1-15-6768/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

02. september 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-6768 (15230200789) Kohtukoosseis Julia Katškovskaja Kriminaalasi Kalev Pehapi (Pehap) süüdistuses KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 24. augusti 2015 otsus kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja süüdistatav Kalev Pehap Süüdistatav Kalev Pehap (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Prokurör abiprokurör Maksim Kink Kaitsja advokaat Eva Rivis

RESOLUTSIOON

Kalev Pehapi apellatsioon jätta läbi vaatamata ja tagastada see apellandile.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 24.08.2015 kohtuotsusega tunnistati Kalev Pehap kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja teda karistati 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 18.11.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistuse

1 aasta 6 kuu ja 26 päeva - võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aasta 9 kuu ja 26 päeva pikkune vangistus. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti K. Pehapile kuuluv mootorsõiduk Opel Omega reg nr-ga 657TFD. Samuti mõisteti K. Pehapilt välja menetluskulud, mis kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. 28.08.2015 registreeris Harju Maakohus K. Pehapi apellatsiooni, milles K. Pehap taotleb mõistetud karistuse vähendamist põhjusel, et tegemist on liialt range karistusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Menetluspooltel on õigus kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni korras kaevata kriminaalmenetluse seadustikus kehtestatud korras, mida selgitati pooltele ka kohtuotsuse kuulutamisel. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on isikul õigus esitada apellatsioon, kui apellatsiooniõigusest ei ole menetluspooled loobunud (KrMS 315 lg 5 p 2, lg 6). Ringkonnakohus märgib, et 24.08.2015 kohtuistungi protokollist (tl 43, 43 pö) nähtub üheselt, et

K. Pehap on kohtuistungil selgitanud, et apellatsiooni ta esitada ei soovi ning annab selle kohta allkirja eraldi lehel. Toimikus olevast dokumendist (tl 45) nähtub, et K. Pehap, samuti prokurör ja kaitsja on allkirjastanud apellatsiooniõigusest loobumise. Seega on apellatsiooniõigusest loobunud kõik kohtumenetluse pooled. Eeltoodu tõttu jõustus Harju Maakohtu 24.08.2015 kohtuotsus 25.08.2015. Loobudes apellatsiooniõigusest kaotas K. Pehap õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. Ringkonnakohus lisab, et kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta sõnaselgelt apellatsiooniõigusest loobumist apellatsiooni läbi vaatamata jätmise alusena, kuid mõiste „apellatsiooniõigusest loobumine“ tähendab seda, et isik kaotab õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada (vt lisaks RKKK 3-1-1-61-05). 4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 315 lg-st 7 ja § 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus apellatsiooniõigusest loobumise tõttu K. Pehapi apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle apellandile.

Julia Katškovskaja /allkirjastatud digitaalselt/