Legislator Case Law & Legislation
3-15-1393/15 AI generated

3-15-1393/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-15-1393/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

3-15-1393/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
missing case documents access to documents access to tax files insufficiently substantiated submissions insufficiently substantiated grievance requests for information
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

4. september 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1393

Haldusasi

Rexest Grupp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.04.2015

maksuotsuse nr 12.2-3/020263-27 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Rexest Grupp OÜ, esindaja v.adv Anto Kasak

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kaisa

Jaaksaar

RESOLUTSIOON

1. Lugeda Rexest Grupp OÜ kaebus mittetähtaegselt

esitatuks.

2. Jätta

rahuldamata

Rexest

Grupp

OÜ

taotlus

kaebetähtaja ennistamiseks.

3. Lõpetada haldusasja menetlus.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

5. Tagastada Rexest Grupp OÜ-le tema poolt 01.06.2015

tasutud riigilõiv 750 eurot arveldusarvele nr EE26 2200

2210 4389 6351 AS-is Swedbank.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 – 4 peale on õigus esitada

määruskaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule

Tallinna

Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti 20.04.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/020263-27 määrati Rexest

Grupp OÜ-le tasumiseks makse kokku 231 898,73 eurot.

2. Rexest Grupp OÜ esitas 01.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja

Tolliameti 20.04.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/020263-27 tühistamiseks ning esialgse

õiguskaitse taotluse maksuotsuse täitmise peatamiseks.

Kaebetähtaja osas selgitati kaebuses, et kaebaja sai maksuotsusest teada 01.06.2015, kui avastas

avalikest andmebaasidest enda maksevõlgnevuse ning küsis seejärel MTA-lt võlgnevuse

põhjust. MTA-lt sai kaebaja ka teada, et 20.04.2015 koostatud maksuotsus on e-maksuameti

kohaselt kaebajale kätte toimetatud juba 28.04.2015. Kaebaja juhatuse liikmed ise e-

maksuametit ei kasuta, vaid selleks on volitatud raamatupidamisteenuse osutavat äriühingut.

Raamatupidajatele ei ole antud volitust kaebaja nimel maksuotsuseid vastu võtta. Tundub, et

kaebajale raamatupidamise teenust osutava äriühingu töötaja (Ü. T.) on siiski maksuotsuse e-

maksuametis vastu võtnud, kuid raamatupidaja sellest kaebajat teavitanud ei ole. Kaebaja

2

juhatuse liikmetele maksuotsust kätte toimetatud ei ole, neil puudus koostatud maksuotsusest

igasugune teadmine ning MTA pole kaebajat maksuotsuse tegemisest teavitanud, kuigi

varasemalt on MTA suhelnud otse kaebaja juhatuse liikmetega. Maksuotsust ei saa lugeda

vastuvõetuks mittevolitatud isiku poolt 28.04.2015, vaid kättetoimetamise kuupäevaks on

01.06.2015.

Kui leida, et kaebus on esitatud tähtaega ületades, taotleb kaebaja tähtaja ennistamist. MTA ei

ole kaebajat maksuotsuse e-maksuametisse üles laadimisest teavitanud, kuigi varasemalt on

MTA kaebaja juhatuse liikmetega suhelnud e-posti teel ning samuti teavitanud e-

maksuametisse üleslaaditud dokumendist. Kaebajal ei tekkinud kahtlust, et MTA võiks ilma

teavitamata e-maksuametisse maksuotsuse edastada. Kaebaja ei pidanud maksumenetluse osas

MTA poolse tagasiside puudumist kummaliseks, kuna 24.03.2015 oli esitatud kaebajapoolne

vastuväide kontrollaktile ja kaebaja eeldas, et selle lahendamine võtabki aega. Veel enam,

olenemata sellest, et kontrollaktiga seonduvalt on MTA-ga suhelnud kaks kaebaja lepingulist

esindajat, ei ole MTA maksuotsusest teavitanud ka neid. Kuna haldusasjas nr 3-14-185 on

vaidluse all samad tehingud nagu käesolevas maksuasjas, siis ei ole eluliselt usutav, et kaebaja

poleks soovinud maksuotsusest teada saades maksuotsust vaidlustada.

3. Kohus võttis kaebuse 02.06.2015 määrusega menetlusse muuhulgas tähtaja küsimuse

lahendamiseks ning küsis vastustaja arvamust kaebuse tähtaegsuse osas.

4. Kaebaja rõhutas 03.06.2015 täienduses, et raamatupidaja Ü. T. ei ole mitte Rexest

Grupp OÜ, vaid teise äriühingu töötaja. Raamatupidajal on volitus üksnes raamatupidamislike

kannete tegemiseks ning deklaratsioonide esitamiseks. Ü. T. on tunnistanud, et avas

maksuotsuse ekslikult ega osanud arvata, et sellest tulenevad õiguslikud tagajärjed.

5. MTA leidis 08.06.2015 vastuses, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Asjaolu,

et raamatupidajal puudus volitus maksuotsuse vastuvõtmiseks, ei oma maksuõiguslikust

aspektist tähendust ning ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. See, kas kaebaja on

raamatupidamisettevõttega sõlminud kokkuleppe MTA teatiste e-maksuametis avamise ja

vastuvõtmise osas, on kaebaja äriühingu sisene otsustus ning korraldus ja ei puuduta käesolevat

vaidlust. Kui raamatupidaja on e-maksuametis dokumendi avanud, on maksukorralduse

seaduse (MKS) § 54 lg 3 teise lause kohaselt dokument kätte toimetatud. Mõjuvat põhjust

tähtaja ennistamiseks ei esine. MTA saatis kaebajale 20.04.2015 maksuotsuse e-maksuametis

kättesaadavaks tegemise kohta 21.04.2015 teate e-posti aadressile info@plastrex.eu. Selline

aadress on märgitud ka kaebaja ametlikule dokumendiplangile ning kaebaja jälgib ja kasutab

seda igapäevaselt. Kaebajale 09.03.2015 koostatud kontrollakti e-maksuametisse üleslaadimise

kohta saadeti samuti teavitus samale aadressile ning 09.03.2015 võttis kaebaja juhatuse liige

Aarne Saareväli kontrollakti vastu. Seega kasutati maksuotsuse kättetoimetamiseks toimivat

ning sama suhtluskanalit nagu kontrollakti kättetoimetamiseks.

6. Kaebaja esitas 09.06.2015 seisukoha, milles märkis, et MTA esitab kohtule eksitavaid

andmeid. MTA on alati pöördunud otse kaebaja juhatuse liikmete poole. E-maksuametisse

üleslaaditud 09.03.2015 kontrollaktist teavitati otse Aarne Saarevälja. Maksumenetluse

alustamise korraldus saadeti krüpteeritult kaebaja juhatusele, s.o kõigi juhatuse liikmete

personaalsetele e-posti aadressidele. Ka maksuotsus tulnuks kaebajale krüpteeritult saata. Ei ole

usutav, et kui juhatus saab maksuotsuse, siis ei võeta midagi ette. MTA pole kunagi ühtegi

teavitust info@plastrex.eu aadressile saatnud. Tegemist on üldmeiliga, mida kasutab

müügiosakond, kuhu kirjutavad ka kõik veebilehe külastajad. Müügisekretär on selgitanud, et

üldmeilile tuleb päevas 40-70 päringut, kuid MTA pole sellele ühtki teadet saatnud. MTA on

maksuotsuse üleslaadimisest mitteteavitamisega rikkunud MKS § 54 lg-t 2.

7. Kohus saatis 26.08.2015 MTA-le kohtunõude, milles küsis kaebuse tähtaegsuse

küsimuse lahendamiseks täiendavaid andmeid ja tõendeid.

3

8. MTA vastas kohtunõudele 31.08.2015 ning selgitas, et kaebaja on maksuhaldurile läbi

e-maksuameti teavitanud oma elektronposti aadressiks info@plastrex.eu ning lisas selle

tõenduseks väljavõtte kaebaja kontaktandmetest e-maksuametis. Nii 09.03.2015 kontrollakti

kui 20.04.2015 maksuotsuse e-maksuametis kättesaadavaks tegemise teavitused saadeti

aadressile info@plastrex.eu seetõttu, et e-maksuameti süsteem valib automaatselt haldusakti e-

maksuameti kaudu kättesaadavaks tegemise kohta teavituse saatmise aadressiks elektronposti

aadressi, mis on e-maksuametisse äriühingu kontaktide alla sisestatud. MTA ei ole varasemalt

kaebajaga suheldes seda elektronposti aadressi kasutanud. MTA esitas ka tõendi, et 09.03.2015

kontrollakti e-maksuametis kättesaadavaks tegemise kohta saadeti teavitus aadressile

info@plastrex.eu. Kuigi kaebaja väitis, et nimetatud aadressile e-kirjade kohale jõudmises

esinesid tõrked, ei ole seda ühegi tõendiga kinnitatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse

esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Maksuotsused

tehakse isikule teatavaks kättetoimetamisega (MKS 4. peatükk). Vaidlus on selles, kas

kaebajale toimetati MTA 20.04.2015 maksuotsus kätte 28.04.2015 või 01.06.2015 ning kas

01.06.2015 esitatud kaebus on eelnevast tulenevalt tähtaegne.

10. Kohus leiab, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt.

11. MKS § 54 lg 1 p 1 näeb ette, et dokumendi elektroonilise kättetoimetamisena käsitatakse

mh dokumendi üleslaadimist Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonda „e-maksuamet/e-toll”

(edaspidi e-maksuamet) tingimusel, et dokumendi adressaat on e-maksuameti kasutaja ja ta on

teatanud maksuhaldurile oma elektronposti aadressi või mobiiltelefoni numbri. Sama

paragrahvi teise lõike kohaselt saadetakse dokumendi e-maksuametis kättesaadavaks tegemise

kohta dokumendi adressaadile sellekohane teade tema elektronposti aadressil või lühisõnumiga

mobiiltelefoni numbril. MKS § 54 lg 3 teine lause sätestab, et e-maksuametisse üleslaaditud

dokument loetakse kättetoimetatuks selle avamisel, dokumendi kättetoimetamise registreerib

infosüsteem automaatselt.

Vaidlust ei ole selles, et kaebajale raamatupidamisteenust osutava äriühingu töötaja Ü. T. avas

28.04.2015 Rexest Grupp OÜ-le 20.04.2015 koostatud maksuotsuse nr 12.2-3/020263-27.

Sellega on dokumendi kättetoimetatuks lugemise tingimused MKS § 54 lg 3 kohaselt täidetud.

Halduskohus tugineb oma seisukohas ka Riigikohtu 10.03.2011 määrusele nr 3-3-1-100-10.

Viidatud asjas oli tegemist olukorraga, kus ühele äriühingule adresseeritud vaideotsuse võttis

vastu samal registrijärgsel aadressil asuva teise äriühingu sekretär. Riigikohus leidis määruse

punktis 18, et tähtsust ei oma, kas sekretäril oli volitus teise äriühingu nimel dokumente vastu

võtta või mitte, kuna posti teel dokumendi kättetoimetamist reguleerinud säte (varasem MKS §

54 lg 6) taolise volituse olemasolu kättetoimetamise eelduseks ei seadnud. Ka MKS § 54 lg 3

ei sea dokumendi kättetoimetatuks lugemise eelduseks seda, et dokumendi avajaks peab olema

maksuotsuse adressaadi juhatuse liige või ka konkreetselt dokumentide vastuvõtmiseks

volitatud isik. Seega ei ole MKS § 54 lg 3 järgi oluline, kas Ü. T. oli e-maksuametis kaebaja

volitatud isikuna õigustatud muuhulgas võtma vastu kaebajale adresseeritud haldusakte või

mitte ning maksuotsus oli kätte toimetatud.

12. Kuna maksuotsuse saab lugeda kaebajale kättetoimetatuks 28.04.2015, möödus 30-

päevane kohtusse pöördumise tähtaeg 28.05.2015. Esitades kaebuse 01.06.2015 ületas kaebaja

kaebetähtaega.

13. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on leitud, et mõjuv põhjus tähendab

4

eelkõige seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks

on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Tähtaja ennistamine

on võimalik juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused menetlustoimingu tegemiseks

menetlustähtaja jooksul (Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Mõjuvaks

põhjuseks võib olla muuhulgas asjaolu, et vaatamata sellele, et haldusorgan on haldusakti

teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku, ei ole teave haldusaktist adressaadini

jõudnud. Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus

(Riigikohtu 13.10.2009 määrus nr 3-3-1-65-09, p 16).

14. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist põhjusel, et tal puudus maksuotsusest

igasugune teadmine, s.o teave haldusaktist ei olnud temani jõudnud.

15. Kohtu hinnangul on MTA haldusakti teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik

vajaliku. MKS § 52 lg 1 lausest 2 tuleneb, et maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside

vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Maksuhaldur valis

20.04.2015 maksuotsuse kättetoimetamise viisiks elektroonilise kättetoimetamise e-

maksuametis, mille puhul näevad MKS § 54 lg 1 p 1 ja § 54 lg 2 ette, et teade e-maksuametis

dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta saadetakse dokumendi adressaadi poolt

maksuhaldurile teatatud elektronposti aadressile või mobiiltelefoni numbrile. Vastustaja

tõendas e-maksuametisse sisestatud Rexest Grupp OÜ kontaktandmete väljavõttega (tl 166), et

kaebaja on maksuhaldurile e-maksuametis oma elektronposti aadressiks teatanud

info@plastrex.eu ning et sellele aadressile saatiski e-maksuameti süsteem 21.04.2014

automaatselt teavituse 20.04.2015 maksuotsuse kättesaadavaks tegemise kohta (tl 145). Seega

vastustaja ei ole rikkunud MKS § 54 lg-t 2, nagu leiab kaebaja, ning e-maksuameti kaudu

dokumendi kättetoimetamine on MTA poolt korraldatud korrektselt.

Asjaolu, et maksuhaldur on varem saatnud e-kirju otse juhatuse liikmetele; et teavitus

09.03.2015 kontrollakti e-maksuametis kättesaadavaks tegemise kohta saadeti nii aadressile

info@plastrex.eu

(tl

167)

kui

ka

revident

S. Roojärve

poolt

aadressile

aarne.saareväli@rexest.ee (tl 152) ning et maksuhalduril olid olemas ka kaebaja lepinguliste

esindajate kontaktandmed, ei tähenda, et maksuhaldur oleks pidanud 20.04.2015 maksuotsuse

kohta saatma topeltteavitusi juhatuse liikmete elektronposti aadressidele või kaebaja

lepingulistele esindajatele. Piisab sellest, et maksuhaldur valis maksuotsuse kättetoimetamiseks

ühe seaduses sätestatud viisi.

16. Kui maksuhaldur on teinud haldusakti teatavakstegemiseks kõik vajaliku, kuid teave

haldusaktist pole ikkagi adressaadini jõudnud, tuleb hinnata, kas teave ei jõudnud adressaadini

temast sõltuval või sõltumatul põhjusel.

Kohtule 09.06.2015 esitatud seisukohas selgitas kaebaja, et info@plastrex.eu on üldmeil, mida

kasutab müügiosakond ja sellele aadressile kirjutavad ka kõik kaebaja veebilehe külastajad.

Näiteks 2015. aasta aprillis oli kaebaja veebilehel 24 000 külastust. Üldmeili kasutab

müügisekretär, kelle sõnutsi tuleb sellele aadressile päevas 40-70 päringut, aga maksuhaldur

pole sellele ühtegi teadet saatnud.

Kohtu hinnangul ei oma asjaolu, et info@plastrex.eu aadressi kasutab müügisekretär ja et

päevas tuleb aadressile kümneid päringuid, tähtsust. Kui kaebaja leiab, et müügisekretäri poolt

kasutatav üldmeil ei ole e-maksuameti teavituste saatmiseks sobiv koht ja teavitusi tuleks saata

kaebaja juhatuse liikmetele, siis tulnukski e-maksuametisse sisestada juhatuse liikme või

liikmete elektronposti aadress. Kaebajast endast sõltub, millise elektronposti aadressi ta e-

maksuametisse sisestab. Vastustaja tõendas, et saatis nii 09.03.2015 kontrollakti kui 20.04.2015

maksuotsuse kohta teavituse aadressile info@plastrex.eu, ja kaebaja väited, et MTA ei ole

sellele aadressile kunagi pöördunud, sh 21.04.2015 teavitust saatnud, on paljasõnalised. Ei ole

5

usutav, et kui info@plastrex.eu aadress üldiselt toimib ja sinna saabub päevas 40-70 päringut,

siis just MTA teavitused kontrollakti ja maksuotsuse kohta aadressile kohale ei jõua. Usutav on

pigem, et MTA 21.04.2015 teavitus on müügisekretäril päringute vahel tähelepanuta jäänud ja

teave haldusakti kohta ei ole kaebaja töötaja hooletuse tõttu juhatuse liikmeteni jõudnud. Seega

ei esine kaebajast sõltumatut põhjust, miks kaebaja oma üldmeili aadressi kaudu 20.04.2015

maksuotsuse kohta teavet ei saanud.

17. Kaebaja ei ole otsesõnu taotlenud tähtaja ennistamist põhjusel, et maksuotsuse võttis

vastu vastava volituseta raamatupidamisteenust osutava äriühingu töötaja, kes ei teavitanud

maksuotsusest kaebajat. Kaebaja on olnud seisukohal, et neil põhjustel ei saa maksuotsust

kaebajale 28.04.2015 üldse kättetoimetatuks lugeda. Kohus märgib siiski juhuks, kui kaebaja

on ennistamise põhjendusena silmas pidanud ka Ü. T. tegevust, järgnevat.

Kohtul pole põhjust kahelda Ü. T. ja ka kaebaja selgitustes, et Ü. T. ei teavitanud kaebajat

maksuotsuse vastuvõtmise järel maksuotsusest. Ei ole tõenäoline ega usutav, et kui kaebaja

oleks maksuotsusest raamatupidaja käest teada saanud, siis oleks kaebuse esitamisega oodatud

kuni kaebetähtaja möödumiseni ning jäädud lootma võimalusele, et kaebetähtaeg ennistatakse.

Kohus leiab aga, et e-maksuametis haldusaktide vastuvõtmise ja nendest vajalike isikute

teavitamise korraldamine sõltub äriühingust endast. Olgugi, et raamatupidaja ei ole kaebaja

töötaja, on kaebaja siiski ise andnud raamatupidaja(te)le volitused e-maksuametisse

ligipääsemiseks. Asjaolu, et e-maksuametis tegutsemiseks on volitatud teisi isikuid ja kaebaja

juhatuse liikmed enamjaolt e-maksuametit ei kasuta, ei tähenda, et äriühing ei vastutaks ise selle

eest, mis tema e-maksuameti kasutajakontol toimub. Kaebajale peab olema teada, et e-

maksuametis on võimalik haldusakte kätte toimetada. Seda kinnitab asjaolu, et MTA

09.03.2015 kontrollakti on kaebaja juhatuse liige A. Saareväli käinud ise 09.03.2015 e-

maksuametis avamas (tl 146). Seega ei ole ettenägematu, et kui raamatupidaja(te)le antakse e-

maksuametisse ligipääsud, siis on neil võimalik ka haldusakte vastu võtta, kuigi nn

raamatupidaja paketis sellist volitust otseselt ei sisaldu. Kaebaja peab korraldama oma e-

maksuameti kasumise selliselt, et volitatud isikutel oleks oma õigused ja kohustused selged

ning kui see piisavalt korraldatud ei ole, on äriühingu enda risk, kui haldusaktid ei jõua

õigeaegselt temani.

18. Eelnevat kokku võttes ei ole kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluses märkinud ega

tõendanud selliste temast sõltumatute asjaolude esinemist, mis tingiksid kaebetähtaja

ennistamise ning seetõttu jääb ennistamise taotlus rahuldamata.

19. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja

ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab

määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele. Arvestades eeltoodud põhjendusi tuleb asja menetlus lõpetada. Kohus selgitab,

et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel

esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

20. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja tasus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse

eest riigilõivu kokku 765 eurot (tl 87). Kuna esialgse õiguskaitse taotluse on kohus 05.06.2015

määrusega lahendanud, siis sellelt taotluselt tasutud 15 euro suurust riigilõivu ei tagastata. Küll

aga tuleb kaebajale tagastada kaebuse eest tasutud riigilõiv 750 eurot tema arveldusarvele nr

EE26 2200 2210 4389 6351 AS-is Swedbank.

21. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise

ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Maksuhaldur ei ole

6

08.06.2015 ja 31.08.2015 vastustes menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seetõttu jätab kohus

menetluskulud poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit