1-15-5930/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-15-5930

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.09.2015 Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-15-5930 (15230102729) Kohtukoosseis kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Helen Aasma Prokurör Raigo Aas Kriminaalasi Ivo Mäepalu süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Ivo Mäepalu, isikukood 39409050831, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskeriharidus, emakeel eesti keel, töökoht XXXOÜ Kahtlustatavana kinnipidamine 25.05.2015-26.05.2015 Tõkend 26.05.2015 elukohast lahkumise keeld Kaitsja Marina Leis

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas

RESOLUTSIOON

1. Ivo Mäepalu süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud.

2. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Ivo Mäepalu ei pane temale määratud 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuu pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.

3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Ivo Mäepalule määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 04.09.2015. a.

4. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud aeg 25.05.2015-.26.05.2015 s.o 2 päeva karistusaja hulka.

5. Ivo Mäepalu suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

6. Asitõendid: - narkootiline aine, mis on jäetud EKEI keemiaosakonda, KarS § 191 alusel konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel anda üle EKEI-le.

- minigrip kilekotid (13 tk) ja digitaalkaal ning 21 kasutatud minigrip kilekotti, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p

4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

7. Ivo Mäepalult välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 120 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 168.00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975.00 eurot.

8. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 1263 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 105,25 eurot.

Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 4 alusel kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15. peatüki kohaselt määruskaebekorras. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Esitatud süüdistus Ivo Mäepalu süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult, kuid enne 25.05.2015.a suures koguses narkootilist ainet marihuaana kokku massiga vähemalt 10,82 grammi, s.o rohkem kui 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses.

Ivo Mäepalu hoidis ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest 10,82 grammi enda valduses, kuni 25.05.2015.a kella 23.10ni, mill Tallinnas Pärnu mnt 323 ajal võeti temalt 1 minigrip kilekott ja sellele järgnenud kontrolli käigus kella 23.52 ajal samal päeval Tallinnas Rahumäe tee 6/1 võeti ära 11 minigrip kilekotti rohelist värvi taimse ainega. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 15E-AN0621 oli 12 äravõetud minigrip kilekotis kanepiõisikuid (marihuaanat) 10,82 grammi, mis sisaldas 24% tetrahüdokannabinooli (THC-d).

Alates 01.01.2015 a kehtiva KarS § 184 lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omandamine, valdamine ja edasiandmine.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Kanepi töötlemisprodukt marihuaana kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja.

Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist narkootilisest ainest. Seega piisaks süüdistatava käideldud 10,82 grammist marihuaanast narkojoobe tekitamiseks kokku umbes 15 inimesele.

Suures koguses narkootilise aine (marihuaana) ebaseadusliku käitlemisega (omandamise, valdamise ja edasiandmisega) pani Ivo Mäepalu toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Raigo Aas, süüdistatav Ivo Mäepalu ja tema kaitsja Marina Leis sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb abiprokurör kohtus Ivo Mäepalu süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 aasta ja 2 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka kaks päev (25.05-26.05.2015.a), s.o aeg, mil Ivo Mäepalu oli kahtlustatavana kinni peetud.

KarS § 73 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud ärakandmata karistust ei pöörata koheselt täitmisele, kui Ivo Mäepalu ei pane 1 aasta ja 4 kuu pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu

Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Ivo Mäepalu kuulub KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

Kohus mõistab KrMS § 180 lg 1 ja lg 2 alusel süüdistatavalt välja menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 120 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 168.00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975.00 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg.

Kaitsja esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks. Süüdistatava sõnul on saab ta miinimumtöötasu. Prokurör menetluskulude ajatamisele vastu ei vaidle.

Kohus asub seisukohale, et menetluskulude ajatamine on põhjendatud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda.

Eeltoodust johtuvalt tuleb menetluskulud summas 1263 eurot kaheteistkümnele kuule, iga kuu viimaseks kuupäevaks tuleb tasuda 105, 25 eurot.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine.

Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS §

423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ingrid Kullerkann kohtunik