3-15-1822/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 03.09.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1822 Haldusasi

Prügitont OÜ kaebus Tallinna Keskkonnaameti 08.06.2015 käskkirja nr 4-4.1/42 osalise tühistamise nõudes ning riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 09.07.2015 otsuse nr 140-15/152301 tühistamise nõudes.

Menetlusosalised Kaebaja – Prügitont OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Arne Ots; Vastustaja - Tallinna Keskkonnaamet (hankija), volitatud esindaja Kristel Kivijärv.

Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Tühistada asjas kohaldatud esialgne õiguskaitse.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 03.09.2015 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul (HKMS § 278 lg 1). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Asjaolud

1. Tallinna Keskkonnaamet avaldas 09.06.2014 hanketeate, millega alustas avatud hankemenetlusega riigihanget „Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Haabersti ja Kristiine)“ (viitenumber 152301).

2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 31.10.2014 esitasid riigihankele pakkumuse kuus pakkujat: 1) OÜ EKOVIR; 2) RADIX HOOLDUSE OÜ, 3) Prügitont OÜ; 4) ühispakkujad Linna Jäätmekäitlus OÜ ja RAGN-SELLS AS; 5) ühispakkujad Baltic Waste Management OÜ ja Osaühing Tapa Autobussipark; 6) ühispakkujad OÜ Jaaksoni Linnahooldus ja Multistar OÜ.

3. 08.01.2015 käskkirjaga nr 4-4.1/4 jättis Tallinna Keskkonnaamet ühispakkujad Linna Jäätmekäitlus OÜ ja RAGN-SELLS AS-i kvalifitseerimata mõlema riigihanke osas, teised pakkujad kvalifitseeriti.

4. Tallinna Keskkonnaameti 08.06.2015 käskkirjaga nr 4-4.1/42 otsustati: 1) tunnistada riigihanke 1. osas kõik esitatud pakkumused riigihangete seaduse (RHS) § 47 lg 1 alusel vastavaks; 2) tunnistada riigihanke 2. osas kõik esitatud pakkumused RHS § 47 lg 1 alusel vastavaks; 3) lükata riigihanke 1. osas Prügitont OÜ pakkumus RHS § 48 lg 3 alusel tagasi; 4) lükata riigihanke 2. osas Prügitont OÜ pakkumus RHS § 48 lg 3 alusel tagasi.

5. 18.06.2015 esitas Prügitont OÜ VAKO-le vaidlustuse, milles paluti tühistada Tallinna Keskkonnaameti 08.06.2015 käskkirja nr 4-4.1/42 punktid 3 ja 4.

6. VAKO 09.07.2015 otsusega nr 140-15/152301 jäeti Prügitont OÜ vaidlustus rahuldamata.

7. 20.07.2015 esitas Prügitont OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Keskkonnaameti 08.06.2015 käskkirja nr 4-4.1/42 osalise tühistamise nõudes ning VAKO 09.07.2015 otsuse nr 140-15/152301 tühistamise nõudes.

Kaebuse sisu

8. Kaebaja pakkumus on vastavaks tunnistatud ning vaidlustatud otsusest ja pakkumuste avamise protokollist nähtub, et kaebaja pakkumus oli soodsaim. Kui hankija ei oleks kaebaja pakkumust õigusvastaselt tagasi lükanud, osutuks kaebaja riigihankel edukaks ning saaks sõlmida riigihanke tulemusena hankelepingu. Olukorras, kus kaebaja pakkumus on tagasi lükatud, ei ole kaebajal hankelepingu sõlmimine aga võimalik.

8.1. Kaebaja esitas hinna põhjendatuse kontrolli menetluses hankijale 18.11.2014 arvutusliku vea tõttu eksliku vastuse, mille kohaselt oli kaebaja pakkumuse maksumus põhjendamatult madal. Mõne nädala möödudes informeeris kaebaja hankijat veast oma parandatud 09.12.2014 vastuses ning palus hankijal jätta Prügitont OÜ 18.11.2014 vastus tähelepanuta. 6 kuud pärast parandatud vastuse saamist tegi hankija otsuse kaebaja pakkumuse tagasilükkamise kohta, jättes arvestamata kaebaja poolt 09.12.2014 esitatud sisulised selgitused ja arvutuskäigu oma pakkumuse maksumuse põhjendamiseks.

8.2. Hankija põhjendused RHS § 48 lg-s 1 sätestatud selgituste esitamise viie tööpäeva tähtaja ületamise kohta ei ole kooskõlas RHS-ga. Viie tööpäeva nõue on kehtestatud selleks, et hankes osalevad isikud ei viivitaks hankemenetlust. Käesoleval juhul ei ole tegemist RHS § 48 lg-s 1 toodud olukorraga, kuna kaebaja ei ole hankemenetlust viivitanud. Kaebaja andis kohe vea avastamisel hankijale veast teada ja esitas sisulise vastuse. Hankija ise viivitas 6 kuud pärast parandatud vastuse saamist.

8.3. Hankija poolt parandatud vastuse tähelepanuta jätmine on vastuolus RHS §-ga 48. Olukorras, kus hankijale olid esitatud parandatud vastuses sisulised selgitused ja tõendid, puudus alus nende arvestamata jätmiseks. Hankijal oli kuus kuud aega veenduda kaebaja parandatud seisukohtade tõelevastavuses ja vajadusel küsida täiendavaid selgitusi. RHS §-st 48 ei tulene keeldu hankijal kaebaja poolt esitatud parandatud vastusega arvestada. Ka VAKO otsuses viidatud ringkonnakohtu lahendist nr 3-15-95 ei tulene, et hankija peab parandatud vastuse tähelepanuta jätma.

8.4. Hankija poolt parandatud vastuse tähelepanuta jätmine on vastuolus riigihangete üldpõhimõtetega. Hankija on jätnud igasuguste sisuliste põhjenduste ja analüüsita kõrvale kõige soodsama pakkumuse. Selline käitumine on vastuolus RHS § 3 p-ga 1 ning samas ei ole konkurentsi efektiivselt ära kasutatud RHS § 3 p-i 4 mõttes.

8.5. Hankija tegevus on vastuolus RHS § 3 p-s 2 toodud põhimõttega, kuna hankija on 6 kuud pärast sisuliste selgituste saamist otsuse tegemisega viivitanud. Juhul, kui hankija otsustas jätta kaebaja parandatud vastuse sisuliselt läbi vaatamata, siis puudus õiguslik alus kaebajat eksitada, paludes kaebajal oma pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendada ja seeläbi võtta endale täiendavaid kohustusi ja kulutusi. Selline vastustaja tegevus on läbipaistmatu, pahatahtlik ja vastuolus hea halduse tava ning õiguspärase ootuse põhimõttega.

8.6. Hankija tegevus on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-ga 2 ja RHS-ga, peatades hankemenetluse enam kui pooleks aastaks kohtu lõpliku seisukoha saamiseks kolmandas hankes selleks, et oodata kohtu poolt kinnitust, et ei ole õigusvastane jätta formalistlikel kaalutlustel hankelt kõrvale pakkujaid. Pakkujatele on selline hankija poolne käitumine kaasa toonud olulisi kulutusi ja ebameeldivusi. Hankija on hankelepingu eeldatava maksumuse avaldanud alles pakkumuste maksumuse põhjendatuse kontrollimenetluses, mis vähendas menetluse läbipaistvust ja kontrollitavust. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Vastustaja vastulause

9. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

9.1. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja pakkumuste tagasilükkamine on toimunud kooskõlas RHS § 48 lg-ga 3. RHS-is ei ole sätestatud tähtaega, mille jooksul peab hankija hankemenetluses otsused tegema. Hankija otsuste õiguspärasus ei saa sõltuda ajahetkest, millal otsus tehti. Hankevaidluses on asjakohatu viidata HMS § 5 lg-le 2, kuna riigihangete teostamine ei ole HMS § 4 lg 2 kohaselt haldusmenetlus HMS-i tähenduses. Hankemenetluses ei ole pakkujatel samasuguseid õigusi, nagu neil oleks haldusmenetluses.

9.2. Tähtsust ei oma asjaolu, et vastustajal oli 6 kuud aega, et kaebaja 19.12.2014 vastusega tutvuda, sest vastus oli esitatud RHS § 48 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes. Pakkumuse muutmine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist on keelatud ning pakkumuse selgitamisele ja täpsustamisele on RHS-iga seatud kindlad piirid ja tähtajad. Nende tähtaegade järgimata jätmisega kaasnevad pakkuja jaoks õiguslikud tagajärjed, milleks on pakkumuse tähelepanuta jätmine.

9.3. Ringkonnakohtu lahendis nr 3-15-95 käsitletud asjaolud on analoogsed käesoleva vaidluse esemega, kuna tegemist oli olukorraga, kus pakkuja esitas oma parandatud vastuse hankijale enne seda, kui hankija oli teinud tema pakkumuse tagasilükkamise otsuse. Ringkonnakohtu seisukohaga on nõustunud ka Riigikohus.

9.4. Oluline ei ole, milline ajavahemik jääb mittetähtaegselt esitatud selgituste ja pakkumuse tagasilükkamise otsuse tegemise vahele. Hankija otsuse tegemine võttis 6 kuud aega, kuna hankija soovis ära oodata ringkonnakohtu otsuse ja Riigikohtu määruse juhuks, kui algab uus sarnane kohtuvaidlus Haabersti ja Kristiine jäätmeveo hankes. Hankemenetluse kulude kokkuhoidmise seisukohalt on mõistlik vältida samasisulisi vaidlusi. Seejuures võib ka pakkuja vaidlustamisest loobuda, kui samasisulises vaidluses on kohtu seisukoht juba olemas ja pakkuja saaks aru, et ta hankelepingu sõlmimist ei saavuta.

9.5. Asjaolu, et kaebaja on esitanud riigihankele madalaima hinnaga pakkumuse, ei tähenda, et vastustaja peab või saab tema pakkumuse automaatselt edukaks tunnistada. Vastustaja on täitnud enda RHS § 48 lg-st 1 ja § 45 lg-st 2 tulenevad kohustused. Kaebaja pakkumuse tagasilükkamise tõi kaasa kaebaja 18.11.2014 vastus vastustaja nõudele. Olukorras, kus kaebaja on kinnitanud, et tema pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, ei saa vastustajale ette heita RHS üldpõhimõtete järgimata jätmist ja kaebaja pakkumuse tagasilükkamist. Vastustaja käitumist ei saa pidada hea halduse või õiguspärase ootuse põhimõttega vastuolus olevaks.

9.6. Tähtsust ei oma asjaolu, et vastustaja tegi 19.03.2015 kaebajale RHS § 45 lg 2 alusel pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku. RHS § 45 lg 2 kohaselt oli pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku tegemine vastustaja kohustus. Vastustaja ei teadnud 19.03.2015, et ta lükkab kaebaja pakkumuse käesolevas hankes tagasi. Pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamine ei anna pakkujale õigust eeldada, et hankija tunnistab tema pakkumuse edukaks. Pakkuja otsustada on, kas ta soovib võtta endale täiendavaid kulutusi ja kohustusi, mis kaasnevad pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamisega.

9.7. Kaebaja pakkumuse tagasilükkamise ei ole kaasa toonud asjaolu, et vastustaja avaldas hankelepingu eeldatava maksumuse alles pakkumuste maksumuse põhjendatuse kontrollimenetluses, vaid see, millise sisuga vastuse kaebaja vastustaja nõudele esitas. Kaebaja ei ole 18.11.2014 vastuses ega ka vaidlustusmenetluses hankelepingu eeldatava maksumuse määramise ebaõigsusele tuginenud. Eeldatava maksumuse avaldamine alles hinna kontrollimenetluses ei ole vastuolus RHS § 3 p-ga 2, mille kohaselt peab hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Vaidlusaluses hankes on ühe tühjenduskorra eeldatavad maksumused määratud eelmise riigihanke nr 132831 tulemuste põhjal.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

10. Õige on vastustaja seisukoht, et kaebaja ei ole hankelepingu eeldatava maksumuse ebaõigsusele – ei sellele, et maksumus oleks ise määratud valesti ega sellele, et maksumus avaldati alles hinna kontrolli menetluses - tuginenud vaidlustusmenetluses. Seepärast ei pea kohus kaebaja vastavasisulisi viiteid kontrollima ka halduskohtumenetluses. Käesolevas vaidluses tuleb kohtul anda hinnang küsimusele, kas hankija oleks pidanud kaebaja pakkumuse hinna kontrolli menetluses võtma arvesse ka kaebaja poolt 09.12.2014 esitatud täiendavad selgitused või mitte. Kohus nõustub selles küsimuses hankija ja VAKO-ga ning on seisukohal, et hankija sai hinna kontrolli menetluses lähtuda üksnes pakkuja 18.11.2014 selgitusest.

11. Asja materjalidest nähtuvalt (kirjavahetus tl 8-14) tekkis hankijal kahtlus, et kaebaja pakkumus Kristiine ja Haabersti jäätmeveopiirkonna hankes oli hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal. Hankija rakendas 11.11.2014 RHS § 48 lg-s 1 ettenähtud kontrollimenetlust ja palus pakkujal tõendada oma pakkumuse tõsiseltvõetavust. Hankija avaldas hankelepingu eeldatava maksumuse ühe pakkumuse maksumuse vormis nimetatud mahuti tühjenduskorra eeldatava maksumuse alusel ning selgitas, millega võrreldes hankija leiab, et pakkuja maksumus on põhjendamatult madal. Hankija palus pakkujal 5 tööpäeva jooksul esitada hankijale selgitus ja vajadusel muud dokumendid, mis näitaksid, kuidas on Haabersti ja Kristiine jäätmeveopiirkonnas võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita tühjenduskorra hinnaga, mis on 2012. aasta hindadega võrreldes 82% madalamad. Selgituse andmisel palus hankija arvestada RHS § 48 lg-s 2 sätestatut. 18.11.2014 vastas pakkuja hankijale: „Vastuseks Teie poolt esitatud päringule saan avaldada järgmist: Palun tunnistada riigihankes 152301 Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Haabersti ja Kristiine) Prügitont OÜ poolt tehtud pakkumus põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks. Palun Prügitont OÜ pakkumus vastavalt Riigihangete seaduse § 48-le tagasi lükata.“ 09.12.2014 esitas pakkuja hankijale uue vastuse, milles asus seisukohale, et tema pakkumus siiski ei olnud põhjendamatult madal.

12. RHS § 48 lg 1 kohaselt, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikus vormis nõudma pakkujalt asjakohast kirjalikku selgitust. Pakkuja on kohustatud esitama kirjaliku selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et pakkuja oma RHS § 48 lg-st 1 tulenevat kohustust tähtaegselt ei täitnud ning nõutud 5 tööpäeva jooksul hankija poolt nõutud selgitusi ei esitanud. Sellest hoolimata on pakkuja seisukohal, et hankija oleks pidanud andma sisulise hinnangu ka tema poolt 09.12.2014 esitatud selgituste osas ning seda esmalt seetõttu, et see ei venitanud hankemenetlust (hankija tegi otsuse kaebaja pakkumuse tagasilükkamiseks alles 08.06.2015); teiseks seetõttu, et hankija küsis vahepealsel perioodil pakkujalt tema pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamist; ning kolmandaks seetõttu, et hankija käitumine olevat vastuolus riigihangete läbiviimise üldpõhimõtetega. Kohus nende väidetega ei nõustu ning vastab neile järjekorras.

13. RHS ei näe hankijale ette tähtaega, millise aja jooksul tuleb langetada otsus, kas pakkumus tuleb tagasi lükata või mitte. Seepärast ei saanud kaebajal tekkida ka õiguspärast ootust, et kui tema oma RHS § 48 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätab, kuid hankija koheselt pärast seda tema pakkumust tagasi ei lükka, siis see pakkumus jääbki tagasi lükkamata. Hankemenetlused on tänapäeval tihti keerulised, ajaja ressursimahukad, kus lõppresultaadini ehk hankelepinguni jõudmise aeg on sageli pea prognoosimatu. Nii ka seekord on hankija esitanud kohtule mõistliku ja objektiivse selgituse, miks konkreetne hankemenetlus viibis.

Nimelt soovis hankija ära oodata ringkonnakohtu otsuse ja Riigikohtu määruse Kesklinna veohankes (haldusasi nr 3- 15-95) enne, kui algab uus sarnane kohtuvaidlus Haabersti ja Kristiine jäätmeveo hankes. Käesoleva vaidluse asjaolud on sarnased haldusasjas nr 3-15-95 vaieldud küsimustega. Märtsis 2015, kui hankija küsis kõigilt pakkujailt pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamise kohta, ei teadnud vastustaja, millise otsuse teeb ta pakkumuste osas käesolevas hankes, kuna vastustaja on selgitanud, et tema otsused käesolevas hankes sõltusid Kesklinna vaidluse tulemustest ja Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-95 jõustus alles 03.06.2015, kui Riigikohus tegi määruse kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta.

Niisiis ei olnud hankijal Kesklinna hanke vaidluse näite varal veendumust, kas kaebaja pakkumuse tagasilükkamine on õiguspärane ning ta lootis vältida edasisi vaidlusi, oodates ära kohtulahendi jõustumise sarnases vaidluses. Kohtu hinnangul ei muuda asjaolu, et hankemenetlus konkreetses hankes viibis, kaebaja poolt 09.12.2014 esitatud selgitust tähtaegselt esitatuks ega kohusta hankijat sellega arvestama. RHS § 48 lg 3 sätestab, et hankija kontrollib esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga.

Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, võib hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata. RHS § 48 lõikeid 1 ja 3 koosmõjus tõlgendades saab asuda seisukohale, et hankijal on kohustus kontrollida üksnes pakkuja seda selgitust, mis esitati lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ning ülejäänu (hiljem esitatu) võib jätta tähelepanuta. Sellist tõlgendust toetab ka kehtiv kohtupraktika, kus Tallinna Ringkonnakohus on sarnases vaidluses (Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2015 otsuse asjas nr 3-15-95, p 23) asunud järgmisele seisukohale:

„Kaebaja 20.11.2014 selgituse kohta märkis hankija, et jätab selle tähelepanuta, kuna selgitust ei esitatud viie tööpäeva jooksul hankija 31.10.2014 nõude saamisest arvates. Ringkonnakohtu arvates on VAKO ja halduskohus õigesti leidnud, et kui selgitust ei ole esitatud RHS § 48 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, võib hankija selle tähelepanuta jätta.“ Kohtu arvates ei saa olla oluline, kas RHS § 48 lg-s 1 sätestatud tähtajast on möödunud 1 kuu või 6 kuud – kui tähtaega järgitud ei ole, ei pea hankija pakkuja täiendava seisukohaga arvestama.

Iseenesest on õige kaebaja viide, et kohtu poolt ülal toodud tõlgendus on formalistlik. Kuid riigihankemenetlust iseloomustabki kõrge formaliseeritus. Nagu kaebaja on õigesti märkinud, peab nõuete ja protseduurireeglite järgimine tagama ausa ja efektiivse menetluse ning lõpptulemusena avalike vahendite parima ja läbipaistva kasutuse. Põhjendamatult madala maksumuse kontrolli menetluse kontekstis on ülaltoodud formalismil kohtu hinnangul oma koht ja mõte, mis seisneb hankija ja ka teiste pakkujate jaoks kindluse loomises, et viie tööpäeva möödumisel hankija küsimuse esitamisest (RHS § 48 lg 1) sulgub taas üks periood hankemenetluses, mille juurde tagasi pöörduda enam ei saa, st, et hankija peab arvestama üksnes nende selgitustega, mis on tähtaegselt saabunud.

RHS üldises loogikas joonistub selgelt välja hankemenetluse etapilisus, mil kindlale protseduurile järgneb sama kindlalt järgnev protseduur. See tagab selgema ja läbipaistvama riigihankemenetluse ning tagab ühtlasi vaidluste vältimise ja ühtse praktika kujundamise kaudu hangete kiirema läbiviimise.

14. Kaebajale ei saanud tekkida õiguspärast ootust selle osas, et tema pakkumust tagasi ei lükata, ka asjaolust, et hankija küsis temalt 19.03.2015 nõusolekut pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise kohta. RHS § 45 kohaselt võib pakkuja pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega hankija kirjalikul ettepanekul. Hankija on kohustatud tegema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku pakkujale vähemalt kümme päeva enne tema pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu, kui hankemenetlus ei ole selleks hetkeks lõppenud. Pakkuja teavitab hankijat pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamisest või sellest keeldumisest viie tööpäeva jooksul vastava ettepaneku saamisest arvates. Puudub vaidlus selles, et 19.03.2015 seisuga ei olnud hankemenetlus käesolevas hankes lõppenud, küll aga hakkas lõppema kaebaja pakkumuse jõusoleku tähtaeg. Hankija on ka selgitanud õiguslikku olustikku, mis tema jaoks sel hetkel valitses (käsitletud kohtuotsuse p-s 13). Seega täitis hankija 19.03.2015, paludes pakkujalt nõusolekut pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks, RHS § 45 lg-st 2 tulenevat kohustust ning sellest ei saanud pakkuja teha mingeid muid järeldusi.

15. Kohtu arvates ei ole hankija RHS § 48 lõikeid 1 ja 3 järgides eiranud RHS üldpõhimõtteid. Riigihanke korraldamise põhimõtted ja eesmärgid (RHS § 3) ei ole saavutatavad RHS menetlusnõudeid rikkudes. Vastupidi, nagu kohus ka juba otsuse p-s 13 viitas, aitab just menetlusnõuetest kinnipidamine tagada läbipaistva, kontrollitava, eesmärgipärase ja efektiivse hankemenetluse läbiviimise. Hankija ei ole eksitanud pakkujat ega käitunud tema suhtes pahatahtlikult. Kohus käsitles hankemenetluse viibimise põhjuseid ja andis viibimisele hinnangu samuti otsuse p-s 13. Vastupidiselt kaebaja arvamusele viivitas hankija hankega edasiminekuga just menetluse efektiivsuse ja ökonoomia huvides, et vältida korduvaid samasisulisi vaidlusi ning hoida sellega kokku kõigi menetlusosaliste aega ja raha. Kui sellises viibivas hankes osalemine osutus kaebajale liialt koormavaks, oli kaebajal võimalik keelduda oma pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamisest. Nagu kohus ka otsuse p-s 13 juba mainis, on hankemenetlused on tänapäeval tihti keerulised, ajaja ressursimahukad. Nii peavad nii hankija kui ka pakkujad olema valmis võimalikeks vaidlustusteks ja kohtumenetlusteks, mis võivad venitada ajaperioodi enne hankelepingu sõlmimist pikaks. Kuna HMS § 2 lg 2 kohaselt ei ole riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine haldusmenetlus, jätab kohus kaebaja väited seonduvalt HMS-ga tähelepanuta.

16. Kokkuvõttes järgis hankija RHS §-s 48 sätestatud korda ning hankija otsus lükata kaebaja pakkumus tagasi põhjendamatult madala maksumuse tõttu on motiveeritud ja õiguspärane. Ka VAKO otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

17. 23.07.2015 kohtumäärusega kohaldas kohus hankeasjas esialgset õiguskaitset tähtajaga kuni 22.08.2015 ning märkis, et kui menetlusosalised ei vaidlusta esialgse õiguskaitse kohaldamist, rakendub esialgne õiguskaitse kuni HKMS § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani. Menetlusosalised kohtumäärust ei vaidlustanud ning nii kohaldus esialgne õiguskaitse käesolevas asjas kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. HKMS § 253 lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata ning HKMS § 249 lg 4 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Et kaebus jääb rahuldamata, tühistab kohus kohtuotsuse resolutsioonis kohaldatud esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse jõustumisega.

18. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud vastavalt HKMS § 108 lg-le

1 kaebaja kanda. Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt. Seetõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik