3-15-1238/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 4. september 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1238 Haldusasi GB kaebus Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 27. mai 2015. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – GB Puudutatud isik – Tallinna Vangla Menetluse alus ringkonnakohtus GB määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta GB määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. mai 2015. a määrus haldusasjas nr 3-15-1238 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. GB esitas Tallinna Vanglale 06.03.2015 pöördumise (dateeritud 26.02.2015), milles taotles isiklike riiete väljastamist 26.03.2015 kohtuistungile minekuks. GB esitas 30.03.2015 Tallinna Vanglale vaide, milles taotles ettekirjutuse tegemist vastata viivitamatult tema 26.02.2015 taotlusele. Tallinna Vangla tagastas GB pöördumise 01.04.2015 kirjaga, sest kohtuistung oli juba toimunud ja pöördumine ei ole seetõttu enam aktuaalne. Tallinna Vangla jättis 23.04.2015 vaideotsusega GB vaide rahuldamata, sest vangla on 01.04.2015 kirjaga tema taotlusele vastanud ning taotletud ettekirjutuse tegemiseks puudub alus. GB esitas 06.04.2015 Tallinna Vanglale venekeelse taotluse 1000 euro suuruse kahju hüvitamiseks seoses temale kohtuistungiks riiete väljastamata jätmisega. Taotluse tõlge registreeriti Tallinna Vanglas 17.04.2015.

2. GB esitas 27.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla poolt tema 26.02.2015 pöördumisele vastamata jätmine ja

3-15-1238 2(3) vangla direktori tegevus seoses 30.03.2015 vaidega. Samuti taotles GB Tallinna Vangla õigusvastase tegevuse (kohtusse sõitmise takistamine) eest kompensatsiooni 1000 eurot. GB hakati 26.03.2015 kohtusse etapeerima kartseri riietuses, kuigi Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2014 määruse nr 3-13-70244 ja Euroopa vanglareeglistiku kohaselt ei saa vangla riiete kandmist nõuda kinnipeetavalt, kes on saanud loa viibida väljaspool vanglat. Kartseri riietuses kohtusse minemine alandab isiku inimväärikust. Kaebaja esitas avalduse isikliku riietuse saamiseks aegsasti, kuid vangla ei reageerinud sellele ja tekitas reaalseid takistusi kohtusse minekuks. Konvoi sõitis 26.03.2015 ära ilma GB ootamata.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 27.05.2015 määrusega GB hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluskorra järgimata jätmise tõttu ja kohustamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse eesmärki ei ole võimalik enam saavutada. Nõue õigusvastasuse tuvastamiseks on hõlmatud hüvitamiskaebusega ning selle eraldi esitamine ei ole otstarbekas. Tallinna Vanglale 06.04.2015 esitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamiseks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuuline tähtaeg algas 17.04.2015 valminud eestikeelse tõlke saamisest, mistõttu on vanglal aega kahjunõuet lahendada kuni 16.06.2015. Kaebaja ei ole 27.04.2015 kaebust esitades pidanud seega kinni kahjunõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. GB on kohustamisnõude (kohustada Tallinna Vanglat kaebajale väljastama isiklikud riided istungi jaoks vastavalt tema taotlusele) osas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, kuid kuna kohtuistung, mille jaoks isik riideid taotles, toimus 26.03.2015, siis ei ole kaebus enam eesmärgipärane ja tuleb tagastada.

4. GB esitas halduskohtu määruse peale 18.06.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 07.07.2015 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. GB palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja võtta tema kaebus menetlusse. Tallinna Vanglale 06.04.2015 esitatud kahju hüvitamise taotlusele vastamise tähtaeg on möödas ja seda ei ole vangla poolt lahendatud. Tallinna Vangla senist praktikat arvestades pöördus määruskaebuse esitaja tähtajaks vastust saamata oma õiguste kaitseks kahju hüvitamise kaebusega õigesti halduskohtusse. Tallinna Vangla poolt 26.02.2015 taotluse lahendamata jätmine põhjusel, et kohtuistung on juba toimunud ja pöördumine ei ole aktuaalne, on mõnitamine.

6. Tallinna Vangla palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kuna GB esitas vanglale venekeelse kahjunõude, tuli vanglal see esmalt tõlkida. Pöördumise tõlge laekus vanglale 17.04.2015, millest alates saab kahjunõuet pidada nõuetekohaselt esitatuks ja millest hakatakse arvestama kahjunõude lahendamise tähtaega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. RVastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. GB esitas Tallinna Vanglale võõrkeelse taotluse 26.03.2015 toimunud kohtuistungiks isiklike riiete väljastamata jätmisega tekitatud 1000 euro suuruse kahju hüvitamiseks 06.04.2015 ning taotluse tõlge saabus vanglasse 17.04.2015. Haldusmenetluse seaduse § 33 lg-st 4 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lõikest 3 tulenevalt hakkas kahju hüvitamise taotluse lahendamiseks ettenähtud kahekuuline

3-15-1238 3(3) tähtaeg seetõttu kulgema 18.04.2015 ja lõppes 18.06.2015 ning GB 27.04.2015 kaebuses esitatud hüvitamisnõue oli seetõttu ilmselgelt ennatlik ja taotluse lahendamise tähtaeg ei olnud saabunud ka halduskohtu 27.05.2015 määruse tegemise ajaks. Vangistusseaduse § 11 lg-ga 8 kinnipeetavate esitatavate hüvitamiskaebuste suhtes ettenähtud kohustusliku kohtueelse menetluskorra eiramiseks ei anna alust kaebaja subjektiivne hinnang (isegi kui see põhineb mõnel varasemal kogemusel), et vangla tema taotlust tõenäoliselt tähtaegselt ei lahendagi.

8. Isegi juhul, kui võtta praeguseks kujunenud olukorras täiendavalt arvesse, et GB määruskaebuse esitamise ajaks oli kahju hüvitamise taotluse vangla poolt lahendamise tähtaeg möödunud, kuid määruskaebuse esitaja kinnitusel tema 06.04.2015 taotlus endiselt lahendamata, ei annaks see alust saata hüvitamiskaebust halduskohtule menetlemiseks, sest see tulnuks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada juba ainuüksi kaebeõiguse puudumise tõttu, kuna hüvitamisnõue on ilmselgelt perspektiivitu.

Tallinna Ringkonnakohus on 12.08.2015 määruses nr 3-15-1983 (p-d 9-12) asunud seisukohale, et vangistusseadus küll ei välista kinnipeetava võimalust taotleda vanglalt isiklike riiete väljastamist väljaspool vanglat viibimiseks (sh kohtuistungil osalemiseks), kuid vanglal ei ole kohustust võimaldada kinnipeetaval väljaspool vanglat viibides isiklikke riideid kanda, kui see on vajalik avaliku korra kaitsmiseks. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt on vangla riietuse kandmise kohustuse näol tegemist kinnipeetava eraellu sekkumisega, kuid seda meedet õigustab isiku identifitseerimise vajadus olukorras, kus isik võib põgeneda või on vajalik tema eristamine teistest isikutest (15.05.1980 otsus kohtuasjas McFeeley jt vs Ühendkuningriik, avaldus nr 8317/78; 06.03.1982 otsus kohtuasjas X. vs Ühendkuningriik, avaldus nr 8231/78). Samuti leidis ringkonnakohus, et kehtivast õigusest ei tulene piirangut, mis võimaldaks keelduda isikliku riietuse väljastamisest vaid juhul, kui vangla on kindlalt tuvastanud konkreetse kinnipeetava põgenemisohu. EIK praktikas pole tuvastatud, et vangla riietuses kohtuistungile konvoeerimine rikuks inimõigusi. Rahvusvaheliselt peetakse lubamatuks eeskätt üksnes vahistatu konvoeerimist kohtuistungile tema kriminaalasja arutamisele vangla riietuses. Samasisulisele lõppjäreldusele on Tallinna Ringkonnakohus jõudnud ka 24.04.2013 määruses nr 3-13-756.

Ringkonnakohus jääb oma varasemalt väljendatud seisukohtade juurde ka käesolevas asjas. GB on kinnipeetav, mitte vahistatu. Samuti on kaebaja väited tema inimväärikuse alandamise kohta olnud üldsõnalised ning GB pole viidanud ühelegi põhjusele, miks oleks vangla pidanud erandlikult lubama osaleda tal 26.03.2015 kohtuistungil isiklikus riietuses ning kuidas oleks kohtuistungil vangla riietuses osalemine toonud kaasa tema õiguste ülemäärase kahjustamise. Seda arvestades on esitatud hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu ja tuleb läbivaatamatult tagastada.

9. Eelneva põhjal jääb GB määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.05.2015 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets