1-15-5394/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-15-5394

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.09.2015 Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-15-5394 (15230102731) Kohtukoosseis kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Helen Aasma Tõlk Marianna Sidorok Prokurör Arika Almann Kriminaalasi

U.V süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav U.V

, isikukood XXX, elukoht XXX,

viibimiskoht Vangla, määratlemata kodakondsus, keskharidus, emakeel vene keel, töökoht puudub Kahtlustatavana kinnipidamine 15.02.2013, 22.09.2013-23.09.2013, 25.05.2015-26.05.2015 Tõkend 27.05.2015 vahistamine

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas

RESOLUTSIOON

1. U.V süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

2.

KarS § 74 lg 1 ja lg 2 alusel U.V-le p 1 mõistetud vangistusest tuleb koheselt ära kanda 4 (neli) kuud vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka U.V eelvangistuses viibitud aeg 15.02.2013, 22.09.2013-23.09.2013, s.o 3 (kolm) päeva ning koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada U.V koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja

algust tema kinnipidamisest s.o 25.05.2015. a.

5. KarS § 74 lg 1-3 alusel p 1 mõistetud vangistusest ei pöörata täitmisele vangistus 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud, kui U.V ei pane 3 (kolm) aastase katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes:

2

1) elama aadressil XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada U.V käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

7. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada U.V tema nõusolekul käitumiskontrolli ajal

läbima alkoholismivastase ravi, millega tuleb alustada hiljemalt ühe kuu jooksul alates koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel.

8. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada U.V käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammides.

9. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada U.V käitumiskontrolli ajal tegema täielikku

koostööd Lastekaitsega ning osalema Lastekaitse poolt vajalikeks peetavates programmides.

10. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates

04.09.2015, välja arvatud KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

11. U.V suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub varem. 12. Asitõendid:

- 5 CD ja 4 DVD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KrMS § 126 lg 3 p 1

alusel jätta kriminaalasja juurde. 13. U.V-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:

- KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 528.00

eurot;

- KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585.00 eurot.

14. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 1113.00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 92.75 eurot.

Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu

kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 4 alusel kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

3

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt määruskaebekorras. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Esitatud süüdistus

U.V süüdistatakse selles, et tema kasutas 15.12.2012 kella 10:30 paiku Tallinnas,

XXXasuvas korteris füüsilist vägivalda oma abikaasa XXX lapseealise poja XXX(s.XXX) suhtes, lüües talle käega kulmu piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusena muhu parema kulmu piirkonda.

Samuti kasutas ta 09.05.2013 kella 23.00 paiku Tallinnas, XXX asuvas korteris füüsilist vägivalda oma abikaasa XXX lapseealise poja XXX(s.XXX) suhtes, lüües talle rusikaga nina

piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusena marrastuse ninaseljale.

Samuti kasutas ta 15.02.2013 kella 01.00 paiku Tallinnas, XXX asuvas korteris füüsilist vägivalda oma abikaasa XXX täisealise tütre XXX suhtes, lüües talle korduvalt lahtiste kätega näo piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusena punetuse mõlemal põsesarnal.

Samuti kasutas ta 22.09.2013 kella 00.30 paiku Tallinnas, XXX asuvas korteris füüsilist

vägivalda oma abikaasa XXX täisealise raseda tütre XXX suhtes - soovides kannatanule kallale tungida, püüdis ta haarata kannatanu T-särgist ning kriimustas

seejuures kannatanu rinnaesist ning tabas teda käega näo piirkonda, põhjustades oma

tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusena paistetuse alahuulele ning kriimustuse vasaku õla juurest rindmiku keskpaigani.

Samuti kasutas ta 13.06.2014 kella 23.00 ja 01:22 vahelisel ajal Tallinnas, XXX asuvas korteris füüsilist vägivalda oma abikaasa XXX suhtes, lüües talle käeseljaga korduvalt näo piirkonda,

põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusena punetuse ja kriimustused nina ja ülahuule vahelisele alale.

Samuti kasutas ta 25.05.2015 kella 22.00 ja 23:00 vahelisel ajal Tallinnas, XXX asuvas korteris füüsilist vägivalda oma abikaasa XXX suhtes, lüües talle korduvalt rusikaga näo piirkonda ning pigistades kätega kõri piirkonnast, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusena hulgalised kriimustused kaela piirkonnas, verevalumi ja punetuse parema silma piirkonnas ning kriimustused ja hematoomi vasaku silma piirkonnas.

Seega U.V pani toime kehalise väärkohtlemise lähi- või sõltuvussuhtes ning korduvalt, s.o. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Arika Almann, süüdistatav U.V ja tema kaitsja Urmas Simon sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

4

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatav U.V karistamist vangistusega 3 aastat. KarS § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so 15.02.2013 /I k, tl 155-158/ ja 22.09.2013-23.09.2013 /I k, tl 194-197/ ehk 3 päeva, misläbi jääb lõplikuks vangistuse pikkuseks 2 aastat, 11 kuud ja 27 päeva.

KarS § 74 lg 1, 2 alusel kuulub eelnimetatud vangistusest koheselt ärakandmisele 3 kuud ja 27 päeva vangistust ning karistusaja algust arvestatakse viimasest kinnipidamisest, so alates 25.05.2015 /tl 125-127/.

Järelejäänud vangistus, so 2 aastat ja 8 kuud jäetakse tingimisi süüdlase suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 3-aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Käitumiskontrolli ajal peab süüdlane järgima KarS § 75 lõikest 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas;

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi;

KarS § 75 lg 2 p 5 alusel läbima alkoholismivastase ravi, milliseks ta on kokkuleppe

sõlmimisel nõusoleku andnud. Raviga tuleb alustada hiljemalt ühe kuu jooksul alates tähtajalise vangistuse kandmisest vabanemist; KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammides; KarS § 75 lg 4 alusel tegema täielikku koostööd Lastekaitsega ning osalema Lastekaitse poolt vajalikeks peetavates programmides.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et U.V kuulub KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb

määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud

5

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Kohus mõistab KrMS § 180 lg 1 ja lg 2 alusel süüdistatavalt välja menetluskuluna:

- KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 528.00

eurot;

- KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585.00 eurot.

Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd alles vabanemise järel on tal võimalik tööle asuda ning töö leidmine võib võtta aega. Prokurör toetas esitatud taotlust.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg.

Kohus asub seisukohale, et menetluskulude ajatamine on põhjendatud. Oluline on, et

menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt

võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega

täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda.

Eeltoodust johtuvalt tuleb menetluskulud summas 1113.00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 92.75

eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu

kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine.

Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS §

423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

( ) Ingrid Kullerkann kohtunik