1-15-3273/23 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-3273

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

04. september 2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-3273 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi

Viru Vangla materjalid P.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

P.F , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 10.11.2014 10.11.2015 ja lõpp RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. P.F

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 03.08.2015 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava P.F-i id vangistusest t

ingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

P.F kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 02.06.2015 otsusega nr 1-15-3273 mõistetud karistust, mille süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning kohaselt tunnistati ta

karistuseks mõisteti (üks) süüdi KarS talle 1 aasta vangistust. Samuti tunnistati P.F § 121 järgi (käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi) ning karistuseks mõisteti talle 6 (kuus)

kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise t

aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Vastavalt eel, mõisteti liitkaristuseks 1 (üks)

KrMS §-le 238 lg 2 P.F-ile vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 6 kuu võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 (üks)

aasta vangistust. Karistuse kandmise algust arvestatakse alates 10.11.2014.

Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 10-l korral, vanglas viibib ta kuuendat korda. Isiku kuritegude toimepanemise eesmärk oli saada rahalist oetamiseks. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. kasu uute sõltuvusainete s

Isik pani rikkumised toime impulsiivselt, ei mõelnud tagajärgedele, lähtus oma vaid

vajadustest. Väärteokorras töötanud on isikut karistatud 16-l korral. Kinnipeetav on üldkasut viidud läbi individuaalne vestlus atavate ruumide koristajana. Kinnipeetavaga on sõltuvuste teemal antud täitmiseks töö . Isikule olid vihikud "kanep" ja "amfetamiin", mis said ka täidetud. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud

2 kuud vangistust. ning kanda jääb tal veel enam kui

Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Vabanemisel asub kinnipeetav elama koos vanematega 3-toalises korteris aadressil xxxx. Isikul on nimetatud aadressile sissekirjutus. Korteril kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Kinnipeetaval on keskeriharidus, mille sai xxxx elektri-gaasikeevitaja, santehniklukksepa eriala õppides. 2004.a sai isik keevitaja eurosertifikaadi. 2005.a õppis isik kraanajuhi ja metallilukksepa eriala. Kinnipeetava r ikeele oskus on kesine, taseme iig ta on läbinud A1

kursuse Tartu Vanglas. Mitteametlikult xxxx xxxx, kus on isik töötanud keevitajana ja

sissetulek oli hea, kuid pärast töökoha kaotamist kulutas säästud narkootikumide isik ostmiseks. Väidetavalt on kinnipeetav xxxx "xxxx" keevitajana, kuid töötanud ametlikult enne vangistust ca 3 kuud oli tegevuseta, sissetulekuks vargusest saadud tulu. Kinnipeetava toimetulekut mõjutavad maksmata rahalised nõuded ja narkootikumide tarvitamisega kaasnevad probleemid isikul

500 eurot, . Täitise registrist tulenevalt on rahalisi nõudeid ca 4

mida on motiveeritud tasuma, kuid rahalised vahendid nende tasumiseks hetkel puuduvad. Vabanemisel isikul on kesised. Vangistuse ajal toetab isikut töökoht puudub, töökogemused rahaliselt ema. L

ähedased on nõus kinnipeetavat vabanemisel võimalus toetama, samuti on tal taastada töövõimetuspension, mis oli varasemalt määratud.

Kinnipeetava lähedasteks on ema M B, kasuisa A B vend M P. Kinnipeetava isa on surnud. ja Lähedastega suhtleb telefoni ja lühiajaliste kokkusaamiste teel. Isiku ema sõnul olid poja isik l probleemid narkootikumide tarvitamisega. Kuriteod pani isik toim male on teadmata e üksi. E poja suhtlusringkond. Isiku väitel ei kuulu tema tutvusringkonda kriminaalse taustaga isikuid. Riskeerivale ja hoolimatule elustiilile viitab korduv õigusvastane käitumine ja sõltuvusainete tarvitamine, mis seab kahtluse alla võimekuse ja motivatsiooni tingimusteta alluda käitumiskontrolli nõuetele. Alkoholi kinnipeetav ei tarvita, kuid tal on diagnoositud narkosõltuvus. n olnud uimastisõltuvusravil, mis ei andnud tulemusi. Kinnipeetav o

Korduvkuriteod on sooritatud narkojoobes olles, uute ainete soetamise eesmärgil. Seoses narkootikumide tarvitamisega on esinenud vägivaldset käitumist. õistab Kinnipeetav m

narkootikumide kahjulikkust, on motiveeritud probleemiga tegelema. Tartu Vanglas viibis isik uvusrehabilitatsiooni osakonnas

Eluviisitreening. Kinnipeetav ei sõlt ja läbis programmi

soovi minna sõltuvusrehabilitatsiooni keskusesse, kuna ei näe sellel mõtet, sõltuvusest

sest loobumiseks peab , ta ise leidma väljapääsu nt leidma töö, muutma elamiskeskkonda (leiab, et xxxx soodustab kriminaalset tegevust, narkootikumide tarvitamist). Võõrutusnähtudest tulenevalt on isikul esinenud - enesekahjustamist, diagnoositi psüühika käitumishäire, mille tõttu viibinud psühhiaatrilisel ravil. on isik Isik on impulsiivne ja kasutanud ebaefektiivseid probleemi lahendamise v tarvitamine, kuritegude toimepanemine). õtteid (uimastite Kinnipeetav soovib asuda elama välismaale, leidmaks oma võimetele vastavat tööd ja kõrget palka. kui eraisikult. Ametnikesse suhtub isik Isiku väitel on vargused poest vähemohtlikud sallivalt. Varasemalt on kinnipeetav

rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Korduvad süüteod viitavad P.F-i riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele.

Korrarikkumisi isegi vangistuses olles, kui isikul on kolm kehtivat on isik jätkanud võrd distsiplinaarkaristust, mis samuti annab tunnistust sellest, et ka vangistuses viibides ei suuda isik käituda vastavalt nõuetele, mis seab kahtluse alla võimekuse ja motivatsiooni tingimusteta alluda käitumiskontrolli nõuetele vabastamise korral. Kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vangla hinnangul

74% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 40%. Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades kinnipeetava varasemat karistatust ning ohtlikkuse taset, ei toeta Viru

Vangla P.F-i Juhul, kui kohus peab tingimisi ennetähtaegset vabanemist. otstarbekaks isiku vangistusest tingimisi enne a vabasta tähtaeg da, tehakse ettepanek määrata P.F-ile katseaeg kuni 10.11.2015 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime

panemise tõenäosusest käitumiskontrolli pikkuseks 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada P.F täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 1,4,7,8 sätestatud kohustusi.

Kriminaalhooldusametnik märgib oma arvamuses, et vestlusest kinnipeetava emaga ilmnes, et

P.F on nende poolt koju oodatud. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetava ema M B xxxx (peal B töötab isrõivaste tootmine), kasuisa A xxxx ja vend M P xxxx sel nii materiaalselt kui . Lähedased on nõus P.F vabanemi ka moraalselt toetama. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata P.F-ile katseaeg kuni 10.11.2015 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontrolli pikkuseks 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on riskide maandamiseks otstarbekas kohustada P.F täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustusi.

P.F ise soovib vangistusest t Teda on korduvalt ingimisi enne tähtaega vabaneda. karistatud nii kriminaalxxxx. Talle xxxx ei meeldi, kui ka väärteokorras seetõttu, et ta elas sest seal ei ole midagi teha. Hetkel on tal ama. Ta on varasemalt tahtmine minna välismaale el

käinud välismaal tööl 4 nädalat korraga. Võimalusel läheks või

elama xxxx, xxxx, xxxx ta

xxxx. Kinnipeetava väitel loeb ta praegusel aja usukirjandust ja teiste kinnipeetavatega l

püüab mitte suhelda. enne tähtaega vabaneda ka seetõttu, et vanemaid soovib tingimisi Ta

aidata.

Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa P.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub

Viru Vangla

poolt 31.07.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla P.F-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. P.F-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 10-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga.

Reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. Arvestades P.F-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja arvukust ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud.

Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on P.F ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). – Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks nende vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima lisaks distsiplinaarrikkumiste toimepanemisele ka uute kuritegude toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Varasemalt P.F oli probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifakto eelmainitud riks. Väärib märkimist, et

iseloomustuse kohaselt on eelnimetatud süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 74% ja 40%.

Seega puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise on eelnimetatud süüdimõistetu tõenäosus. riminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist K

õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Prokurör peab vajalikuks mär stuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi kida, et kari

ennetähtaegn Nimetatud süüdimõistetu e vabastamine selgelt erandiks. puhul selliseid

erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta P.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu P.F ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. P.F on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kuuendat korda. Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused, sealhulgas reaalsed vanglakaristused, aga ka tingimisi mõistetud vangistused ühes kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud uute tahtlike kuritegude toimepanemist, rikkunud kriminaalhoolduse nõudei Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, mida d. tuleb pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kuritegude toimepanemise eesmärgiks on olnud saada rahalisi vahendeid uute sõltuvusainete soetamiseks. Kinnipeetav ei soovi minna ravile s P.F õltuvusrehabilitatsiooni keskusesse, kuna ei näe sellel mõtet.

loodab oma narkosõltuvusega ise hakkama saada, samas on see kohtu hinnangul kaheldav, sest kui isegi varasem uimastisõltuvusravi ei andnud tema puhul tulemusi. Kinnipeetaval puud dumine, arvestades asjaolu, et ub vabaduses garanteeritud töökoht. Ka töökoha puu tasumata rahalisi nõudeid on ca 4500 eurot, võib raskendada majanduslikku toimetulekut ja suurendada uue kuriteo toimepanemise riski. Eeltoodust tulenevalt, on kohtu hinnangul suur tõenäosus, et kinnipeetav jätkab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustuse ko haselt on kinnipeetava puhul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 74 kõrge risk %, mis on ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 40%, mis ei ole ka sugugi madal risk.

Viru Vangla ei toeta P.F-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Arvestamata ei saa jätta ka seda, et P.F on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et P.F-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik