3-11-332/42 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

4. september 2015, Tallinn Haldusasja number 3-11-332 Haldusasi AS Ateka Resource kaebus Politseija Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroo

14. jaanuari 2011. a ettekirjutuse nr 1-7/302 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17. juuni 2011. a otsus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: AS Ateka Resource, esindaja adv Marko Paabumets ja Svetlana Pilden Vastustaja: Politseija Piirivalveamet, esindaja Arnold Tenusaar Menetluse alus ringkonnakohtus AS Ateka Resource apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Ateka Resource apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17. juuni 2011. a otsus haldusasjas nr 3-11-332. Teha asjas uus otsus. 3. Tühistada Politseija Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroo 14. jaanuari 2011. a ettekirjutus nr 1-7/302. 4. Mõista Politseija Piirivalveametilt AS Ateka Resource kasuks välja menetluskulud summas 31,94 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 5. oktoobril 2015 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

2(7) lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroo piiras rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 1000544 raames AS Ateka Resource Tallinna Äripangas asuva arvelduskonto nr 9320022743 kasutamist esmalt 30 ööpäevaks 19.10.2010 ettekirjutusega nr 1-7/3324 ja seejärel 60 ööpäevaks 17.11.2010 ettekirjutusega nr 1-7/3020. Kriminaalasja menetleja esitas rahapesu andmebüroole 13.01.2011 taotluse nr 10.2-3-1927 kriminaalasjas nr 09700000987 pikendada konto kasutamisele seatud piirangut kuni otsuse tegemiseni menetletavas kriminaalmenetluses.

2. Politseija Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroo kohustas 14.01.2011 ettekirjutusega nr 1-7/302 Tallinna Äripanga AS kehtestama tähtajatult piirangu AS Ateka Resource arvelduskontole nr 9320022743 summas 290 502,29 eurot ja 62 Ameerika Ühendriikide dollarit. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 17.01.2011 ning selles märgiti, et kolmandal isikul AS Ateka Resource on õigus esitada rahapesu andmebüroole tõendid vara legaalse päritolu kohta ning kui need leiavad kinnitust, tühistatakse piirang viivitamatult. Ettekirjutuse õiguslike alustena on märgitud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 38 ning § 40 lg-d 3 ja 4. Ettekirjutuses märgitakse, et RahaPTS § 40 lg 1 alusel tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita.

3. AS Ateka Resource esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroo 14.01.2011 ettekirjutuse nr 1-7/302 tühistamiseks. Ettekirjutus on õigusvastane ja tühine, sest RahaPTS ei näe ette tähtajatu piirangu kehtestamist. Vaidlusaluse ettekirjutusega kaebaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust tähtajatult piirates ületas vastustaja oma volitusi. Järelevalveorganil puudub võimalus kehtestada piirangut ka seoses kriminaalmenetlusega, sest kriminaalmenetluse läbiviimisel arestitakse vara kriminaalkohtu määruse alusel. Õigusaktides ettenähtud eeldused ei olnud täidetud, s.o puudus põhjendatud kahtlus. Asjaolust, et esialgselt arestiti konto kogu ulatuses, võib järeldada, et vastustaja ei teinud isegi analüüsi, mille pinnalt oleks ta võinud vastava kahtluseni jõuda. Samuti ei ole vastustaja osutanud teabe kogumisele mujalt (nt uurimisasutuselt), olles samas teadlik sellest, et tehingu aluseks olev dokumentatsioon oli uurimisasutuse poolt läbiotsimise käigus ära võetud. Kaebaja põhiseaduslike õiguste piiramisel ei ole vastustaja käitunud kooskõlas RahaPTS-ga ega lähtunud ka mõistlikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest.

4. Politseija Piirivalveamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Kaebaja on makseasutus (majandustegevuse registri registreering FIM000013 kehtis alates 13.06.2008; Finantsinspektsioonilt tegevusloa mittesaamise tõttu kaebaja alates 01.05.2011 teenust osutada ei saa). Kaebaja on makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 79 lg-t 1 tõlgendanud vääralt, leides, et kui ta teeb ka muid tehinguid peale makseteenuse pakkumise, ei pea ta klientide raha muust rahast eraldi hoidma. Vastustaja muutis esmase piirangu hiljem summapõhiseks, kuna piirangu eesmärk ei olnud kaebaja

3(7) majandustegevuse täielik halvamine, vaid üksnes tema eelnevast ebaseaduslikust tegevusest (rahapesukahtlus) saadu piiramine. Kõnealustes tehingutes esines peale „Rahapesu andmebüroo soovituslik juhend rahapesu kahtlusega tehingute tunnuste kohta“ (vt http://www.politsei.ee/dotAsset/27987.pdf) alajaotuse 3.1 tunnuste ka rahapesukahtluse tunnuseid teistest alajaotustest, mida kaebaja ei olnud arvestanud. Järelevalveorgan ei saa sekkuda kriminaalmenetlusse, mistõttu on põhjendamatu kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole tutvunud kaebajalt läbiotsimisel ära võetud dokumentidega, et leida nende hulgast dokumente, mis tõestaksid piirangu all oleva vara legaalset päritolu. Tallinna Ringkonnakohus on 14.06.2010 otsuses nr 3-09-133 põhjalikult selgitanud rahapesu andmebüroo võimalusi pikendada piiranguid varale rohkem kui 90 päevaks RahaPTS § 40 lg-tes 5 ja 6 sätestatud alustel. Vaidlustatud haldusakt on antud rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 1000544 raames ning täidetud on kõik RahaPTS §-s 40 sätestatud tingimused.

5. Tallinna Halduskohus jättis 17.06.2011 otsusega AS Ateka Resource kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus on 14.06.2010 otsuses nr 3-09-133 (p-d 12, 13) analoogses asjas märkinud, et RahaPTS ei sea rahapesu andmebüroole RahaPTS §-s 40 sätestatud pädevust kontol oleva vara suhtes käsutuspiirangu kehtestamiseks sõltuvusse kriminaalmenetluse alustamisest sellel kontol oleva vara kasutamise asjaolude suhtes. Sellest, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 sätestab RahaPTS §- ga 40 (vara käsutamise piiramine) sarnase sisuga instituudi (vara arestimine), ei saa järeldada, et pärast kriminaalmenetluse alustamist ei ole RahaPTS § 40 enam kohaldatav. Kriminaalmenetluse alustamine ei võta järelevalveorganilt õigust sooritada muus menetluskorras sätestatud ja kriminaalmenetluse toiminguga sisult kattuvat toimingut. RahaPTS § 40 lg 5 alusel vara käsutamise piiramiseks kauemaks kui RahaPTS § 40 lg-s 3 sätestatud tähtajaks peavad esinema RahaPTS § 40 lg-s 3 sätestatud alused vara käsutamise piiramiseks ning asjas peab olema alustatud kriminaalmenetlust.Tähtajatu piirang kehtib kuni mingi sündmuse toimumiseni, nt kuni tehakse kindlaks vara tegelik omanik ja vara legaalne päritolu, konfiskeeritakse see rahapesu objektina või kantakse riigi tuludesse peremeheta varana vms. RahaPTS § 40 lg-d 5 ja 6 lubavad sellist piirangut. RahaPTS § 40 lg-st 4 tulenevalt lõpetatakse ka tähtajatu piirang viivitamatult selleks ettenähtud seadusliku aluse ilmnemisel.

Vaidlustatud ettekirjutuses on märgitud, et piirang tühistatakse viivitamatult, kui AS Ateka Resource esitab tõendid vara legaalse päritolu kohta ning need leiavad kinnitust. Rahapesu andmebürool säilis kriminaalmenetluse alustamisele vaatamata õigus piirata kaebaja konto kasutamist RahaPTS §-s 40 sätestatud alustel ja korras. Vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajal oli kriminaalmenetlust juba alustatud, mistõttu on järgitud ka RahaPTS § 40 lg-t 5.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.02.2012 otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu 17.06.2011 otsuse muutmata.

7. Riigikohtu halduskolleegiumi 27.03.2013 otsusega nr 3-3-1-21-12 tühistati ringkonnakohtu otsus ja saadeti AS Ateka Resource apellatsioonkaebus ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ettekirjutuses on sisuliselt tuginetud ka RahaPTS § 40 lõikele 5, mis võimaldas vara käsutamist piirata kauemaks kui lõikes 3 nimetatud ajaks juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus.

Ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimine eeldab kohtu poolt selle tuvastamist, millisele eesmärgile ja kaalutlustele tuginedes seati kaebaja kontole käsutamispiirang ning kas põhjendused on piisavad ettekirjutuse tegemiseks. RahaPTS § 38 lõikest 2 tulenevalt ei märgita juhul, kui

4(7) ettekirjutus on tehtud RahaPTS § 40 lõigete 1 ja 3 alusel, ettekirjutuses selle faktilist alust, kuid ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. Vastustaja seisukohtadest võib järeldada, et ettekirjutust põhistavad asjaolud sisalduvad kriminaalasja materjalides ning nende avalikustamise, sealhulgas ettekirjutuse adressaadile tutvustamise õigus vastustajal puudub. Selline väide ei vabasta haldusorganit ettekirjutuse põhjendamise kohustusest RahaPTS § 38 lg-s 2 sätestatud viisil. Kriminaalasja menetleja põhjendused ei asenda vaidlustatud haldusakti andja põhjendusi.

Ettekirjutuse faktiliste ja õiguslike aluste väljaselgitamine lubab hinnata ka ettekirjutusega kohaldatud sunnivahendi eesmärgipärasust. Asjas on jäänud välja selgitamata, milline on sunnivahendi kohaldamise legitiimne eesmärk ning kas ja millisel määral tagatakse selle sunnivahendiga rahapesu andmebüroole pandud haldusülesande täitmist või käimasoleva kriminaalmenetluse eesmärke. Järelevalvemenetlust ei viida läbi ning haldussunnivahendeid ei kohaldata kriminaalmenetluse eesmärkide tagamiseks. Ettekirjutuse tegemise ajal oli ka rahapesuga seonduvates kriminaalasjades kohtu loal kohaldatav analoogne meede. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, kas ettekirjutusega hõlmatud vara oli asjassepuutuv ka kriminaalmenetluses ning kas sellele oli kohtu loal seatud käsutamispiirang.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. AS Ateka Resource palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellant kordab kaebuses esitatud seisukohti (rahapesu andmebürool puudub seadusest tulenev volitus kriminaalmenetluse raames piirangu seadmiseks ning selleks puudusid ka nõutavad eeldused, s.o põhjendatud kahtlus, mida vastustaja ei ole üldse kontrollinud) ning esitab täiendavalt vastuväited PPA poolt esimese astme kohtus toodud seisukohtadele (rahapesu andmebüroo soovitusliku juhendi alajaotus 3.1 ei käsitle ühtegi sularahatehingut iseenesest kahtlasena, vaid üksnes teatud tunnuste ilmnemisel; vastustaja kohustus koguda ise täiendavat informatsiooni olukorras, kus ta oli teadlik, et AS-lt Ateka Resource olid läbiotsimise käigus võetud ära kõik dokumendid ja tal polnud endal võimalik vara legaalset päritolu tõendada, tuleneb siseministri 23.01.2008 määrusest nr 13 „Rahapesu andmebüroo kogutavate andmete registreerimise ja töötlemise kord“ ja RahaPTS §

37 lg 2 p-st 6).

Halduskohus ei ole Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2010 otsust nr 3-09-133 analoogia korras rakendades arvesse võtnud nimetatud lahendis viidatud Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohti ning asjaolu, et praeguses asjas ei ole tegemist paralleelse või järelevalveorgani muu menetlustoiminguga. Vaidlustatud ettekirjutuse faktiliseks aluseks on märgitud just kriminaalmenetluse läbiviimine, mis toimub vastavalt KrMS-le ega ole vastustaja ülesandeks (sh selle käigus vara arestimine). Seetõttu asus halduskohus ebaõigesti seisukohale, et vastustajal säilis RahaPTS §-s 40 sätestatud alustel ja korras kaebaja konto kasutamise piiramise õigus kriminaalmenetluse alustamisele vaatamata. Kinnitust ei leidnud asjaolu, et vastustaja tegevus oleks toimunud muu paralleelse menetlustoimingu raames. Lisaks puuduvad andmed, et apellandi klientide suhtes, kelle rahalistele vahenditele vaidlusaluse ettekirjutusega piirang seati, oleks alustatud kriminaalmenetlust. Seega lähtus kohus otsuse tegemisel tõendamata asjaolust.

RahaPTS § 40 lg-st 5 ei nähtu, kes saab vara käsutamist piirata kauemaks kui RahaPTS § 40 lg-s 3 nimetatud ajaks. RahaPTS § 40 lg-st 6 tulenevalt võib piirangu kehtestada uurimisasutus ning KrMS § 142 alusel ka eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotluse alusel. Uurimisasutuste ja rahapesu andmebüroo volitused ja pädevus on kehtivas õiguses piiritletud ning vastustaja ülesandeks ei ole kriminaalmenetluse läbiviimine. Kui rahapesu andmebüroo saab

5(7) kriminaalmenetluse huvides seada tähtajatu piirangu, tekib olukord, kus isikul puudub võimalus kasutada kriminaalmenetluses ettenähtud kaitsemehhanisme (määruskaebuse esitamine vara arestimise määruse peale, samuti vastuväidete ja vajadusel täiendavate tõendite esitamine). Lisaks võiks rahapesu andmebüroo sattuda olukorda, kus talle esitatakse küll nõutud dokumendid vara päritolu kohta, kuid ta oleks sellele vaatamata seotud kriminaalasjas otsuse tegemisega ning ei saaks täita seaduses ettenähtud kohustust vabastada vara viivitamatult. Sellest tulenevalt on vastustaja ületanud temale seadusega antud volitusi, piirates apellandi omandiõigust ja ettevõtlusvabadust tähtajatult. Piirangu kehtestamise alused on RahaPTS-s ammendavalt loetletud ning nende seas ei ole alusena märgitud kriminaalmenetluse läbiviimist.

Vastustaja ei ole tõendanud, et kriminaalmenetlus laieneb ka varale, mille suhtes on vaidlustatud ettekirjutusega piirang kehtestatud. Riigiprokuratuurile tuleb teha päring seoses ettekirjutuses viidatud menetleja 13.01.2011 taotlusega nr 10.2-3-1927 selle kohta, kas kriminaalasi nr 09700000987 puudutab ka vara, millele on vaidlustatud ettekirjutusega piirang seatud. Kui piirangu kehtestamine otsustati kriminaalasjas nr 09700000987, siis tuleb ettekirjutust käsitada kriminaalmenetluse toiminguna. Uurimisasutus võib piirangu kehtestada ning lõpetada kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras, vastustajal selline õigus RahaPTS § 40 lg 5 alusel puudub.

Põhiseadusega on vastuolus olukord, kus vara suhtes piirangu kehtestamiseks piisab paljasõnalisest väitest kriminaalmenetluse alustamise või menetleja taotluse kohta, ilma et isikul oleks võimalik sellele sisuliselt vastu vaielda ja oma õigusi kaitsta, samuti kohtul võimatu kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust sisuliselt kontrollida.

6. Politseija Piirivalveamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. RahaPTS § 40 lg 5 alusel kohaldatav piirang on haldusmenetluse toiming, mille üks eeltingimusi on kriminaalmenetluse alustamine. See ei muuda toimingut kriminaalmenetluse toiminguks. Kriminaalmenetluse alustamine või lõpetamine ei võta haldusorganilt õigust jätkata haldusmenetlust. AS Ateka Resource oli finantseerimisasutus RahaPTS § 6 lg 2 p 2 tähenduses (makseteenuse pakkuja MERAS tähenduses), mistõttu oli tema kontol olev raha, mille käsutamist rahapesu andmebüroo piiras, kaebaja jaoks võõras vara (vt Riigikohtu 14.01.2005 otsus nr 3-1-1-130-04, p 7). Raha kanti üle Inteka OÜ kontolt selgitusega „Harexol Grupp OÜ eest“. Järelikult on piirangu all apellandi n-ö kliendi-kliendi vara. Materjalid Harexol Grupp OÜ maksupettuse ja rahapesuskeemi kohta on esitatud uurimisorganile ning need on liidetud eraldi episoodina vastava kriminaalasja juurde. Kuna tegemist on Harexol Grupp OÜ kahtlast päritolu varaga, peaks selle päritolu tõestama Harexol Grupp OÜ, mitte apellant.

Vaidlustatud haldusaktile eelnevaid haldusakte ei ole tühistatud ega tunnistatud õigusvastaseks ning kõik tingimused selle andmiseks olid täidetud.

Kriminaalmenetlust alustati rahapesu tunnustel vastustaja menetluses olnud väärteotoimiku alusel, kuna väärteo menetlemise käigus leiti kaebaja tegevuses rahapesukuriteo tunnuseid. Kuna kaebaja teised tehingud, mis ei olnud väärteotoimikuga kaetud, sisaldasid samuti rahapesukahtlusega tehinguid terve rea variettevõtte kahtlusega ettevõtetega, kelle kontod olid Eestis, jätkas rahapesu andmebüroo tehingute analüüsi ning oli sunnitud 19.10.2010 piirama 91 ettevõtte, sh kaebaja kontode kasutamist 30 päevaks. Piirangu seadmiseks koostati üks RahaPTS § 38 lg-s 2 sätestatud dokument, sest kõigi piirangute aluseks olid samad faktilised asjaolud. Edasine rahapesukahtluse kontroll (võimalike uute kuriteoepisoodide lisamise

6(7) eesmärgil) toimus paralleelselt jätkuva kriminaalmenetlusega rahapesu andmebüroo haldusmenetluses haldusmenetluse vahenditega (teabe analüüs, päringud välisriikide kolleegidele ja kolmandatele isikutele). Kriminaalasja menetleja esitas taotluse, et rahapesu andmebüroo saaks kasutada võimalust piirangu pikendamiseks RahaPTS § 40 lg 5 alusel. Kriminaalasja menetlejale esitati see teave, mis haldusmenetluses kontrollimisel osutus tähtsust omavaks ka kriminaalmenetluses, sh kaebaja osas. Ka kaebaja konto arestiti kriminaalmenetluses.

RahaPTS § 40 puhul piisab rahapesukahtlusest, kus ei pruugi olla teada, millisest kuriteost on vara pärit ning kes on vara omanik ning piirangu seadmisele kulub tööpäeval maksimaalselt 1 tund. Nagu praktika näitab, ei alusta uurimisorgan kriminaalmenetlust, kui pole kindlaks tehtud eelkuritegu ja RahaPTS § 40 alusel piiranguid ei ole seatud. Vastasel juhul ei ole KrMS § 142 järgi midagi arestida, sest arestimine võtab aega vähemalt ühe tööpäeva ning rahapesu objekt jõutakse peita.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimine eeldab kohtu poolt selle tuvastamist, millisel eesmärgil ja missugustele kaalutlustele tuginedes äriühingu arvelduskontole käsutuspiirang seati ning kas põhjendused on ettekirjutuse tegemiseks piisavad (vt Riigikohtu 27.03.2013 otsus nr 3-3-1-21-12, p 16). RahaPTS § 38 lg-st 2 tulenevalt ei märgita muu hulgas RahaPTS § 40 lg 1 alusel tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust, kuid ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud tuleb kajastada eraldi dokumendis, millega puudutatud isikul on võimalik tutvuda, kui RAB sellest mõnel RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud alusel ei keeldu. Seega eeldab RahaPTS § 40 lg 1 alusel vara käsutamise piiramine rahapesukahtluse olemasolu ning seda põhistavate faktiliste asjaolude esitamist RahaPTS § 38 lg 2 kohaselt vormistatud eraldi dokumendis.

8. RahaPTS § 38 lg-t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et nimetatud sättes viidatud eraldi dokumendis tuleb mitte pelgalt loetleda ettekirjutuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, vaid tegemist peab olema ettekirjutuse põhistusega. See tähendab, et RAB peab vastavas dokumendis usutavalt ära näitama, et tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtudes on eesmärgipärane ja vajalik rakendada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangut RahaPTS § 40 lg-te 1 või 3 või § 41 lg-te 1 või 4 alusel. Kuna RAB-l on RahaPTS § 38 lg 2 viimasest lausest tulenevalt õigus keelduda puudutatud isikule vastava dokumendi tutvustamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist või ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses, siis ei saa dokumendis sisuliste põhjenduste märkimata jätmist õigustada ka kohustus kaitsta asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. RahaPTS § 38 lg-s 2 nimetatud dokumendi sisuline ulatus oleneb sellest, millise ettekirjutuse faktilist põhistust see sisaldama peab.

9. Arvestades, et RahaPTS § 40 lg 1 rakendamine toimub üldjuhul piiratud informatsiooni tingimustes ning see tuleb otsustada viivitamata ja ettekirjutuse õiguslik toime on ajaliselt piiratud, siis ei saa selle rakendamiseks nõutava rahapesukahtluse põhistamise lävi olla sama kõrge, kui näiteks RahaPTS § 40 lg 3 alusel tehtava (korduva) ettekirjutuse puhul. RahaPTS §

40 lg 3 p-st 1 tulenevalt peab vara valdaja või omanik esmase piirangu kehtivusajal eelkõige ise esitama RAB-le tõendid vara legaalse päritolu kohta.

10. Vastustaja esitas ringkonnakohtule apellatsioonimenetluses dateerimata esildise, milles selgitatakse piirangu kohaldamise vajalikkust – see esildis on koostatud 19.10.2010 ettekirjutuse põhjendamiseks –, 17.11.2010 esildise, milles selgitatakse, et apellandi osas ei ole

7(7) rahapesukahtlus ära langenud ja menetlust tuleb jätkata, ning kriminaalasja menetleja 13.01.2011 taotluse kriminaalasjas apellandi vara käsutamise piirangu jätkamiseks.

11. Kuna ettekirjutuse põhistus pidanuks kohustuslikult sisalduma RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud eraldi dokumendis ning kriminaalasja menetleja taotlust ei saa samastada RahaPTS §

38 lg-s 2 märgitud eraldi dokumendiga, siis on vaidlustatud ettekirjutus nõuetekohaselt motiveerimata. Haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul alati selle õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks (vt HMS §-d 54 ja 56; Riigikohtu 17.10.2007 otsus nr 3-3-1-39-07, p 13). RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud kohustusliku eraldi dokumendi puudumine on käsitatav haldusakti põhjendamise nõuete olulise rikkumisena (vt Riigikohtu 27.03.2013 otsus nr 3-3-1-21-12, p 18; 20.06.2013 otsus nr 3-3-1-33-13, p 22). Isegi juhul, kui ettekirjutust põhistavad asjaolud sisalduvad muudes dokumentides (sh kriminaalasja materjalides) ja rahapesu andmebürool puudub õigus neid isikule tutvustada, ei vabasta see haldusorganit ettekirjutuse RahaPTS § 38 lg-s 2 sätestatud viisil põhjendamise kohustusest (vt Riigikohtu 20.06.2013 otsus nr 3-3-1-33-13, p 18; 27.03.2013 otsus nr 3-3-1-21-12, p 16).

12. Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada ning vaidlustatud ettekirjutus tühistada.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et kaebaja tasus halduskohtus riigilõivu 15,97 € ja taotles esindajatasu väljamõistmist summas 380 €. Esindajatasu maksmise kohta toimikus tõendeid ei ole. Apellatsioonimenetluses tasus apellant riigilõivu 15,97 € ja taotles esindajatasu väljamõistmist summas 383 €, mille tasumist tõendavat dokumenti toimikus ei sisaldu. HKMS § 109 lg 1 ei võimalda kulude kandmise tõendamata jätmise tõttu esindajatasu vastustajalt välja mõista. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kahes kohtuastmes kantud riigilõiv kokku summas 31,94 €. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets