3-14-52204/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-52204

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

3. september 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52204 Haldusasi K.K.i kaebus haridusministri 5. juuni 1997 käskkirjaga nr 113 ja Tallinna Linnavalitsuse 11. septembri 2013 korraldusega nr 1221-k tekitatud 1 689 644,32 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes.

Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: K.K. Esindaja: Alvar Kurrel Vastustaja: Haridusja Teadusministeerium Vastustaja: Tallinna linn Kaasatud haldusorgan: Rahandusministeerium

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu K.K.i loobumine kaebusest Tallinna linna vastu.

2. Kinnitada K.K.i ning Haridusja Teadusministeeriumi vaheline kompromiss, mille sisu on järgmine:

2.1. HTM nõustub kompromissi korras tasuma K.le hüvitise summas 681 957,82 eurot. Hüvitis koosneb kinnistu kokkuleppelisest väärtusest summas 640 000 eurot ning K. poolt tasutud maa tagastamisega seotud kohtukuludest summas 41 957,82 eurot.

2.2. HTM tasub K. punktis 2.1. märgitud summa hiljemalt 19.06.2015.a. Juhul kui sätestatud kuupäevaks pole HTM makset teostanud lisandub punktis 2.1. nimetatud summadele eraldi 0,06% viivitusintressi päevas.

3. Lõpetada haldusasja nr 3-14-52204 menetlus.

4. Tagastada K.K.ile pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, see on 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot, kandes selle K.K.i arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx.

5. Saata määrus menetlusosalistele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates (HkMS § 155 lg 5, § 204) ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on K.K.i kaebus haridusministri 5. juuni 1997 käskkirja nr 113 punktiga 1.6 ning Tallinna Linnavalitsuse 11. septembri 2013 korraldusega nr 1221-k tekitatud kahju hüvitamise nõudes. 7. oktoobri 2014 kohtumäärusega on asjas vastustajateks tunnistatud Tallinna linn ning Haridusja Teadusministeerium.

2. 13. juulil 2015 esitasid kaebaja ning Haridusja Teadusministeerium (edaspidi ka HTM) kohtule taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt sõlmisid nimetatud pooled 13. mail 2015 eelkokkuleppe kohtuliku järgmise kompromissi sõlmimiseks:

2.1. HTM nõustub kompromissi korras tasuma K.le hüvitise summas 681 957,82 eurot. Hüvitis koosneb kinnistu kokkuleppelisest väärtusest summas 640 000 eurot ning K. poolt tasutud maa tagastamisega seotud kohtukuludest summas 41 957,82 eurot.

2.2. HTM esitab Vabariigi Valitsusele taotluse punktis 2.1. märgitud hüvitise eraldamiseks Vabariigi Valitsuse või omandireformi reservist esimesel võimalusel peale Kompromissi sõlmimist.

2.3. HTM tasub K.le punktis 2.1. märgitud summa hiljemalt 19.06.2015.a. Juhul kui sätestatud kuupäevaks pole HTM makset teostanud lisandub punktis 2.1. nimetatud summadele eraldi 0,06% viivitusintressi päevas.

2.4. Juhul kui Vabariigi Valitsus otsustab taotluse rahuldama jätta loetakse Kompromiss tühiseks ning see ei too Pooltele kaasa õiguslikke kohustusi. Sellisel juhul jätkavad pooled kohtumenetlusega.

3. 13. juulil 2015 kohtule esitatud menetluse lõpetamise taotluses teatasid pooled, et HTM on vastavalt eelnimetatud eelkokkuleppele tasunud kaebajale hüvitise summas 681 957,82 eurot ja viivitusintressi summas 5728,45 eurot.

4. Vastuseks 21. juuli 2015 kohtunõudele teatas kaebaja 24. augustil 2015, et vaidlusküsimus on tema jaoks saanud lõpliku lahenduse ning ta soovib loobuda kaebuses Tallinna linna vastu esitatud nõudest. KOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 152 lg 1 punkti 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui võtab vastu kaebusest loobumise või kinnitab kompromissi. HkMS § 154 lg 1 teise lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud juhul on kaebaja ning Haridusja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud kompromiss õiguspärane, ei riku kuidagi ühegi kolmanda isiku õigusi ning poolte taotlusest nähtuvalt on see käesolevaks ajaks ka täidetud. Seega on võimalik kompromiss kinnitada.

6. Kaebaja esitas kahju hüvitamise nõude solidaarselt Haridusja Teadusministeeriumi ning Tallinna linna vastu. Kuivõrd Tallinna linn eelnimetatud kompromissi osaliseks ei olnud, küsisin kaebajalt seisukohta Tallinna linna vastu esitatud nõude edasise menetlemise osas. Kaebaja teatas 24. augustil 2015, et loobub Tallinna linna vastu esitatud nõudest. HkMS § 153 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Leian, et kaebusest loobumise saab võib vastu võtta ja menetluse selles osas lõpetada. Menetluse lõpetamise kohta selles osas ei ole vajalik ega otstarbekas küsida eraldi Tallinna linna seisukohta, kuivõrd on ilmne, et mingisuguseid menetluskulusid, mille välja mõistmine kaebajalt Tallinna linna kasuks antud asjas kõne alla tulla saaks, ei ole. Samuti ei saa kaebusest loobumise vastu võtmine ja menetluse lõpetamine selles osas kuidagi muul moel kahjustada Tallinna linna huve.

7. HkMS § 104 lg 6 kohaselt tuleb kaebajale tagastada pool tasutud riigilõivust. Kaebaja on kokku tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 750 eurot, seega on tagastamisele kuuluv riigilõivusumma 750/2=375 eurot.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik