3-10-3144/77 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

4. september 2015, Tallinn Haldusasja number 3-10-3144 Haldusasi Instance OÜ kaebus Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo 04.11. 2010. a ettekirjutuse nr 1-7/3671, 17.11.2010 ettekirjutuse nr 1-7/3929 ja 14.01.2011 ettekirjutuse nr 1-7/313 õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12. juuli 2011. a otsus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – Instance OÜ, esindaja adv Marko Paabumets Vastustaja – Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo, esindaja Arnold Tenusaar Menetluse alus ringkonnakohtus Instance OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Instance OÜ apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 12. juuli 2011. a otsus haldusasjas nr 3-10-3144 ja teha asjas uus otsus. 3. Tunnistada Politseija Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroo 17. novembri 2010. a ettekirjutus nr 1-7/3929 ja 14. jaanuari 2011. a ettekirjutus nr 1-7/313 õigusvastaseks. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. 4. Mõista Politseija Piirivalveametilt Instance OÜ kasuks välja menetluskulud summas 61,77 €. Muus osas jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 5. oktoobril 2015 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-10-3144 2(8) Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroo 04.11.2010 ettekirjutusega nr 1-7/3671 tehti rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 1000544 raames Tallinna Äripanga AS-le ettekirjutus Instance OÜ kontole kasutamise piirangu kehtestamiseks summades 1014,56 krooni ning 9075,31 € kolmeteistkümneks ööpäevaks. Ettekirjutuse tegemisel viidati rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) §-le 38 ning § 40 lg-tele 1, 2 ja 4.

2. PPA kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroo 17.11.2010 ettekirjutusega nr 1-7/3929 kohustati eelnimetatud summadele kehtestama kasutamise piirang kuuekümneks ööpäevaks. Ettekirjutuse tegemise alusena viidati RahaPTS §-le 38 ning § 40 lg-tele 3 ja 4. Ettekirjutuses märgiti, et vara legaalne päritolu ei ole taotluse esitamise ajaks tõendamist leidnud.

3. PPA kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroo 14.01.2011 ettekirjutusega nr 1-7/313 kohustati Tallinna Äripanga AS kehtestama piirangu Instance OÜ kontole summas 9140,15 € tähtajatult. Ettekirjutuse tegemisel tugineti RahaPTS §-le 38 ning § 40 lg-tele 3 ja 4. Ettekirjutuse kohaselt esitas kriminaalasja menetleja 13.01.2011 vastustajale taotluse pikendada piirangut tähtajatult kuni otsuse vastuvõtmiseni kriminaalmenetluses.

4. Instance OÜ esitas 30.11.2010 kaebuse 04.11.2010 ja 17.11.2010 ettekirjutuste õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse põhiväited olid järgmised: 1) kaebaja kontole seati 30 päevaks piirangud juba rahapesu andmebüroo 19.10.2010 ettekirjutusega (haldusasi nr 3-10-2800). Kaebaja selgitas, et tal ei ole võimalik raha päritolu kohta tõendeid esitada. Kriminaalasja raames toimunud läbiotsimisel võeti ära kogu raamatupidamisdokumentatsioon, sh arved, lepingud, muud algdokumendid, raamatupidamise server, kõik arvutid ja andmekandjad; 2) ettekirjutused on tühised, sest need ei ole tehtud heauskselt. Vastustajal oli juba ettekirjutuste tegemisel teada, et kaebajal puudub võimalus tõendeid esitada; 3) ettekirjutused on antud ilma seadusliku aluseta. RahaPTS § 40 lg 1 võimaldab ettekirjutuse teha rahapesukahtluse korral. Vastustaja on aga ettekirjutuses tuginenud rahapesukahtlusega seotud teabe kontrollimise vajadusele; 4) ettekirjutused riivavad kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt.

5. 08.02.2011 esitas Instance OÜ kaebuse 14.01.2011 ettekirjutuse tühistamiseks. Kaebuses leiti, et:

3-10-3144 3(8) 1) piirangu kehtestamisel ei tuginetud konkreetsele seaduslikule alusele;

2) ettekirjutus on antud mittepädeva organi poolt ja kehtivat õiguskorda rikkudes. RahaPTS § 40 lg 5 alusel võib vara käsutamist piirata enam kui 90 ööpäevaks, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlust. Sellisel juhul on pädevaks organiks uurimisasutus ning prokuratuur, kes arestib vara kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korras;

3) tähtajatu piirang ei vasta põhiseadusele. RahaPTS eelnõu seletuskirjas on märgitud, et tähtaeg aitab paremini tagada regulatsiooni kooskõla põhiseadusega.

6. Tallinna Halduskohus liitis 09.05.2011 mõlemad kaebused ühte menetlusse.

7. Politseija Piirivalveamet palus jätta kaebused rahuldamata. 1) Vaieldavale piirangule eelneva seitsme kuu jooksul osutas finantseerimisasutus Instance OÜ ainuüksi eurodes finantsteenust (maksevahendust) umbes 27 miljoni euro suuruses summas, kusjuures põhiklientideks olid ettevõtted, kelle suhtes oli teises riigis põhjendatud rahapesukahtlus. Samuti oli selgunud, et kaebaja eelmainitud klientide tegevuses olid maksevahenduse teenuse tunnused, mis on registreerimata tegevusena kriminaalkorras karistatav. See ei oleks tohtinud märkamata jääda kaebaja töötajatele, kuna finantseerimisasutusel on kohustus oma kliendid tuvastada ning tunda nende majandustegevuse iseloomu. Vastustajal oli põhjendatud kahtlus, et kaebaja kontol olev raha on saadud kuritegelikul teel ning on rahapesu objekt, mille suhtes tuleb kriminaalmenetluses rakendada konfiskeerimist. Seega oli vastustajal alus 19.10.2010 ettekirjutuse andmiseks.

2) Asjaolude analüüsimisel selgus, et piirangu võib muuta summapõhiseks. Seega andis vastustaja 04.11.2010 ettekirjutuse, millega jätkas 30-päevast piirangut summapõhiselt kuni 30- päevase piirangu lõpuni, s.o 13 päevaks.

3) Kaebaja ainus juhatuse liige AG ei ole vastustajaga ühendust võtnud ega vara legaalset päritolu tõendanud. 03.11.2010 esitas ta taotluse rahaliste vahendite vabastamiseks põhjusel, et 19.10.2010 läbiotsimisel võeti juba kõik dokumendid ära. Kaebaja on taotlenud ka dokumentide tagastamist, kuid kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 125 lg 5 kohast taotlust dokumentidest koopiate saamiseks ei ole kaebaja esitanud. Vastustaja ei saanud ise vajalikke tõendeid uurimisasutuselt välja nõuda. Seega tuleb vastustajal oodata, millal kriminaalasja uurimise käigus summade päritolu välja selgitatakse. Seoses eelnevaga tegi vastustaja 17.11.2010 ettekirjutuse.

4) Vastustajal ei ole uurimisasutuse õigusi. Seega on ekslik kaebaja käsitlus, et vastustajal olid pärast 19.10.2010 kriminaalmenetluse raames toimunud läbiotsimist kõik dokumendid olemas.

5) Õige ei ole kaebaja seisukoht, et RahaPTS ei võimalda rakendada tähtajatut piirangut. 13.01.2011 esitas kriminaalasja menetleja vastustajale taotluse piirangu pikendamiseks kuni otsuse vastuvõtmiseni kriminaalmenetluses. Tuginedes RahaPTS § 40 lg-le 5, saab vastustaja sellisel juhul piirangut tähtajatult pikendada.

6) Asjaolust, et KrMS § 142 sätestas RahaPTS §-s 40 reguleeritule sarnase sisuga instituudi, ei saa järeldada, et alates kriminaalmenetluse alustamisest ei ole RahaPTS § 40 enam kohaldatav. Järelevalvemenetlus võib jätkuda ka süüteomenetluse alustamisel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2010 otsus haldusasjas 3-09-133).

3-10-3144 4(8)

8. Tallinna Halduskohtu 12.07.2011 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse peamised seisukohad olid järgmised:

1) 04.11.2010 ettekirjutus on tehtud RahaPTS § 40 lg-s 1 sätestatud 30-päevast tähtaega järgides. Ka 17.11.2010 ettekirjutuse tegemine oli RahaPTS § 40 lg 3 järgi põhjendatud, kuna kaebaja ei esitanud nõutavaid dokumente ega tõendanud vara legaalset päritolu. Samuti on õiguspärane 14.01.2011 ettekirjutus. Tähtajatu piirang kehtib kuni mingi sündmuse toimumiseni ning RahaPTS § 40 lg-te 5 ja 6 kohaselt on taolise piirangu seadmine aktsepteeritav. Piirangu pikendamiseks RahaPTS § 40 lg 5 alusel oli piisavaks faktiliseks asjaoluks menetleja taotlus ning kriminaalmenetluse alustamise fakt;

2) kaebaja seab 14.01.2011 ettekirjutuse puhul vastustaja pädevuse alusetult kahtluse alla. Tallinna Ringkonnakohus on analoogses jõustunud kohtulahendis haldusasjas 3-09-133 vastustaja pädevust tunnustanud (vt otsuse p-d 12 ja 13).

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.05.2012 otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu 12.07.2011 otsuse muutmata.

10. Kaebaja esitas ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks kassatsioonkaebuse. Kassatsioonimenetluses taotles kaebaja kaebuse nõude muutmist ja vaidlustatud ettekirjutuste tühistamise asemel nende õigusvastaseks tunnistamist.

11. Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2013 otsusega nr 3-3-1-33-13 tühistati ringkonnakohtu otsus ja saadeti kaebaja apellatsioonkaebus ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kaebuse muutmine on lubatav.

Ettekirjutuses on sisuliselt tuginetud ka RahaPTS § 40 lg-le 5, mis võimaldas vara käsutamist piirata kauemaks kui lg-s 3 nimetatud ajaks juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus.

Uurimisasutus võib vaatamata KrMS § 142 lg-tes 2 ja 3 sätestatule pöörduda rahapesu andmebüroo poole konto käsutamise piirangu seadmiseks. Vastustajal on kaalumisruum, kas teha ettekirjutus, millega piirata vara käsutamist.

Ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimine eeldab kohtu poolt selle tuvastamist, millisele eesmärgile ja kaalutlustele tuginedes seati kaebaja kontole käsutamispiirang ning kas põhjendused on piisavad ettekirjutuse tegemiseks. RahaPTS § 38 lg-st 2 tulenevalt ei märgita juhul, kui ettekirjutus on tehtud RahaPTS § 40 lg-te 1 ja 3 alusel, ettekirjutuses selle faktilist alust, kuid ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. Menetleja põhjendused ei asenda vaidlustatud haldusakti andja põhjendusi. RahaPTS § 38 lg-s

2 sätestatud kohustuse täitmine võimaldab kohtul käsutamispiirangu õiguspärasust kontrollida.

Ettekirjutuse faktiliste ja õiguslike aluste väljaselgitamine lubab hinnata ka ettekirjutusega kohaldatud sunnivahendi eesmärgipärasust. Asjas on jäänud välja selgitamata, milline on sunnivahendi kohaldamise legitiimne eesmärk ning kas ja millisel määral tagatakse selle sunnivahendiga rahapesu andmebüroole pandud haldusülesande täitmist või käimasoleva kriminaalmenetluse eesmärke. Järelevalvemenetlust ei viida läbi ning haldussunnivahendeid ei kohaldata kriminaalmenetluse eesmärkide tagamiseks. Ettekirjutuse tegemise ajal oli ka rahapesuga seonduvates kriminaalasjades kohtu loal kohaldatav analoogne meede. Kohtuasja

3-10-3144 5(8) materjalidest ei nähtu, kas ettekirjutusega hõlmatud vara oli asjassepuutuv ka kriminaalmenetluses ning kas sellele oli kohtu loal seatud käsutamispiirang.

RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud kohustusliku eraldi dokumendi puudumine on käsitatav haldusakti põhjendamise nõuete olulise rikkumisena.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. Instance OÜ apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 12.07.2011 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.

1) 04.11.2010 ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel jättis kohus tähelepanuta, et ettekirjutust ei ole võimalik täita. Analüüsimata jäi ka ettekirjutuse seaduslik alus ehk põhjendatud kahtlus. Kohtule ei ole rahapesukahtluse kohta tõendeid esitatud. Kaebajal ei ole andmeid, et tema klientide suhtes oleks käimas kriminaalmenetlus. Vastustaja tegevus näitab, et ettekirjutuse tegemise ajal puudus tal kahtlus konkreetse tehingu suhtes.

2) Ka 17.11.2010 ettekirjutuse puhul on kohus lähtunud vaid formaalsusest, et kaebaja ei olnud nõutavaid dokumente esitanud. Kohus ei võtnud arvesse, et kaebaja on teinud kõik endast oleneva ning pöördunud uurimisasutuse poole dokumentide saamiseks. Kõik taotlused dokumentide väljastamiseks on jäetud rahuldamata. Kohus ei ole võtnud seisukohta vastustaja tegevuse suhtes. Vastustaja oleks pidanud koguma tõendeid omaalgatuslikult. RahaPTS §-st 37 tulenevalt võis vastustaja pöörduda uurimisasutuse poole koostöö raames.

3) 14.01.2011 ettekirjutuse puhul on kohus piisavaks faktiliseks asjaoluks pidanud kriminaalasja menetleja taotluse olemasolu ning kriminaalmenetluse alustamise fakti. Piirangu seadmise alused on ammendavalt ära toodud RahaPTS-s ning seal ei sisaldu sellist alust nagu menetleja taotlus. Asja toimikus puudub dokument, mis tõendaks kriminaalmenetluse alustamist. Seega lähtus halduskohus oma otsuse tegemisel tõendamata väitest, mitte faktist. Ringkonnakohtu lahendile haldusasjas 3-09-133 tuginemine ei olnud põhjendatud.

4) RahaPTS § 40 lg-st 5 on nähtav, kes saab piirata vara käsutamist kauemaks kui sama sätte lõikes 3 nimetatud ajaks. RahaPTS § 40 lg-st 6 tulenevalt võib piirangu kehtestada uurimisasutus, seega vastavalt KrMS §-le 142 võib seda teha eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotluse alusel.

13. Politseija Piirivalveamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

1) Halduskohtu otsus on õiguspärane ja selle põhjendused õiged. Vastustaja jääb seniste seisukohtade juurde.

2) Kriminaalmenetlust alustati rahapesu tunnustel vastustaja menetluses olnud väärteotoimiku alusel, kuna väärteo menetlemise käigus leiti kaebaja tegevuses rahapesukuriteo tunnuseid. Kuna kaebaja teised tehingud, mis ei olnud väärteotoimikuga kaetud, sisaldasid samuti rahapesukahtlusega tehinguid terve rea variettevõtte kahtlusega ettevõtetega, kelle kontod olid Eestis, jätkas rahapesu andmebüroo tehingute analüüsi ning oli sunnitud 19.10.2010 piirama 91 ettevõtte, sh kaebaja kontode kasutamist 30 päevaks. Piirangu seadmiseks koostati üks RahaPTS § 38 lg-s 2 sätestatud dokument, sest kõigi piirangute aluseks olid samad faktilised asjaolud. 19.10.2010 ettekirjutuse nr 1-7/3323 suhtes on kohtuvaidlus lõppenud (haldusasi nr 3-10-2800). 04.11.2010 ettekirjutus anti kaebaja taotlusel järelejäänud tähtaja

3-10-3144 6(8) piires osa summa arestist vabastamiseks. Kuna 30 päevaga ei olnud kaebaja suhtes rahapesukahtlust suudetud kõrvaldada, pikendati piirangut veel 60 päeva võrra.

3) Edasine rahapesukahtluse kontroll (võimalike uute kuriteoepisoodide lisamise eesmärgil) toimus paralleelselt jätkuva kriminaalmenetlusega rahapesu andmebüroo haldusmenetluses haldusmenetluse vahenditega (teabe analüüs, päringud välisriikide kolleegidele ja kolmandatele isikutele). Kriminaalasja menetleja esitas taotluse, et rahapesu andmebüroo saaks kasutada võimalust piirangu pikendamiseks RahaPTS § 40 lg 5 alusel. Kriminaalasja menetlejale esitati see teave, mis haldusmenetluses kontrollimisel osutus tähtsust omavaks ka kriminaalmenetluses, sh kaebaja osas. Ka kaebaja konto arestiti kriminaalmenetluses.

4) RahaPTS § 40 puhul piisab rahapesukahtlusest, kus ei pruugi olla teada, millisest kuriteost on vara pärit ning kes on vara omanik ning piirangu seadmisele kulub tööpäeval maksimaalselt

1 tund. Nagu praktika näitab, ei alusta uurimisorgan kriminaalmenetlust, kui pole kindlaks tehtud eelkuritegu ja RahaPTS § 40 alusel piiranguid ei ole seatud. Vastasel juhul ei ole KrMS § 142 järgi midagi arestida, sest arestimine võtab aega vähemalt ühe tööpäeva ning rahapesu objekt jõutakse peita.

5) RahaPTS § 40 lg 5 alusel kohaldatav piirang on haldusmenetluse toiming, mille üks eeltingimusi on kriminaalmenetluse alustamine. See ei muuda toimingut kriminaalmenetluse toiminguks. Kriminaalmenetluse alustamine või lõpetamine ei võta haldusorganilt õigust jätkata haldusmenetlust.

6) Alles edasise kriminaalmenetluse käigus selgus, et kaebaja suhtes tuleb kriminaalmenetlus lõpetada. Kohe, kui vastustaja sai kriminaalmenetluse osalisest lõpetamisest teada, lõpetas ta piirangu.

7) Rahapesu andmebüroo ülesanded ei ole pelgalt järelevalvetegevus, mida kriminaalmenetluse eesmärkide tagamiseks kasutada ei tohi. Seda kinnitab ka RahaPTS eelnõu seletuskiri. Rahapesu andmebüroo põhitegevus on suunatud just kriminaalmenetluse huvides tegutsemisele. Piirangute seadmise ehk vara säilitamiseks meetmete võtmise legitiimseks eesmärgiks on vara säilitamine kuni kontrolli lõpuni või kuni vara kui kriminaaltulu arestimiseni kriminaalmenetluses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Vaidlustatud ettekirjutuste õiguspärasuse kontrollimine eeldab kohtu poolt selle tuvastamist, millisel eesmärgil ja missugustele kaalutlustele tuginedes äriühingu arvelduskontole käsutuspiirang seati ning kas põhjendused on ettekirjutuste tegemiseks piisavad (vt Riigikohtu 20.06.2013 otsus nr 3-3-1-22-13, p 20). RahaPTS § 38 lg-st 2 tulenevalt ei märgita muu hulgas RahaPTS § 40 lg 1 alusel tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust, kuid ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud tuleb kajastada eraldi dokumendis, millega puudutatud isikul on võimalik tutvuda, kui rahapesu andmebüroo sellest mõnel RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud alusel ei keeldu. Seega eeldab RahaPTS § 40 lg 1 alusel vara käsutamise piiramine rahapesukahtluse olemasolu ning seda põhistavate faktiliste asjaolude esitamist RahaPTS § 38 lg 2 kohaselt vormistatud eraldi dokumendis.

15. RahaPTS § 38 lg-t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et nimetatud sättes viidatud eraldi dokumendis tuleb mitte pelgalt loetleda ettekirjutuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, vaid tegemist peab olema ettekirjutuse põhistusega. See tähendab, et rahapesu andmebüroo peab vastavas dokumendis usutavalt ära näitama, et tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtudes on

3-10-3144 7(8) eesmärgipärane ja vajalik rakendada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangut RahaPTS § 40 lg-te 1 või 3 või § 41 lg-te 1 või 4 alusel. Kuna rahapesu andmebürool on RahaPTS § 38 lg 2 viimasest lausest tulenevalt õigus keelduda puudutatud isikule vastava dokumendi tutvustamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist või ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses, siis ei saa dokumendis sisuliste põhjenduste märkimata jätmist õigustada ka kohustus kaitsta asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. RahaPTS § 38 lg-s 2 nimetatud dokumendi sisuline ulatus oleneb sellest, millise ettekirjutuse faktilist põhistust see sisaldama peab.

16. Arvestades, et RahaPTS § 40 lg 1 rakendamine toimub üldjuhul piiratud informatsiooni tingimustes ning see tuleb otsustada viivitamata ja ettekirjutuse õiguslik toime on ajaliselt piiratud, siis ei saa selle rakendamiseks nõutava rahapesukahtluse põhistamise lävi olla sama kõrge, kui näiteks RahaPTS § 40 lg 3 alusel tehtava (korduva) ettekirjutuse puhul. RahaPTS §

40 lg 3 p-st 1 tulenevalt peab vara valdaja või omanik esmase piirangu kehtivusajal eelkõige ise esitama rahapesu andmebüroole tõendid vara legaalse päritolu kohta.

17. Vastustaja esitas ringkonnakohtule apellatsioonimenetluses dateerimata esildise, milles selgitatakse piirangu kohaldamise vajalikkust – see esildis on koostatud 19.10.2010 ettekirjutuse põhjendamiseks; 04.11.2010 esildise, milles selgitatakse, et kuna kogu konto piirang halvab kaebaja tegevust, tuleb seada summapõhine piirang; 17.11.2010 esildise, milles selgitatakse, et apellandi osas ei ole usaldusväärseid dokumente või selgitusi raha päritolu või tegelike omanike kohta rahapesu andmebüroole esitatud, rahapesukahtlus ei ole ära langenud ja menetlust tuleb jätkata, ettekirjutuse eesmärk on täiendava informatsiooni saamine isiku võimaliku ebaseadusliku päritoluga vahendite kohta ning nendega teostatud tehingute kohta; kriminaalasja menetleja 13.01.2011 taotluse kriminaalasjas apellandi vara käsutamise piirangu jätkamiseks.

18. 04.11.2010 ettekirjutuse sisu oli muuta varasemat, 19.10.2010 ettekirjutust nr 1-7/3323, millega oli sama tähtpäevani piiratud kaebaja sama konto kasutamist piiramatus summas. Piirangut muudeti 04.11.2010 esildisest nähtuvalt üksnes seetõttu, et mitte halvata kaebaja tegevust ja piisav on summapõhine piirang. 04.11.2010 ettekirjutuse õiguspärasust on haldusasjas nr 3-10-2800 kontrollitud ja ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõue jäetud rahuldamata. Ringkonnakohus jääb viidatud asjas 09.11.2011 otsuses väljendatud seisukohtade juurde ja leiab, et olukorras, kus 19.10.2010 ettekirjutus oli õiguspärane, on õiguspärane ka 04.11.2010 ettekirjutus. Kaebus tuleb selle ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes jätta rahuldamata.

19. 17.11.2010 ettekirjutust põhjendati sama kuupäeva esildises üksnes sellega, et isik ei ole esitanud usaldusväärseid dokumente või selgitusi rahapesu andmebüroole raha päritolu või tegelike omanike kohta ning rahapesukahtlus ei ole seetõttu ära langenud. Sellise ettekirjutuse tegemine ei toimu kiireloomuliselt olukorras, kus piirangu seadmine peab toimuma äärmiselt kiiresti, et rahasumma säilimist tagada. Seetõttu on piirangutähtaja pikendamisel vastustajal ulatuslikum põhjendamiskohustus. 17.11.2010 ettekirjutusest ega esildisest rahapesukahtluse sisu ja põhjendatus ei nähtu, samuti ei nähtu, miks asus haldusorgan seisukohale, et isikud ei ole esitanud usaldusväärseid dokumente või selgitusi. Samuti ei ole ettekirjutusest ja esildisest tuvastatav, kas sama vara suhtes on toimumas kriminaalmenetlus ning vara arestimine võimalik vastavalt KrMS §-le 142. Riigikohtu halduskolleegium rõhutas praeguses asjas, et järelevalvemenetlust ei viida läbi ning haldussunnivahendeid ei kohaldata kriminaalmenetluse eesmärkide tagamiseks. Vastustaja vastusest ringkonnakohtule nähtub, et 17.11.2010 ettekirjutus anti samadel eesmärkidel kui kriminaalmenetlus, ettekirjutusest teavitati kriminaalasja menetlejat ning edasine rahapesukahtluse kontroll jätkus paralleelselt

3-10-3144 8(8) kriminaalmenetlusega. Rahapesu andmebüroo poolt saadud täiendav teave edastati kriminaalasja menetlejale, kui „ettevõtted ja kontod on olulised kriminaalmenetluses“, seejuures arestiti kaebaja konto kriminaalmenetluses. Piirang kaebaja suhtes lõpetati, kui selles osas lõpetati kriminaalmenetlus.

20. Vastustaja selgitustest nähtub, et 17.11.2010 ettekirjutus anti üksnes kriminaalmenetluse või selle algatamise eesmärkidel. Seejuures ei ole ettekirjutuse faktilistest põhjendustest võimalik järeldada, milles rahapesukahtlus kaebaja suhtes seisnes ja miks tuleb kohaldatud abinõu pidada proportsionaalseks vahendiks. Haldusorgani kaalutlused ei ole ka 17.11.2010 esildisest ega 04.11.2010 ettekirjutuse aluseks olevast esildisest piisava selgusega nähtavad. 17.11.2010 ettekirjutus tuleb seetõttu tunnistada õigusvastaseks.

21. Kuna 14.01.2011 ettekirjutuse põhistus pidanuks kohustuslikult sisalduma RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud eraldi dokumendis ning kriminaalasja menetleja taotlust ei saa samastada RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud eraldi dokumendiga, siis on vaidlustatud ettekirjutus nõuetekohaselt motiveerimata. RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud kohustusliku eraldi dokumendi puudumine on käsitatav haldusakti põhjendamise nõuete olulise rikkumisena (vt Riigikohtu 27.03.2013 otsus nr 3-3-1-21-12, p 18; 20.06.2013 otsus nr 3-3-1-33-13, p 22). Isegi juhul, kui ettekirjutust põhistavad asjaolud sisalduvad muudes dokumentides (sh kriminaalasja materjalides) ja rahapesu andmebürool puudub õigus neid isikule tutvustada, ei vabasta see haldusorganit ettekirjutuse RahaPTS § 38 lg-s 2 sätestatud viisil põhjendamise kohustusest (vt Riigikohtu 20.06.2013 otsus nr 3-3-1-33-13, p 18; 27.03.2013 otsus nr 3-3-1-21-12, p 16). See ettekirjutus tuleb tunnistada õigusvastaseks.

22. Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu otsus osaliselt tühistada ning kaebus 17.11.2010 ja 14.01.2011 ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas rahuldada.

23. HKMS § 108 lg-st 2 tulenevalt tuleb menetluskulud jagada proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Kaebaja tasus halduskohtus riigilõivu 700 krooni ja apellatsioonimenetluses 47,91 €. Apellant taotles ka esindajatasu väljamõistmist vastustajalt, ent menetluskulude nimekirjale lisatud arve summas 459,60 € tasumist tõendavat dokumenti ei ole kohtule esitatud. HKMS § 109 lg 1 ei võimalda kulude kandmise tõendamata jätmise tõttu esindajatasu vastustajalt välja mõista. Kuna kaebus rahuldatakse kahe nõude osas kolmest, tuleb riigilõivu summa vastustajalt kahe kolmandiku ulatuses (s.o 61,77 €) kaebaja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets