades, et on kaine, kuna oli enne sõidu N

alustamist kaua maganud. Alkomeetrit S. ei olnud ja seetõttu ei saanud ta oma N joovet kontrollida. S. tundis et tal on pohmell. Olles poolel teel koju, sõitis politsei N auto S. -ile N järele ja andis vilkuritega peatumismärguande. S. peatas sõiduki. N

Politseiametnikud palusid S. joobe tuvastamiseks puhuda ning seejärel sõideti N

Põltsamaale. S. i ütluste kohaselt oli ta joobe tuvastamisega nõus ja ei soovinud N-

vereproovi anda (tl 34-35). Kohtu hinnangul on S. i eeltoodud ütlused suures osas kooskõlas teiste kriminaalasjas N-

kogutud tõenditega – nii kirjalike tõendite, kui ka tunnistaja ütlustega – ja on seega

usaldusväärsed (vt otsuse p 2.3 ).

2.2 Kogutud kella 01.20 paiku tõenditega on tuvastatud, et S. juhtis 19.06.2015. a N

Jõgeva maakonnas Pajusi vallas Vao Päinurme - -Sulustvere tee 32. kilomeetril mootorsõidukit

Volkswagen Transporter, registreerimismärgiga 096BKG, olles seejuures alkoholijoobe seisundis. Asjas kogutud tõendite kohaselt on tuvastatud, et enne sõiduki juhtimist 19.06.2015. a oli S. tarvitanud alkoholi ja S. i väljahingatavas õhus oli sõiduki juhtimise N N-

ajal alkoholisisaldus 1,05 mg/l kohta. Seega juhtis S.

N sõidukit LS § 69 lg 2 p 1

kohaselt alkoholijoobes. Kuna S. puudus võimalus tarvitada alkoholi alates N

kinnipidamisest kuni tõenduslikku alkomeetrisse puhumiseni, on S. juhtinud N alkoholijoobe seisundis ka mootorsõidukit. Seega on S. i tegevuses täidetud KarS § N-

424 sätestatud objektiivne süüteokoosseis.

2.3 Kohus on seisukohal, et S.N on alkoholijoobes mootorsõidukiga juhtimise toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes.

KarS § 16 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

S. i ütluste ta koos oma tuttavaga enne mootorsõiduki juh N- kohaselt oli timise alustamist, s.o 18.06.2015. a tarvitanud alkoholi - õlut ja viina. Enne sõidu alustamist oli ta pool päeva maganud ja arvas seetõttu, et äkki on juba kaine

(tl 35). Kohus ei pea eluliselt usutavaks

S. i ütlusi selle kohta, et S. N- N pidas ennast kaineks olevaks, kuna oli enne

Pauastve re külla sõitma asumist maganud. Esmalt peab kohus oluliseks osundada S. -i N enda ütlustele, mille kohaselt sai ta aru, et tal oleks nagu pohmell (tl 35). Ainuüksi nimetatud asjaolu on vastuolus S. i enda ütlustega, kuna inimene ei saa korraga olla kaine ja N-

alkoholi tarvitamise ndiselt selle järgselt e mõju all. Teiseks peab kohus oluliseks arvesse võtta

S. tuvastatud joobe suuru st N (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,05 mg/l kohta)

ja tunnistaja ütlusi S. -i kirjelduse kohta tema kinnipidamisel - reaktsioon aeglane, N

k (tl 3). Kohtu hinnangul ei ole õne kohati arusaamatu ja suust tunda tugevat alkoholilõhna nimetatud asjaoludest eluliselt usutav, et S. oli alkoholi tarvitanud pikemat N lähtuvalt aega tagasi ja oli pool päeva maganud ning võis vähegi uskuda, et ta on seisundis, mis juhtimist võimaldaks.

S. -i . Kuna S. oli alkoholi N N ütluste kohaselt soovis ta Rutikverest koju sõita tarvitanud ja oli täielikult teadlik oma joobeseisundist ning tegi valiku koju minemise aja ja viisi osas (sh sõiduvahend eesmärgiks sõidukiga sõitmise i), pidi ta seadma alkoholijoobe

seisundis. Kohus leiab, et

S. tahtis toime panna N kogutud tõenditega on tuvastatud, et

süütegu, st mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobe täielikult seisundis. Samuti sai S.

N

aru sellest

, et kui ta alkoholijoobes sõidukit juhtima hakkab, paneb ta toime süüteo. Kohus leiab, et S. i tegevuses on täidetud KarS § 424 subjektiivne süüteokoosseis. N-

2.4 Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja S. i süüd välistavaid asjaolusid. N-

2.5 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S. tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja N mõista talle karistus.

3. KarS § 424 järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistusega.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

3.1 Kohus leiab, et S. i süü kuriteo toimepanemisel on olnud suur. N- Kohus peab

vajalikuks arvestada S. tuvastatud alkoholijoovet, mida tuleb pidada suureks. N Siinkohal lähtub kohus asjaolust, et KarS § 424 järgi on karistatavad kõik teod, kus inimene on juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobe LS § 69 lg 2 mõttes, sealhulgas seisundis teod, kus alkoholisisaldus juhi väljahingatavas õhus on 0,75 mg/l kohta. Kohus on arvamusel, et S.N tuvastatud alkoholijoove ületab oluliselt alkoholijoovet kui alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on 0,75 mg/l kohta. Lisaks arvestab kohus S. i nn välist seisundit N-

mootorsõiduki juhtimisel – tema reageerimine oli aeglane ja kõne kohati arusaamatu. Samuti on kohtu arvates oluline, et S. i eesmärgiks oli alkoholijoobes mootorsõidukit juhtida N- pikka aega, st koju tuli sõita 25 km.

Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, justkui öisel ajal sõitmist võib käsitleda süüd vähendava asjaoluna. Vastupidi, öisel ajal sõitmist alkoholijoobes tuleb pidada oluliselt ohtlikumaks, kui päevasel ajal ja seda vaatamata sellele, et liiklustihedus on päevase ajaga võrreldes väiksem

. Seda eelkõige põhjusel, et öisel ajal on nähtavus ja seega võib ebaadekvaatses oluliselt piiratud seisundis liikluses osalemine kaasa tuua tõenäolisemalt raskemaid tagajärgi, kuigi kahtlematult on suurema liiklustiheduse korral (päevasel ajal) riskid suuremad liiklejate rohkuse tõttu. Kohus on seisukohal, et kuigi sõiduki juhtimise kiirus mõjutab süü suurust, ei vähenda ainuüksi S. i

N- aeglane sõit tema süü suurust.

3.2 Prokuröri hinnangul tuleb karistust kergendava asjaoluna arvestada S. i kahetsust. N- Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kuigi S. on kohtueelses menetluses ütlusi andes N

sõnaliselt väljendanud kahetsust

(tl 35), ei ole kohus veendunud, et tegemist on siira kahetsusega, mida oleks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel võimalik käsitleda puhtsüdamliku kahetsusena. Kohus, võttes arvesse S. i selgitusi kohtus, N- leiab, et S.N kahetseb pigem seda, et ta alkoholijoobe seisundis politsei poolt kinni peeti, mitte seda, et alkoholijoobes üleüldse juhtima asus. Seega on kohtu hinnangul tegemist pigem formaalse

kahetsusavaldusega, lootuses, et karistust. see võib mõjutada mõistetavat

Karistus

t raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes kohus ei tuvastanud.

3.3 Karistuse eripreventiivsete eesmärkide osas (võimalust mõjutada edaspidiselt süütegude toimepanemisest hoiduma) arvestab kohus inimese suhtumist kehtestatud õiguskorda. Seda ilmestab kohtu arvates S. -i varasem karistus, aga ka tema suhtumine talle varasemalt N mõistetud karistustesse ja õiguskorda üldiselt.

S. -i N on karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest (nagu käesoleval ajal arutlusel) viimati Tartu Maakohtu 08.09.2011. a otsusega (kriminaalasi nr 1-11-9840). S. -ile N

mõisteti KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest karistuseks vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga (karistus on kehtiv). Lisakaristusena võeti S. ilt ära sõiduki juhtimise õiguse 1 aastaks (tl 23, 28 N-

-30). Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et ei nõustu kaitsja arusaamisega, justkui kohus peaks käesolevas kriminaalasjas karistuse mõistmisel arvestama ja hindama S. ile Tartu N-

Maakohtu 08.09.2011. a otsusega mõistetud karistuse põhjendatust, mh selle vastavust kohtupraktikale. -st 56 ja seda olenemata Isikule karistuste mõistmisel tuleb lähtuda KarS § sellest, millises menetlusliigis kriminaalasja menetletakse. Tartu Maakohtu 08.09.2011. a otsus on jõustunud ja see on täidetud. Kohus, hinnates S. -i va N rasemat karistatust, leiab, et kuivõrd S. on jätkanud N samalaadsete süütegude toimepanemist, järeldub sellest, et mõistetud karistused ei ole S. ile N-

ilmselgelt vajalikku mõju avaldanud. Ühtlasi ei ole S. ile vajalikku mõju N-

avaldanud ka lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtu hinnangul on karistuse põhimõtete järgi oluline karistada süütegude toimepanijaid järjest rangemate karistustega, selleks, et tagada karistuseesmärkide saavutamine (et süüdlane hoiduks edaspidiselt samalaadsete tegude toimepanemisest). Lõpptulemusena on oluline, et S. N

edasiselt enam samalaadseid kuritegusid toime ei paneks. Kohtu hinnangul ei ole S. -ile N

mõistetud karistused sundinud teda oma tegude üle järele mõtlema ja tegema oma käitumises ning mõtlemises olulisi järeldusi ja korrektiive. S. i suhtumine on olnud N- ükskõikne ja hoolimatu ning seda vaatamata sellele, et ta on varem toime pannud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise ja seeläbi põhjustanud liiklusõnnetuse ka (tl 28-30).

3.4 Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Mootorsõiduki juhi kohustuseks rakendada liikluses kõrgendatud tähelepanelikkust, et minimaliseerida temast lähtuvat või lähtuda võivat ohtlikkust, eesmärgiga vältida igasuguse kahju tekitamist nii endale kui ka teistele isiku liiklejatele. Juhtides sõidukit aga seisundis, kus reageerimiskiirus ja -võime, nagu ka tähelepanuvõime on oluliselt vähenenud, on kohtu arvates mootorsõiduki juht rikkunud olulisel määral oma kohustusi. Seeläbi on seatud ohtu kõigi liiklejate elu ja tervis ning nende vara. Seega tuleb pidada mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes äärmiselt ohtlikuks teguviisiks ning seda isegi juhul, kui ei ole lõplikult realiseerunud joobes juhtimisest tulenev oht ja kõrvalised isikud või kaasliiklejad saanud vigastada või teiste isikute vara kahjustada. Vaatamata sellele, et S. juhtis N mootorsõidukit öisel ja seega väikese liiklustihedusega ajal, oli kohtu arvates potentsiaalne oht nii S. -ile endale kui ka kaasliiklejatele kahtlematult olemas N ja võttes arvesse S. i N- joobe suurust ja tema väliseid tunnuseid juhtimise ajal, tuleb seda ohtu pidada suureks.

Kohus leiab, et õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad samalaadsete kuritegude toimepanijate karistamist üha rangemate karistustega. Kohtu hinnangul ei ole S. temale varasemalt N mõistetud ja tingimisi täitmisele pööramata jäetud karistusest vastavaid järeldusi teinud ja seega ei ole eelmine karistus . tema käitumisele vajalikku mõju avaldanud

3.5 Kohus, võttes arvesse eelkäsitletud asjaolusid, leiab, et S. i suhtes ei ole võimalik N-

karistuse eesmärke saavutada rahalise karistusega. S. -i arusaama enda tegude N

tähendusest kohtu hinnangul mõjutada käesoleval juhul vaid vangistus. ja keelatusest suudab

Kohtu hinnangul on kohaseks vangistuse pikkuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra. Seega jääb lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. Kohus ei pea võimalikuks jätta S. ile mõistetavat vangistust tingimuslikult täitmisele N-

pööramata KarS § 74 alusel. Siinkohal tugineb kohus istust mõjutavatele

S. -i kar N asjaoludele (mida kohus eelnevalt käsitles), aga ennekõike S. i varasemale karistusele, N- mis ei ole täitnud vajalikku eesmärki (muutnud S. i käitumist ja hoiakuid), kuna S. N- N

on jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist. Lisaks väärib kohtu arvates rõhutamist, et S. ile mõistetud vangistuse tingimuslikult täitmisele pööramata jätmine N- ei oleks kooskõlas karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega. Kohtu hinnangul on aga põhjendatud asendada S. ile mõistetud vangistus üldkasuliku N-

tööga. Kohus leiab, et kuna vangistuse asendamin on viiman e üldkasuliku tööga e abinõu isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks, tuleb S. ile anda võimalus kanda talle mõistetud N-

karistust vabaduses, st asendades vangistuse S. on andnud N üldkasuliku tööga.

nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks Sellest tulenevalt tuleb S. ile mõistetud N-

. vangistus (1 aasta) asendada 365 tunni üldkasuliku tööga.

Kohus on seisukohal, et lisaks põhikaristusele on S. i N- suhtes vajalik kohaldada lisakaristust, s.o juhtimisõiguse äravõtmist 1 aastaks 6 kuuks.

KarS § 50 lg 1 p 1 sätestab, et mootor , õhu -

- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib kohus lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Kohus peab oluliseks arvestada, et S. -i suhtes on varasemalt kohaldatud lisakaristust N

ja võetud ära juhtimisõigus 1 aastaks. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul lisakaristuse kohaldamine karistuseesmärkide saavutamiseks vajalik. Liiklusreeglite mittetäitja jaoks on kõige vahetumaks ja otseselt mõju avaldavaks meetmeks vaieldamatult liiklusest eemaldamine. Seega võimaldab juhtimisõiguse äravõtmine ka S. i suhtes paremini karistuseesmärke N-

saavutada. Ühtlasi võimaldab juhtimisõiguse äravõtmine täita karistuse üldpreventiivseid eesmärke, kuna kohtu arvates ei saa õiguskorra kaitsmise huvidega olla kooskõlas olukord, kus isik karistamatult jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist ning teda liiklusest ei eemaldata (kus isik järjepidevalt kujutab endast ohtu teistele). Lisaks vajavad kohtu hinnangul õiguskorra kaitsmise huvid isiku jõulisemat karistamist olukorras, kus isik on üldohtliku liiklusalase süüteo toime pannud mitmendat korda, kuna isikutel ei saa tekkida karistamatuse tunnet olukorras, kus riiklik sund on ühiskonna huvides äärmiselt vajalik vahend üldise turvatunde tagamiseks ja selle kontrolli all hoidmiseks.

Kriminaalmenetluse kulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS 175 g 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ja kulu kogusummas 266,88 (61,44 eurot + 48,00 eurot + 157,44 eurot).

Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2015.

a) määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 390 eurot. Seega on sundraha suuruseks 585 eurot. Menetluskulud kokku on 851,88 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. S.N taotles menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus taotlusega.

Kohus on seisukohal, et menetluskulude tasumise võimaldamine 1 aasta jooksul on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures tugineb kohus sellele, et S. puudub ametlik N

töökoht ja seega ka regulaarne sissetulek. S. remondib veoautosid ja käib aeg N -ajalt

metsatöödel, et teistele vabu päevi anda. S. elab üksinda ja ülalpeetavaid tal ei ole. N

S. -i hinnangul on ta suuteline menetluskulud tasuma 1 aasta jooksul. N Võttes arvesse menetluskulude suurust ja S. -i majanduslikku seisundit, leiab kohus, et S. -ile N N

tuleb anda võimalus tasuda menetluskulud vabatahtlikult. Seega tuleb menetluskulud tasumisele määrata 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Raina Pärn kohtunik