1-15-5695/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. september 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-5695 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov , Ivi Kesküla , Orvi Tali

Kriminaalasi J.N-i 25 lg 2 199 lg 2 süüdistuses KarS § – p 9

järgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. juuli

2015. a otsus, lühimenetluses kiirmenetluse korras Apellatsiooni esitaja Süüdistatava J.N-i kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland Süüdistatav J.N

Elukoht: XXXX XX- , XXXXXXX, ik

XX XXX, Eesti Vabariigi kodanik, XXXXXXXXX, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud, viimati 1) 27.06.2014 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, 2) 19.03.2015 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi vangistusega 3 kuud, KrMS § 238

lg 2 alusel ärakandmisele 2 kuud vangistust, vabanes 18.05.2015.a. pärast karistuse kandmist Prokurör Loretta Tšurilova Kaitsja Vandeadvokaat Alar Neiland

RESOLUTSIOON

1. J.N-i kaitsja Alar Neilandi apellatsioon kui ilmselt Jätta süüdistatava põhjendamatu läbi vaatamata.

2. J.N-ilt Eesti Vabariigi kasuks KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista 24,00 ( ) eurot

kakskümmend neli määratud kaitsjale makstud tasu katteks.

Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; NORDEA PANK EE401700017002872300 või DANSKE BANK EE873300333499990003

2

Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või p Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist idi teada saama. kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.N on kohtu alla antud una - süüdistat KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi selles, et tema, olles isikuks, keda on varem süüdi mõistetud 27.06.2014 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti vangistus 7 kuud 26 päeva ja 19.03.2015 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 ja mõisteti vangistus 2 kuud, seega olles isikuks,

kes on , 10.07.2015 kella 14:14 ajal süstemaatiliselt toime pannud vargusi uuesti üritas Tallinnas, XXXXXXXXX XX asuvast XXXXXXXX XXXXXXXXX varastada konjakit „La

Poyade“, väärtusega 1337 eurot, viina „Belaja“ väärtusega 195 eurot ja grappa „Berta“, väärtuseg kuid ei viinud kuritegu lõpule, a 155 eurot, ehk kaupa kokku summas 1687 eurot, kuna pärast kassa läbimist olid kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt.

2. Harju Maakohtu 11.07.2015. a otsusega tunnistati J.N lühimenetluses süüdi KarS § § 25 lg 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 (kuus) kuud 199 lg 2 p 9 - vangistust. Vähendati KrMS § 238 lg. 2 kohaselt J.N-ile mõistetavat karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. Kohaldati J.N-i suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvati alates kinnipidamisest 10.07.2015.a.

ESITATUD APELLATSIOON

3.

Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava J.N-i kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland.

Esitatud apellatsioonis kaitsja leiab, et mõistetud karistus reaalse vangistusena ei ole

põhjendatud. maakohtu otsuse osalist tühistamist KrMS § 338 p 4 alusel Kaitsja taotleb

mõistetud karistuse mittevastavuse tõttu kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kaitsja märgib, et on tunnistanud ennast varguse toimepanemise katses täielikult J.N süüdi, on juhtunut kahetsenud. Kinnipidamisel andis J.N XXXXXXXX kauplusest kaasa võetud alkoholi tagasi, kuriteoga ei ole kahju tekitatud, asjas ei ole tsiviilhagi. Alkoholi vargus oli põhjustatud rahalisest mittetoimetulekust.

Kohtuistungil palus J.N kohaldada tema suhtes karistusena üldkasulikku tööd. B.

Gorelikuvi sõnul mööduks aeg vangistuses mitte midagi tehes, ta on ka varem reaalses vangistuses viibinud, aga seal sotsiaalprogrammides ei ole kunagi osalenud. J.N-i suhtes karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna oli kohus arve

stanud puhtsüdamlikku kahetsust.

Kaitsja on seisukohal, et arvestades isiku varasemat karistust, oleks enam efektiivne just süüdlase allutamine käitumiskontrollile ja süüdlase motiveerimine tööd tegema.

Kaitsja palub asta otsus J.N-ile tühistada Harju Maakohtu 11.07.2015. a

mõistetud karistuse osas osaliselt ja teha asjas uus otsus, asendades kohtu poolt karistusena mõistetud vangistuse 4 kuud üldkasuliku tööga.

3

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda

apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole

õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja

üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7). 71

5. Süüdistatava kaitsja apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse

maakohtu otsuse muutmist vaid karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus.

6. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks.

KarS § st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest -

lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjend karistusõigusliku hinnangu atud toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega

seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses.

Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Karistust kergendavate

asjaolude osas on arvestatud süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega. Maakohtu poolt

tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid teisi karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka esitatud apellatsioonis.

Maakohus on põhjendanud süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra valikut ning

karistuse mõistes võttis arvesse ka asjaolu, et süüdistatav, olles varasemalt analoogsete süütegude eest kriminaalkorras korduvalt karistatud (sh ka reaalsete vangistustega), enda jaoks vastavaid järeldusi ning jätkas kuritegude toimepanemi Maakohus on õigustatult ei teinud st.

järeldanud, riminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine et k kujunenud J.N-i elustiiliks, teda loobuma ka varasemad karistused ei ole mõjutanud süütegude toimepanemisest, seega karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega.

ÜKT-ga vangistuse asendamise taotluse osas märgib kohtukolleegium, et maakohus oma

otsuses on juba põhjalikult vastanud kaitsja samasisulisele taotlusele ning ammendavalt põhjendanud, miks J.N-i osas ei ole KarS § 69 sätted kohaldatavad. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega karistuse mõistmise osas ning KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks neid korrata.

4

7. esitatud apellatsioon on Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et

ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg jätta läbi vaatamata ja 3 maakohtu otsuse seega muutmata.

8. igusabi osutamisega seotud kulud. Taotluse Kaitsja esitas ka taotluse hüvitada temale õ

kohaselt kulus kaitsjal kokku 0,5 tundi (apellatsiooni koostamine)

ja taotleb seega hüvitada temale koos käibemaksuga 24 eurot. Kohtukolleegium nõustub taotlusega ja peab põhjendatuks hüvitada kaitsjale kulud käibemaksuga KrMS § 185 lg 2 sätestab, et koos summas 24 eurot. kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu

J.N-i kanda.

Pavel Gontšarov Ivi Kesküla Orvi Tali