3-15-1393/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated3-15-1393/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1
M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
4. september 2015, Tallinn
Haldusasja number
3-15-1393
Haldusasi
Rexest Grupp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.04.2015
maksuotsuse nr 12.2-3/020263-27 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Rexest Grupp OÜ, esindaja v.adv Anto Kasak
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kaisa
Jaaksaar
RESOLUTSIOON
1. Lugeda Rexest Grupp OÜ kaebus mittetähtaegselt
esitatuks.
2. Jätta
rahuldamata
Rexest
Grupp
OÜ
taotlus
kaebetähtaja ennistamiseks.
3. Lõpetada haldusasja menetlus.
4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
5. Tagastada Rexest Grupp OÜ-le tema poolt 01.06.2015
tasutud riigilõiv 750 eurot arveldusarvele nr EE26 2200
2210 4389 6351 AS-is Swedbank.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 – 4 peale on õigus esitada
määruskaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule
Tallinna
Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest
arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maksu- ja Tolliameti 20.04.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/020263-27 määrati Rexest
Grupp OÜ-le tasumiseks makse kokku 231 898,73 eurot.
2. Rexest Grupp OÜ esitas 01.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja
Tolliameti 20.04.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/020263-27 tühistamiseks ning esialgse
õiguskaitse taotluse maksuotsuse täitmise peatamiseks.
Kaebetähtaja osas selgitati kaebuses, et kaebaja sai maksuotsusest teada 01.06.2015, kui avastas
avalikest andmebaasidest enda maksevõlgnevuse ning küsis seejärel MTA-lt võlgnevuse
põhjust. MTA-lt sai kaebaja ka teada, et 20.04.2015 koostatud maksuotsus on e-maksuameti
kohaselt kaebajale kätte toimetatud juba 28.04.2015. Kaebaja juhatuse liikmed ise e-
maksuametit ei kasuta, vaid selleks on volitatud raamatupidamisteenuse osutavat äriühingut.
Raamatupidajatele ei ole antud volitust kaebaja nimel maksuotsuseid vastu võtta. Tundub, et
kaebajale raamatupidamise teenust osutava äriühingu töötaja (Ü. T.) on siiski maksuotsuse e-
maksuametis vastu võtnud, kuid raamatupidaja sellest kaebajat teavitanud ei ole. Kaebaja
2
juhatuse liikmetele maksuotsust kätte toimetatud ei ole, neil puudus koostatud maksuotsusest
igasugune teadmine ning MTA pole kaebajat maksuotsuse tegemisest teavitanud, kuigi
varasemalt on MTA suhelnud otse kaebaja juhatuse liikmetega. Maksuotsust ei saa lugeda
vastuvõetuks mittevolitatud isiku poolt 28.04.2015, vaid kättetoimetamise kuupäevaks on
01.06.2015.
Kui leida, et kaebus on esitatud tähtaega ületades, taotleb kaebaja tähtaja ennistamist. MTA ei
ole kaebajat maksuotsuse e-maksuametisse üles laadimisest teavitanud, kuigi varasemalt on
MTA kaebaja juhatuse liikmetega suhelnud e-posti teel ning samuti teavitanud e-
maksuametisse üleslaaditud dokumendist. Kaebajal ei tekkinud kahtlust, et MTA võiks ilma
teavitamata e-maksuametisse maksuotsuse edastada. Kaebaja ei pidanud maksumenetluse osas
MTA poolse tagasiside puudumist kummaliseks, kuna 24.03.2015 oli esitatud kaebajapoolne
vastuväide kontrollaktile ja kaebaja eeldas, et selle lahendamine võtabki aega. Veel enam,
olenemata sellest, et kontrollaktiga seonduvalt on MTA-ga suhelnud kaks kaebaja lepingulist
esindajat, ei ole MTA maksuotsusest teavitanud ka neid. Kuna haldusasjas nr 3-14-185 on
vaidluse all samad tehingud nagu käesolevas maksuasjas, siis ei ole eluliselt usutav, et kaebaja
poleks soovinud maksuotsusest teada saades maksuotsust vaidlustada.
3. Kohus võttis kaebuse 02.06.2015 määrusega menetlusse muuhulgas tähtaja küsimuse
lahendamiseks ning küsis vastustaja arvamust kaebuse tähtaegsuse osas.
4. Kaebaja rõhutas 03.06.2015 täienduses, et raamatupidaja Ü. T. ei ole mitte Rexest
Grupp OÜ, vaid teise äriühingu töötaja. Raamatupidajal on volitus üksnes raamatupidamislike
kannete tegemiseks ning deklaratsioonide esitamiseks. Ü. T. on tunnistanud, et avas
maksuotsuse ekslikult ega osanud arvata, et sellest tulenevad õiguslikud tagajärjed.
5. MTA leidis 08.06.2015 vastuses, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Asjaolu,
et raamatupidajal puudus volitus maksuotsuse vastuvõtmiseks, ei oma maksuõiguslikust
aspektist tähendust ning ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. See, kas kaebaja on
raamatupidamisettevõttega sõlminud kokkuleppe MTA teatiste e-maksuametis avamise ja
vastuvõtmise osas, on kaebaja äriühingu sisene otsustus ning korraldus ja ei puuduta käesolevat
vaidlust. Kui raamatupidaja on e-maksuametis dokumendi avanud, on maksukorralduse
seaduse (MKS) § 54 lg 3 teise lause kohaselt dokument kätte toimetatud. Mõjuvat põhjust
tähtaja ennistamiseks ei esine. MTA saatis kaebajale 20.04.2015 maksuotsuse e-maksuametis
kättesaadavaks tegemise kohta 21.04.2015 teate e-posti aadressile info@plastrex.eu. Selline
aadress on märgitud ka kaebaja ametlikule dokumendiplangile ning kaebaja jälgib ja kasutab
seda igapäevaselt. Kaebajale 09.03.2015 koostatud kontrollakti e-maksuametisse üleslaadimise
kohta saadeti samuti teavitus samale aadressile ning 09.03.2015 võttis kaebaja juhatuse liige
Aarne Saareväli kontrollakti vastu. Seega kasutati maksuotsuse kättetoimetamiseks toimivat
ning sama suhtluskanalit nagu kontrollakti kättetoimetamiseks.
6. Kaebaja esitas 09.06.2015 seisukoha, milles märkis, et MTA esitab kohtule eksitavaid
andmeid. MTA on alati pöördunud otse kaebaja juhatuse liikmete poole. E-maksuametisse
üleslaaditud 09.03.2015 kontrollaktist teavitati otse Aarne Saarevälja. Maksumenetluse
alustamise korraldus saadeti krüpteeritult kaebaja juhatusele, s.o kõigi juhatuse liikmete
personaalsetele e-posti aadressidele. Ka maksuotsus tulnuks kaebajale krüpteeritult saata. Ei ole
usutav, et kui juhatus saab maksuotsuse, siis ei võeta midagi ette. MTA pole kunagi ühtegi
teavitust info@plastrex.eu aadressile saatnud. Tegemist on üldmeiliga, mida kasutab
müügiosakond, kuhu kirjutavad ka kõik veebilehe külastajad. Müügisekretär on selgitanud, et
üldmeilile tuleb päevas 40-70 päringut, kuid MTA pole sellele ühtki teadet saatnud. MTA on
maksuotsuse üleslaadimisest mitteteavitamisega rikkunud MKS § 54 lg-t 2.
7. Kohus saatis 26.08.2015 MTA-le kohtunõude, milles küsis kaebuse tähtaegsuse
küsimuse lahendamiseks täiendavaid andmeid ja tõendeid.
3
8. MTA vastas kohtunõudele 31.08.2015 ning selgitas, et kaebaja on maksuhaldurile läbi
e-maksuameti teavitanud oma elektronposti aadressiks info@plastrex.eu ning lisas selle
tõenduseks väljavõtte kaebaja kontaktandmetest e-maksuametis. Nii 09.03.2015 kontrollakti
kui 20.04.2015 maksuotsuse e-maksuametis kättesaadavaks tegemise teavitused saadeti
aadressile info@plastrex.eu seetõttu, et e-maksuameti süsteem valib automaatselt haldusakti e-
maksuameti kaudu kättesaadavaks tegemise kohta teavituse saatmise aadressiks elektronposti
aadressi, mis on e-maksuametisse äriühingu kontaktide alla sisestatud. MTA ei ole varasemalt
kaebajaga suheldes seda elektronposti aadressi kasutanud. MTA esitas ka tõendi, et 09.03.2015
kontrollakti e-maksuametis kättesaadavaks tegemise kohta saadeti teavitus aadressile
info@plastrex.eu. Kuigi kaebaja väitis, et nimetatud aadressile e-kirjade kohale jõudmises
esinesid tõrked, ei ole seda ühegi tõendiga kinnitatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse
esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Maksuotsused
tehakse isikule teatavaks kättetoimetamisega (MKS 4. peatükk). Vaidlus on selles, kas
kaebajale toimetati MTA 20.04.2015 maksuotsus kätte 28.04.2015 või 01.06.2015 ning kas
01.06.2015 esitatud kaebus on eelnevast tulenevalt tähtaegne.
10. Kohus leiab, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt.
11. MKS § 54 lg 1 p 1 näeb ette, et dokumendi elektroonilise kättetoimetamisena käsitatakse
mh dokumendi üleslaadimist Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonda „e-maksuamet/e-toll”
(edaspidi e-maksuamet) tingimusel, et dokumendi adressaat on e-maksuameti kasutaja ja ta on
teatanud maksuhaldurile oma elektronposti aadressi või mobiiltelefoni numbri. Sama
paragrahvi teise lõike kohaselt saadetakse dokumendi e-maksuametis kättesaadavaks tegemise
kohta dokumendi adressaadile sellekohane teade tema elektronposti aadressil või lühisõnumiga
mobiiltelefoni numbril. MKS § 54 lg 3 teine lause sätestab, et e-maksuametisse üleslaaditud
dokument loetakse kättetoimetatuks selle avamisel, dokumendi kättetoimetamise registreerib
infosüsteem automaatselt.
Vaidlust ei ole selles, et kaebajale raamatupidamisteenust osutava äriühingu töötaja Ü. T. avas
28.04.2015 Rexest Grupp OÜ-le 20.04.2015 koostatud maksuotsuse nr 12.2-3/020263-27.
Sellega on dokumendi kättetoimetatuks lugemise tingimused MKS § 54 lg 3 kohaselt täidetud.
Halduskohus tugineb oma seisukohas ka Riigikohtu 10.03.2011 määrusele nr 3-3-1-100-10.
Viidatud asjas oli tegemist olukorraga, kus ühele äriühingule adresseeritud vaideotsuse võttis
vastu samal registrijärgsel aadressil asuva teise äriühingu sekretär. Riigikohus leidis määruse
punktis 18, et tähtsust ei oma, kas sekretäril oli volitus teise äriühingu nimel dokumente vastu
võtta või mitte, kuna posti teel dokumendi kättetoimetamist reguleerinud säte (varasem MKS §
54 lg 6) taolise volituse olemasolu kättetoimetamise eelduseks ei seadnud. Ka MKS § 54 lg 3
ei sea dokumendi kättetoimetatuks lugemise eelduseks seda, et dokumendi avajaks peab olema
maksuotsuse adressaadi juhatuse liige või ka konkreetselt dokumentide vastuvõtmiseks
volitatud isik. Seega ei ole MKS § 54 lg 3 järgi oluline, kas Ü. T. oli e-maksuametis kaebaja
volitatud isikuna õigustatud muuhulgas võtma vastu kaebajale adresseeritud haldusakte või
mitte ning maksuotsus oli kätte toimetatud.
12. Kuna maksuotsuse saab lugeda kaebajale kättetoimetatuks 28.04.2015, möödus 30-
päevane kohtusse pöördumise tähtaeg 28.05.2015. Esitades kaebuse 01.06.2015 ületas kaebaja
kaebetähtaega.
13. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud
menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei
saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on leitud, et mõjuv põhjus tähendab
4
eelkõige seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks
on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Tähtaja ennistamine
on võimalik juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused menetlustoimingu tegemiseks
menetlustähtaja jooksul (Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Mõjuvaks
põhjuseks võib olla muuhulgas asjaolu, et vaatamata sellele, et haldusorgan on haldusakti
teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku, ei ole teave haldusaktist adressaadini
jõudnud. Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus
(Riigikohtu 13.10.2009 määrus nr 3-3-1-65-09, p 16).
14. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist põhjusel, et tal puudus maksuotsusest
igasugune teadmine, s.o teave haldusaktist ei olnud temani jõudnud.
15. Kohtu hinnangul on MTA haldusakti teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik
vajaliku. MKS § 52 lg 1 lausest 2 tuleneb, et maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside
vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Maksuhaldur valis
20.04.2015 maksuotsuse kättetoimetamise viisiks elektroonilise kättetoimetamise e-
maksuametis, mille puhul näevad MKS § 54 lg 1 p 1 ja § 54 lg 2 ette, et teade e-maksuametis
dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta saadetakse dokumendi adressaadi poolt
maksuhaldurile teatatud elektronposti aadressile või mobiiltelefoni numbrile. Vastustaja
tõendas e-maksuametisse sisestatud Rexest Grupp OÜ kontaktandmete väljavõttega (tl 166), et
kaebaja on maksuhaldurile e-maksuametis oma elektronposti aadressiks teatanud
info@plastrex.eu ning et sellele aadressile saatiski e-maksuameti süsteem 21.04.2014
automaatselt teavituse 20.04.2015 maksuotsuse kättesaadavaks tegemise kohta (tl 145). Seega
vastustaja ei ole rikkunud MKS § 54 lg-t 2, nagu leiab kaebaja, ning e-maksuameti kaudu
dokumendi kättetoimetamine on MTA poolt korraldatud korrektselt.
Asjaolu, et maksuhaldur on varem saatnud e-kirju otse juhatuse liikmetele; et teavitus
09.03.2015 kontrollakti e-maksuametis kättesaadavaks tegemise kohta saadeti nii aadressile
info@plastrex.eu
(tl
167)
kui
ka
revident
S. Roojärve
poolt
aadressile
aarne.saareväli@rexest.ee (tl 152) ning et maksuhalduril olid olemas ka kaebaja lepinguliste
esindajate kontaktandmed, ei tähenda, et maksuhaldur oleks pidanud 20.04.2015 maksuotsuse
kohta saatma topeltteavitusi juhatuse liikmete elektronposti aadressidele või kaebaja
lepingulistele esindajatele. Piisab sellest, et maksuhaldur valis maksuotsuse kättetoimetamiseks
ühe seaduses sätestatud viisi.
16. Kui maksuhaldur on teinud haldusakti teatavakstegemiseks kõik vajaliku, kuid teave
haldusaktist pole ikkagi adressaadini jõudnud, tuleb hinnata, kas teave ei jõudnud adressaadini
temast sõltuval või sõltumatul põhjusel.
Kohtule 09.06.2015 esitatud seisukohas selgitas kaebaja, et info@plastrex.eu on üldmeil, mida
kasutab müügiosakond ja sellele aadressile kirjutavad ka kõik kaebaja veebilehe külastajad.
Näiteks 2015. aasta aprillis oli kaebaja veebilehel 24 000 külastust. Üldmeili kasutab
müügisekretär, kelle sõnutsi tuleb sellele aadressile päevas 40-70 päringut, aga maksuhaldur
pole sellele ühtegi teadet saatnud.
Kohtu hinnangul ei oma asjaolu, et info@plastrex.eu aadressi kasutab müügisekretär ja et
päevas tuleb aadressile kümneid päringuid, tähtsust. Kui kaebaja leiab, et müügisekretäri poolt
kasutatav üldmeil ei ole e-maksuameti teavituste saatmiseks sobiv koht ja teavitusi tuleks saata
kaebaja juhatuse liikmetele, siis tulnukski e-maksuametisse sisestada juhatuse liikme või
liikmete elektronposti aadress. Kaebajast endast sõltub, millise elektronposti aadressi ta e-
maksuametisse sisestab. Vastustaja tõendas, et saatis nii 09.03.2015 kontrollakti kui 20.04.2015
maksuotsuse kohta teavituse aadressile info@plastrex.eu, ja kaebaja väited, et MTA ei ole
sellele aadressile kunagi pöördunud, sh 21.04.2015 teavitust saatnud, on paljasõnalised. Ei ole
5
usutav, et kui info@plastrex.eu aadress üldiselt toimib ja sinna saabub päevas 40-70 päringut,
siis just MTA teavitused kontrollakti ja maksuotsuse kohta aadressile kohale ei jõua. Usutav on
pigem, et MTA 21.04.2015 teavitus on müügisekretäril päringute vahel tähelepanuta jäänud ja
teave haldusakti kohta ei ole kaebaja töötaja hooletuse tõttu juhatuse liikmeteni jõudnud. Seega
ei esine kaebajast sõltumatut põhjust, miks kaebaja oma üldmeili aadressi kaudu 20.04.2015
maksuotsuse kohta teavet ei saanud.
17. Kaebaja ei ole otsesõnu taotlenud tähtaja ennistamist põhjusel, et maksuotsuse võttis
vastu vastava volituseta raamatupidamisteenust osutava äriühingu töötaja, kes ei teavitanud
maksuotsusest kaebajat. Kaebaja on olnud seisukohal, et neil põhjustel ei saa maksuotsust
kaebajale 28.04.2015 üldse kättetoimetatuks lugeda. Kohus märgib siiski juhuks, kui kaebaja
on ennistamise põhjendusena silmas pidanud ka Ü. T. tegevust, järgnevat.
Kohtul pole põhjust kahelda Ü. T. ja ka kaebaja selgitustes, et Ü. T. ei teavitanud kaebajat
maksuotsuse vastuvõtmise järel maksuotsusest. Ei ole tõenäoline ega usutav, et kui kaebaja
oleks maksuotsusest raamatupidaja käest teada saanud, siis oleks kaebuse esitamisega oodatud
kuni kaebetähtaja möödumiseni ning jäädud lootma võimalusele, et kaebetähtaeg ennistatakse.
Kohus leiab aga, et e-maksuametis haldusaktide vastuvõtmise ja nendest vajalike isikute
teavitamise korraldamine sõltub äriühingust endast. Olgugi, et raamatupidaja ei ole kaebaja
töötaja, on kaebaja siiski ise andnud raamatupidaja(te)le volitused e-maksuametisse
ligipääsemiseks. Asjaolu, et e-maksuametis tegutsemiseks on volitatud teisi isikuid ja kaebaja
juhatuse liikmed enamjaolt e-maksuametit ei kasuta, ei tähenda, et äriühing ei vastutaks ise selle
eest, mis tema e-maksuameti kasutajakontol toimub. Kaebajale peab olema teada, et e-
maksuametis on võimalik haldusakte kätte toimetada. Seda kinnitab asjaolu, et MTA
09.03.2015 kontrollakti on kaebaja juhatuse liige A. Saareväli käinud ise 09.03.2015 e-
maksuametis avamas (tl 146). Seega ei ole ettenägematu, et kui raamatupidaja(te)le antakse e-
maksuametisse ligipääsud, siis on neil võimalik ka haldusakte vastu võtta, kuigi nn
raamatupidaja paketis sellist volitust otseselt ei sisaldu. Kaebaja peab korraldama oma e-
maksuameti kasumise selliselt, et volitatud isikutel oleks oma õigused ja kohustused selged
ning kui see piisavalt korraldatud ei ole, on äriühingu enda risk, kui haldusaktid ei jõua
õigeaegselt temani.
18. Eelnevat kokku võttes ei ole kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluses märkinud ega
tõendanud selliste temast sõltumatute asjaolude esinemist, mis tingiksid kaebetähtaja
ennistamise ning seetõttu jääb ennistamise taotlus rahuldamata.
19. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja
ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab
määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu
ennistamisele. Arvestades eeltoodud põhjendusi tuleb asja menetlus lõpetada. Kohus selgitab,
et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel
esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).
20. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab
menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja tasus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse
eest riigilõivu kokku 765 eurot (tl 87). Kuna esialgse õiguskaitse taotluse on kohus 05.06.2015
määrusega lahendanud, siis sellelt taotluselt tasutud 15 euro suurust riigilõivu ei tagastata. Küll
aga tuleb kaebajale tagastada kaebuse eest tasutud riigilõiv 750 eurot tema arveldusarvele nr
EE26 2200 2210 4389 6351 AS-is Swedbank.
21. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise
ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Maksuhaldur ei ole
6
08.06.2015 ja 31.08.2015 vastustes menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seetõttu jätab kohus
menetluskulud poolte enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Monika Laatsit