1-14-6184/65 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 03.09.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-6184 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Prokurör Tõlk Ain Tali Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid G vangistusest tingimisi .P enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu G.P XXX , isikukood , kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistu...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 03.09.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-6184 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Prokurör Tõlk Ain Tali Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid G vangistusest tingimisi .P enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
G.P XXX , isikukood , kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx
Karistuse kandmise algus 18.11.2014 05.07.2016. ja lõpp
Kohtuasja läbivaatamise aeg 26.08.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
RESOLUTSIOON
Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. G
.P Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, ja prokurörile. G
.P
Asjaolud
Viru Vangla esitas 03.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
G.P on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 13.02.2015 otsusega KarS § 199 lg 2 p
5,7,8,9, KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning KarS § 64 kohaldamisega mõisteti talle liitkaristus 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra
2
ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati mõistetud
karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 7 kuud 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.11.2014. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskiprotsenti ja tema ohtlikkuse taset, ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohtuistung G.P taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et ta on
juba 2 aastat vanglas olnud ja ta on aru saanud, et see koht ei ole tema jaoks. Ta soovib vabaneda, kuna vabaduses on teda tema ema ja väikevend ootamas. Vabanedes asub elama ema juurde, kelle tervis on vilets. Kinnipeetav avaldas, et varasemalt elas ta tädi juures, kes oli tema
eestkostja, kuid nüüd on ta hakanud rohkem emaga suhtlema. Kuriteod said alguse
narkootikumidest. Kinnipeetav varastas ja siis sai narkootikume osta. Praegu on ta vanglas röövimise pärast. Vabanemisel tahab kohe minna tööle ja ema abistada. Kui õnnestub, siis asub õppima kutsekooli. Vanglas on ta läbinud erinevaid programme. Kinnipeetav oli istungil kindel,
et ta suudab vabaduses täita kontrollnõudeid. Ta püüab mitte suhelda inimestega, kellel on kriminaalne taust.
Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kinnipeetava varasem elukäik ning
toimepandud kuritegude korduvus viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on korduvalt
rikkunud vanglarežiimi, seega ei ole kinnipeetav ka vangistuses näidanud tõsist tahet
seaduskuulekaks elus. Kriminaalhoolduslikud vahendid ei ole piisavad korrigeerimaks isiku käitumist õiguskuuleka elu suunas. Väärib märkimist, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on tema poolt uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul vastavalt 75% ja 58%, mis on suur risk. Kinnipeetava puhul on arvestatav uue kuriteo
toimepanemise risk. Isikule mõistetud karistus on KarS § 200 lg 2 sanktsiooni keskmises
määra , seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega ei ole põhjendatud. s
Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest
vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat
elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, olles kuriteod toime pannud
alaealisena. Väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud kolmeteistkümnel korral. Vanglas kannab karistust esimest korda. Käesolevat karistust kannab varguste ja röövimiste eest, Kinnipeetav sooritas kuritegusid tulenevalt sõltuvusprobleemidest ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega ei olnud kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod juhuslikud. Kinnipeetav ei ole suutnud õiguskuulekalt käituda ka vanglas olles. Kinnipeetaval on kümme
distsiplinaarkaristust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi -1-1-91-06 02.11.2006 määruse nr 3
kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav on saanud distsiplinaarkaristusi muuhulgas selle eest, et ta: lõhkus vangla vara, ei allunud korraldustele,
omas esemeid, mis ei kuulunud talle ja rakendas paanikahäire. Kinnipeetav on vangla korda
süstemaatiliselt rikkunud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt
seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest
ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks elus, saaks tema
3
vabastamisel ühiskonna heaolu ohustatud. Kuna kinnipeetav ei suuda isegi kinnises asutuses
kindla režiimi tingimustele alluda, siis puudub kohtul igasugune veendumus, et kinnipeetav
suudaks alluda ennetähtaegse vabastamisega kaasnevatele kriminaalhoolduse nõuetele. Kohus
ei ole veendunud, et kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik kinnipeetavat suunata õiguskuuleka käitumise poole. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava vabastamine, arvestades kinnipeetava käitumist enne vangistust ja vangistuse jooksul, on ennatlik. Kinnipeetav tunnistab, et ta on sõltuv narkootikumidest. Kuivõrd kinnipeetav on varasemalt toime pannud kuritegusid oma sõltuvuse rahastamiseks ning kinnipeetaval puudub vabaduses majanduslik kindlustatus, siis on oht uute kuritegude toimepanemiseks olemas. Kinnipeetav ei
ole vangistuses läbinud programme sõltuvusega kaasnevate riskide maandamiseks, seega on kohtu hinnangul olemas oht, et kinnipeetav vabanedes jätkab narkootikumide tarvitamist. Kuni kinnipeetav ei ole tõendanud oma sõltuvusprobleemist vabanemist, ei ole kohus veendunud, et kinnipeetav suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda.
Kinnipeetav on vestluse käigus vangla ametnikule väljendanud kuritegelikke hoiakuid. Kinnipeetav ei näe kuritegelikust käitumisest loobumiseks ja ühiskonnas kehtivate reeglite ning normidega arvestamiseks põhjust. Kohtu hinnangul on kinnipeetaval kujunenud kriminogeenne
mõtlemine ja ta on ühiskonnale ohtlik, eriti arvestades, et kinnipeetava poolt uue kuriteo
toimepanemise tõenäosus järg a vägivaldse kuriteo mise kahe aasta jooksul on 75% j
toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 58%. Riskianalüüsi hindamise tulemustena saadud riskiprotsendid on kinnipeetava puhul väga kõrged ning seega on olemas arvestatav risk kuritegude toimepanemiseks.
Isik
pani toime esimese astme kuriteo, siis ei ole käesolevaks ajaks täidetud materiaalõiguslikud alused isiku KarS § 761 lg 2 alusel vabastamiseks, kuna isik ei ole veel ära kandnud pool talle mõistetud karistusajast. Kinnipeetaval ei ole vabaduses töökohta, tal puuduvad tööoskused ja töökogemust, ta ei ole omandatud eriala ning tal puudub ka toetav sotsiaalvõrgustik. Kinnipeetaval on küll ema, kuid
asja materjalidest nähtub, et suhted emaga on alles taastumas. Seega ei ole kinnipeetaval vabaduses olemas tööd, mis motiveeriks teda elama iseseisvalt ja seaduskuulekalt ega ka isikut, kes aitaks hoida õiguskuulekat elustiili ning vajadusel vabaduses materiaalselt toime tulla. Peab märkima, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Seetõtu kinnipeetava tuleb jätkata karistuse kandmist ning oma edasise käitumisega näidata, et positiivsed muutused tema käitumises ja mõtlemises ei ole ajutised ning ta on suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest
vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toe
tuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Vedro kohtunik