3-15-1862/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

3. september 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1862 Haldusasi V.K.i kaebus Tallinna Vangla tegevuse (televiisori mittevõimaldamine) õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised

Menetlustoiming Kaebaja – V.K. Vastustaja – Tallinna Vangla Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada V.K.i kaebus läbivaatamatult.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS 1. Tallinna Halduskohtule saabus 01.07.2015 V.K.i kaebus Tallinna Vangla vastu, milles ta palus tunnistada õigusvastaseks temalt televisioonisaadete vaatamise õiguse äravõtmine. 2. Kaebuse lubatavuse ja perspektiivi hindamiseks palus kohus 10.08.2015 kohtunõudega Tallinna Vanglal esitada kohtule kaebaja poolt viidatud 27.04.2015 otsus nr 957 talle julgeolekumeetmete kohaldamisest ning väidetavalt 29.04.2015 televiisori äravõtmisega seonduvad dokumendid. Samuti palus kohus vanglal teatada, kas kaebaja on eeltoodut vaidlustanud ning vaidemenetluse korral esitada ka vaidemenetluse dokumendid. Tallinna Vangla täitis kohtunõude 19.08.2015. Vangla poolt kohtule esitatud dokumentide hulgas oli ka 29.06.2015 otsus nr 5-8/15/19320-1, millega vangla jättis V.K.i 29.05.2015 ja 22.06.2015 taotlused televiisori kasutamise loa saamiseks ja televiisori väljastamiseks rahuldamata. 3. Kuna kohtule esitatud kaebuse sisuks on kaebajalt televisioonisaadete vaatamise õiguse äravõtmise vaidlustamine, palus kohus Tallinna Vanglal 27.08.2015 kohtunõudega teatada, kas kaebaja on esitanud vaide ka 29.06.2015 otsuse nr 5-8/15/19320-1 peale ning kui see on nii, siis kas vangla on vaide lahendanud. 01.09.2015 teatas vangla kohtule, et vangla dokumendiregistris ei ole V.K.i vaiet 29.06.2015 otsuse nr 5-8/15/19320-1 peale registreeritud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-15-1862 2(3) 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg

2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja on kaebuses taotlenud temalt televisioonisaadete äravõtmise õigusvastaseks tunnistamist. 5. Tallinna Vangla võttis 29.05.2014 aktiga ära kaebajalt televiisori, millel oli rikutud kleebis ja juurdepääs USB avale (tl 22 ja pöördel). Tallinna Vangla jättis 29.06.2015 otsusega nr 5-8/15/19320-1 (tl 19 pöördel ja 20) rahuldamata kaebaja 29.05.2015 ja 22.06.2015 taotlused televiisori kasutamise loa saamiseks ja televiisori väljastamiseks. Eelnevalt on Tallinna Vangla 11.05.2015 käskkirjaga nr 5-1/1136 kehtetuks tunnistanud V.K.i televiisori kasutamise loa (tl

20 pöördel ja 21). Riigikohus on 16.06.2014 määruses haldusasjas nr 3-3-1-29-14 punktis 20 selgitanud, et loa alusel (haldusaktiga) kinnipeetavatele antavate asjade mittelubamine toimub keelduva haldusaktiga. Vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 2 võimaldab kinnipeetavale isiklikku televiisorit üksnes vanglateenistuse ametniku loal, st selle väljastamine otsustatakse haldusaktiga. Seega on ka vastava loa andmisest keelduv otsus haldusakt. Järelikult on seda oma olemuselt ka Tallinna Vangla 29.06.2015 otsus nr 5-8/15/19320-1. Samuti on haldusakt 11.05.2015 käskkiri nr 5-1/1136, millega varasem luba kehtetuks tunnistati (loa kui haldusakti kehtetuks tunnistamine toimub haldusaktiga).

6. Kaebusest nähtuvalt on kaebuse eesmärk televiisori kasutamise loa saamine ja televiisori väljastamine. See ilmneb nii kaebuse sisust kui ka asjaolust, et kaebaja esitas vastava kaebuse pärast tema televiisori kasutamise loa kehtetuks tunnistamist ning televiisori kasutamise loa saamise ja televiisori väljastamise taotluste rahuldamata jätmist. Kaebaja on esitanud õigusvastasuse tuvastamise kaebuse. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kohtu hinnangul ei ole tuvastamisnõue praegusel juhul tõhus õiguskaitsevahend, kuna oma õiguste kaitseks saanuks kaebaja vaidlustada nii 29.06.2015 otsuse nr 5-8/15/19320-1 kui ka 11.05.2015 käskkiri nr 5-1/1136. Mõlemas haldusaktis on esitatud vaidlustamisviide, mis orienteerib kinnipeetavat esmalt esitama vaiet vanglale ja juhul, kui vaie jääb rahuldamata, tähtajaks lahendamata või tagastatakse, pöörduma halduskohtusse.

7. HKMS § 2 lg 5 näeb ette, et kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse.

8. Kohus on seisukohal, et õigusvastasuse tuvastamise kaebus ei ole praegusel juhul tõhusaim õiguskaitsevahend. Kaebajal olnuks oma õiguste kaitseks võimalik esitada haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue. Selleks on seadusandja aga ette näinud kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega saab kinnipeetav esitada halduskohtule kaebuse vangla haldusakti peale üksnes juhul, kui on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-le 5. Tallinna Vangla on vastuseks kohtunõudele 01.09.2015 teatanud, et vangla dokumendiregistris V.K.i vaiet vangla 29.06.2015 otsuse nr 5-8/15/19320-1 peale registreeritud ei ole (tl 28).

3-15-1862 3(3) Samuti ei nähtu Tallinna Vangla esitatud dokumentidest, et kaebaja oleks esitanud vaide 11.05.2015 käskkirja nr 5-1/1136 kehtetuks tunnistamiseks. 9. Eelnevast järeldub, et kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust HKMS § 47 lg 1 ja VangS § 11 lg 5 tähenduses. Seetõttu ei ole kohtul võimalik praegusel juhul ka kaebajat selgitustega suunata käesolevas menetluses tema õiguste kaitseks tõhusamat nõuet esitama. Tõhusaima nõude (tühistamisnõude) esitamise oluline eeldus (kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine) on täitmata. Kohus ei saaks sellises olukorras tühistamisnõuet lubada, sest HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebajal oleks oma eesmärki võimalik saavutada, pöördudes vangla poole ja taotledes 29.06.2015 otsuse nr 5-8/15/19320-1 peale vaide esitamise tähtaja ennistamist. Samuti on tal võimalus televiisorit uuesti taotleda ning selle keeldumisel esitada esmalt vanglale vaie. 10. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus ja tema kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe