4-15-5775/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-5775

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.09.2015.a, Tallinnas Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-5775 (9300,14,002151) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi I.B 09.07.2015.a kaebus Maksuja Tolliameti 25.06.2015.a otsusele 9300,14,002151. Kaebuse esitaja I.B ,

isikukood: XXX; elukoht: XXX; sidevahend: XXX; e-mail: XXX. Kohtuväline menetleja Maksuja Tolliamet Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta I.B (I.B) 09.07.2015.a kaebus Maksuja Tolliameti 25.06.2015.a otsusele 9300,14,002151 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata. Jätta Maksuja Tolliameti 25.06.2015.a otsus 9300,14,002151 muutmata. Rahatrahv peab olema tasutud V™S § 204 lg 3 sätestatud korras.

Rahatrahv tuleb tasuda Maksuja Tolliameti 25.06.2015.a otsuses 9300,14,002151 märgitud Maksuja Tolliameti arvele EE 351010052031000004 SEB Pangas, arvele EE 522200221013264447 Swedbank pangas, arvele EE 401700017002872300 №rdea pangas või arvele EE 873300333499990003 Danske pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 000347155359. Kohtuotsuse ärakiri saata I.B-le ja Maksuja Tolliametile.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

4-15-5775

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest.

VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati I.B Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 154 lg

1 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o summas 600 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et I.B Huntington OÜ seadusliku esindajana jättis maksuhalduri 07.02.2014.a korralduse nr 12.2-3/21393-2 täitmata takistades sedasi maksuhalduri tööd. Otsuse kohaselt saadeti korduvalt (03.02.2014.a ja 04.02.2015.a) Huntington OÜ’le e-kirju, milles paluti maksuhaldurile edastada sisendkäibemaksu arvestuses kajastatud arvete kohta tasumist tõendavaid dokumente. Samuti üritas maksuhaldur korduvalt äriühinguga ühendust saada äriregistris märgitud telefonil, kuid tulutult.

Sellest tulenevalt väljastas Maksuja Tolliamet (edaspidi MTA) 07.02.2014.a Huntington

OÜ’le korralduse nr 12.2-3/21393-2 dokumentide esitamiseks ja suulise teabe andmiseks. Korraldus saadeti nii äriregistrisse märgitud aadressil XXX kui ka XXX. Nimetatud korralduse jättis Huntington OÜ tähtaegselt täitmata, samuti ei esitanud äriühing taotlust korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks. MKS § 531 lg 4 kohaselt juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Kuivõrd tähtkirja saabumise kohta jäeti äriühingule äriregistris märgitud aadressile 12.02.2014.a teade, loeti korraldus 12.2-3/21393-2 kättetoimetatuks 12.02.2014.a.

Otsusest nähtub ka asjaolu, et I.B on esitanud väärteoprotokollile 930014002151 vastulause ning põhjendused, miks MTA seda pole arvestanud. Otsuse kohaselt vastulauses märgitud kuupäev 03.03.2014.a viitab ajale, mil tähtkiri tagastati hoiutähtaja möödumisel saatjale, s.o MTA’le. I.B poolt toimepandud väärtegu kvalifitseeriti MKS § 154 lg 1 alusel. Antud väärteoga kahju ei põhjustatud. Samuti puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohtuväline menetleja on leidnud, et maksuhalduri tegevuse takistamine on oluline rikkumine ja isiku süü on suhteliselt suur, kuna korralduse osaline täitmatajätmine on oluliselt takistanud maksumenetluse läbiviimist. I.B süü on võrdlemisi suur, isik olles kohustatud täitma äriühingule väljastatud korraldusi tähtaegselt ja täies ulatuses ning suuliste selgituste andmata jätmisega takistas maksumenetluses oluliste asjaolude väljaselgitamist.

4-15-5775

Eeltoodu alusel ja juhindudes V™S § 73 lg 1 p 1 asus kohtuväline menetleja seisukohale, et I.B-le peab karistuseks määrama MKS § 154 lg 1 alusel rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. KAEBUSE SISU 09.07.2015.a esitas I.B kaebuse Harju Maakohtule Maksuja Tolliameti 25.06.2015.a otsusele 9300,14,002151 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on menetleja otsus 9300,14,002151 koostatud valedel alustel ja tõenditel.

Kaebuse kohaselt toimetati Huntington OÜ’le korraldus 12.2-3/21393-2 kätte alles 03.03.2014.a kell 10:07, seega ei olnud kuidagi võimalik ilmuda korralduses märgitud tähtajaks

MTA’sse. Kohtuvälise menetleja väide, et Huntington OÜ’le edastatud korralduse 12.2-

3/21393-2 esmane väljastuskatse toimus 12.02.2014.a kell 10.10, on väär, kuna selle kohta puudub tõendusmaterjal.

Kaebaja on seisukohal, et temal oli võimatu täita korraldust 12.2-3/21393-2. Samuti leiab kaebaja, et Maksuja Tolliameti otsusega määratud karistus, arvestades kaebaja varasemat seaduskuulekust ja koostöövalmidust, on äärmuslik. Kaebaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse 9300,14,002151 tühistamist. Kaebuse kohaselt taotleb kaebaja kirjaliku menetlust.

Kaebaja on lõppmärkusena kaebusesse lisanud, et Maksuja Tolliameti poolt saadetud korralduste täitmiseks ettenähtud tähtajad on liialt lühikesed ning tegemist on isikuvabaduse piiramisega. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 28.08.2015.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses toodud väidetega ning vaidleb neile vastu.

Kohtuväline menetleja viitab, et nähtuvalt postilogistikasüsteemi andmetest jõudis MTA korraldus 12.2-3/21393-2 postiasutusse 11.02.2014.a ning saadetise väljastuskatse toimus

12.02.2014.a kell 10:10 aadressil XXX, Tallinn. Saaja ei olnud kättesaadav, mistõttu jäeti tähtkiri hoiule ning sellekohane teade jäeti ka saajale. Kuivõrd äriühingule ei õnnestunud tähtkirja kätte toimetada ning sellele ei mindud ka järgi, tagastati see 03.03.2014.a kell 10:07 MTA’le hoiutähtaja möödumisel.

Karistuse osas märgib kohtuväline menetleja, et karistuse määramisel on lähtutud karistuse kohaldamise mudelist. Kindlaks on tehtud karistusraamid, hinnatud isiku süü suurust ja kaalutud preventsioone ehk karistuse eesmärke. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalusele isikule määratud karistus on põhjendatud ja karistuse eesmärki kandev. Tagastusnõude õiguse kontrollimisel on maksuhaldur seotud MKS’is sätestatud tähtaegadega, sellega seoses on äärmiselt oluline, et äriühingud oma registrijärgsetel aadressidel posti vastuvõtmist selliselt korraldaksid, et maksuhalduri haldusaktid kätte saadakse. Kohtuvälise menetleja hinnangul on 6 päevane tähtaeg põhjendatud. Samuti viidatakse MKS § 50 lg 5 sätestatud võimalusele esitada maksuhaldurile põhjendatud taotlus korralduses märgitud tähtaja pikendamiseks.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses esitatud seisukohad on põhjendamatud, üldmenetluse otsust tehes juhindus kohtuväline menetleja V™S § 72 ja täitis kõik V™S §

4-15-5775

108 sätestatud küsimused. Üldmenetluse otsus on põhjendatud ja seaduslik ning puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks.

Kohtuväline menetleja taotleb jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et I.B (I.B) 09.07.2015.a kaebus Maksuja Tolliameti 25.06.2015.a otsusele 9300,14,002151 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjustel. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused.

V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kohus uurinud väärteomaterjale asub seisukohale, et I.B-le on Maksuja Tolliameti poolt väljastatud korraldus nr 12.2-3/21393-2 äriregistris registreeritud aadressile XXX,

Tallinn. Antud korralduse väljastamist on kinnitanud ka tunnistaja XXX16.03.2015.a ülekuulamise protokollis. Samas protokollis on tunnistaja ka märkinud, et ta edastas korraldus nr 12.2-3/21393-2 koopia ka e-mailile XXX kui ka XXXe. Tunnistajat on hoiatatud ka ütluste seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluste andmise eest ning sellele järgnevast vastutusest KarS § 318 ja § 320 järgi. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Samuti ei ole ka I.B seadnud tunnistaja ütluste usaldusväärsust kahtluse alla. Eelpool toodust tulenavalt loeb kohus tõendatuks, et I.B-le on väljastatud Maksuja Tolliamet’i poolt MTA 07.02.2014.a korraldus nr 12.2-3/21393-2.

Kohus märgib, et väärteotoimiku materjalidest nähtub, et I.B oli Huntington OÜ juhatuse liige 08.11.2011.a kuni 04.03.2014.a, mida on I.B kinnitanud ka 24.10.2014.a ülekuulamise protokollis. Väärteotoimiku materjalidest nähtub, et eelpool nimetatud perioodil oli Huntington OÜ osanikuks I.B. ÄS § 180 lg 1 alusel on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Kuivõrd I.B oli antud perioodil ainukene osanik, siis oli ta Huntington OÜ seaduslik esindaja ja kohustatud täitma MTA 07.02.2014.a korraldust nr 12.2-3/21393-2. Järgmisena vaatleb kohus I.B väidet, et Huntington OÜ’le toimetati korraldus 12.2-

3/21393-2 kätte alles 03.03.2014.a kell 10:07, seega ei olnud kuidagi võimalik ilmuda korralduses märgitud tähtajaks MTA’sse. Kohus vaadelnud väärteotoimiku, leiab, et selline väide on väär. Nimelt nähtub toimiku lehelt 15, et esimene katse on tehtud 12.02.2014.a ning teine katse on tehtud 20.02.2014.a. Mõlemal korral on üritatud tähtsaadetist edastada

4-15-5775

Huntington OÜ’le aadressil XXX, Tallinn. Samuti nähtub materjalidest, et antud tähtkiri esmane registreerimine Eesti Posti poolt toimus 11.02.2014.a. Antud asja kinnitamiseks on

Eesti Post pannud tähtkirjale templid peale, mis kinnitavad esmase registreerimise ja kättetoimetamise katseid. Kuivõrd tähtkirja puhul oli ette nähtud, et väljastuskatse ebaõnnestumisel jäetakse postkasti teade, tähtkirja saabumisest ning selle hoiukohast, on loogiliselt järeldatav, et vastav teade Huntington OÜ postkasti ka jäeti. Seega on selline kohtuvälise menetleja väide tõendatud väärteotoimikus olevate materjalidega

Mis puudutab kaebaja väidet, et Huntington OÜ’le edastati korraldus alles 03.03.2014.a, märgib kohus, et jällegi on materjalidest nähtuv, et sellel kuupäeval tagastati Huntington OÜ’le mõeldud kiri Maksuja Tolliametile. Seega ei ole kuidagi võimalik, et antud korraldus oleks Huntington OÜ’le edastatud kaebuses märgitud ajal. Kohus selgitab, et tähtkirja kättesaamiseks peab isik panema vastavale postitöötaja poolt antud lehele oma allkirja ja kuupäeva, millest nähtub tähtkirja kättesaamine. Seega, kui Huntington OÜ’le tõesti edastati kiri alles

03.03.2014.a siis peaks I.B olemas olema tõendusmaterjal sellise väite kinnitamiseks. Käesoleval juhul on I.B esitanud väite, võimaldamata kohtul või kohtuvälisel menetlejal antud väite õigsust kontrollida. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et 24.10.2014.a toimunud ülekuulamisel, ei maininud I.B antud fakti. Samas on I.B öelnud, et ta oli Eestist ära. Kohus leiab, et sellise väite esitamine Maksuja Tolliametile ning seejärel kohtule on paljasõnaline ning antud soovist eksitada menetlejaid. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et isikul on postkontorisse kirjale järgi minemiseks aega

15 päeva. Hoiutähtaja möödumisel tagastatakse see saatjale. Ainult sellisel juhul pikendatakse hoiutähtaega, kui Eesti Post’ile esitatakse vastava sisuline taotlus. Kuivõrd antud väärteoasjas taotlust ei esitatud, tagastas Eesti Post tähtkirja hoiutähtaja möödumisele, s.o 03.03.2014.a.

Arvestuslikult on see 19 päeva peale esmakatse ebaõnnestumist. Ei ole alust järeldada, et I.B-le oleks hoiutähtaja saabumisel proovitud veelkord tähtkirja edastada ning siis tagastada MTA’le hoiutähtaja möödumisel. Selline käitumine ei ole kooskõlas loogikareeglitega. MKS § 531 lg 4 kohaselt juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Kuivõrd kohus on asunud seisukohale, et esimene kättetoimetamis katse leidis aset 12.02.2014.a, mille ebaõnnestumisel jäeti Huntington OÜ postkasti ka teade, loeb kohus vastavalt MKS § 531 lg 4 korralduse nr 12.2-3/21393-2 kätte toimetatuks. Seega oli I.B kohustus ilmuda Maksuja Tolliametisse korralduses näidatud ajal ja kohas.

HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse postiga saatmisel haldusakt juriidilisele isikule kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud tema asukoha aadressil või kui see on talle postiasutuses üle antud. Antud seisukohta ilmestavad ka korduvad Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid. Nimelt on Riigikohus asunud seisukohale, et juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või, kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 03.03.2004.a kohtumäärus haldusasjas nr 3- 3-1-10-04, p 14). Kuna kohus on tuvastanud, et esimene katse toimus 12.02.2014.a ning seejärel jäeti Huntington OÜ postkasti teade tähtkirja saabumisest, peab lugema tähtsaadetise juriidilisele isikule kättetoimetatuks.

Kohtu hinnangul on vajalik ka märkida, et Maksuja Tolliamet teavitas I.B (Huntington OÜ) 12.2013.a KMD tagastusnõude menetluse alustamisest ning palus äriühingul

4-15-5775

edastada lisadokumente. Antud teate peale saatis I.B (Huntington OÜ) 29.01.2014.a maksuhaldurile sisendkäibemaksu arvestuse aluseks olevad arved, arvelduskonto väljavõtte ja AS Eesti Post väljastatud arved saadetiste edastamise kohta. Seega oli I.B teadlik, et

Huntington OÜ suhtes on algatatud menetlus ning Maksuja Tolliametil võib tekkida lisaküsimusi. Kuivõrd I.B oli teadlik menetlusest, oleks ta pidanud äriühingu esindajana käituma kohusetundlikult ja eeldama, et MTA teatele võib järgneda ka korraldus, mille täitmine on kohustuslik. Kohus on seisukohal, et I.B poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab MKS § 154 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Maksudeklaratsiooni, muu dokumendi või asja tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri juures registreerimata jätmise, arvestuse pidamise nõuete eiramise või maksuhalduri korralduse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut/ järgi.

Kohus leiab, et I.B pani väärteo toime tahtlikult, sest ta otsustas teadlikult eirata MTA korraldust. Samuti ei esitanud ta taotlust korralduses näidatud tähtaja edasilükkamiseks. Selline tegevus, on kohtu hinnangul tahtlik. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Kohus selgitab, et MKS § 154 lg 1 alusel on võimalik määrata rahatrahv kuni 300 trahviühikut, s.o summas 1200 eurot.

Käesoleval juhul määrati I.B-le karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o summas 600 eurot. Karistust kergendavaid asjaolusid ei esinenud, kohtuväline menetleja tuvastas, et I.B süü on võrdlemisi suur, seega kohtu hinnangul on määratud karistus kooskõlas KartS § 56 sätestatuga. Käesoleval juhul on I.B oma tegevusega põhjendamatult venitanud maksumenetlust. Samuti peab kohus peatuma I.B lõppmärkusel, et 6 päevane etteteatamisaeg talviste puhkuste ajal on liialt lühikene ja tegemist on isikuvabaduse piiramisega. Riigikohus on märkinud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt.

Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Seda peab juriidiline isik arvestama ka juhatuse liikmete ja töötajate puhkuste korraldamisel. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiastutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele (vt.

Riigikohtu halduskolleegiumi 03.03.2004.a kohtumäärus haldusasjas nr 3-3-1-10-04, p 14). Seega oleks I.B pidanud tegema kõik endast oleneva, et Huntington OÜ saaks kätte talle MTA poolt edastatud kirjad, et neile siis õigeaegselt vastata, arvestades, et isik oli teadlik algatatud menetlusest.

4-15-5775

Kohus märgib, et 01.01.2012.a kuni 31.07.2014.a kehtinud MKS redaktsiooni kohaselt pidi maksuhaldur lahendama tagatisnõude täitmise 30 päeva jooksul taotluse saamise päevast.

Huntington OÜ poolt esitati taotlus enammakstud käibemaksu tagastamiseks 13.01.2014.a, sellest hetkest alates oli maksuhalduril aega 30 päeva, s.t et hiljemalt 14.02.2014.a pidi summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus, olema tagastatud. Kuna MKS’i on sellised tähtajad seatud, siis nõustub kohus siinkohal kohtuvälise menetleja seisukohaga, et efektiivse maksumenetluse tagamiseks on sellised tähtajad vajalikud. Samuti on oluline märkida, et MKS

§ 50 lg 5 kohaselt on põhjendatud taotluse esitamisel maksuhaldurile võimalik korralduses märgitud tähtaja pikendamine. I.B saatis 29.01.2014.a MTA’le osaliselt nõutud dokumendid ning 24.10.2014.a väitis, et ta võis korralduse edastamise hetkel Eestist ära olla. Kohus asub seisukohale, et saates 29.01.2014.a MTA’le dokumente, pidi teadma, et tal on kohe puhkus tulemas, mille jooksul ta võib Eestist ära minna. Ei ole usutav, et isik otsustab impulsiivselt võtta ette äkkpuhkuse. Puhkuse organiseerimiseks on inimestel ikkagi vaja aega. Seega isegi, kui I.B oli korralduse edastamise ajal Eestist ära, oleks ta pidanud seda teadma ning MTA’le sellest teada andma, et vältida võimalikke tekkivaid probleeme.

Kohus on seisukohal, et I.B-le mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 109, § 110, § 111, § 113, § 120, § 155.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/