3-13-1968/46 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

3. september 2015, Tartu Haldusasja number 3-13-1968 Haldusasi MTÜ Aardla Maaparandusühing kaebus Põllumajanduse Registrite Ameti 19. novembri 2010. a otsuse nr XXXXXXX p 2, 3. juuni 2013. a otsuse nr XXXXXXX ja 18. juuli 2013. a vaideotsuse nr XXXXXXX tühistamiseks ning investeeringutoetuse maksmiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26. veebruari 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus MTÜ Aardla Maaparandusühing apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja MTÜ Aardla Maaparandusühing Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. veebruari 2014. a otsus muutmata.

2. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda.

3. Jätta rahuldamata taotlus asjas istungi korraldamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest alates (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 5. oktoober 2015).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 20. mai 2008. a käskkirjaga otsustati maksta MTÜ-le Aardla Maaparandusühing toetust 3 872 661 krooni Aardla poldri eesvoolude ja teede rekonstrueerimiseks. Toetusest jäi välja maksmata 14 327,07 eurot, ülejäänud osas (229 112,81 eurot) maksti toetus välja.

PRIA 19. novembri 2010. a otsuse nr XXXXXXX p-ga 1 otsustati nõuda MTÜ-lt Aardla Maaparandusühing toetus tagasi. Sama otsuse p-ga 2 otsustati jätta välja maksmata viimane osa toetusest, st 14 327,07 eurot. PRIA 3. juuni 2013. a otsusega nr XXXXXXX tunnistati eelnevalt viidatud otsuse p 1 kehtetuks ja loobuti makstud toetuse tagasinõudmisest. Varasema otsuse p 2, millega otsustati toetuse viimane osa välja maksmata jätta, jäeti muutmata.

MTÜ Aardla Maaparandusühing esitas viimase otsuse p 2 peale vaide, kuid see jäeti 18. juuli 2013. a vaideotsusega nr XXXXXXX rahuldamata.

2. MTÜ Aardla Maaparandusühing esitas kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi PRIA 19. novembri 2010. a otsuse p 2 tühistamine, 3. juuni 2013. a otsuse tühistamine ning 18. juuli 2013. a vaideotsuse tühistamine ning PRIA kohustamine väljamaksmata jäänud investeeringutoetuse, inressi ja õigusabikulude väljamaksmiseks. Kaebuse kohaselt on kõik tööd, mille jaoks toetust taotleti, tehtud.

3. Tartu Halduskohtu 26. veebruari 2014. a otsusega jäeti kaebus järgmistel põhjendustel rahuldamata.

3.1. Kaebaja sooviks on vaidlustada 3. juuni 2013. a otsusest vaid punkti 2, millega otsustati maksmata jäänud toetussumma jättagi välja maksmata. Sama otsuse p 1 oli kaebajale soodne. 3.2. Toetuse viimase osa väljamaksmata jätmine on õiguspärane. Maaparanduse Ehitusjärelevalveja Ekspertiisibüroo poolt läbi viidud ja maaparandussüsteemi teede üldisi korrastustöid käsitlenud 3. detsembri 2009. a ekspertiis tuvastas, et kaebaja ei esitanud kõiki nõuetekohaseid dokumente, rekonstrueerimise käigus oli projektilahendit muudetud, kontrolli käigus esitatud projekti muudatuse aktil puudus PRIA nõusolek ning muudatuste aktis näidatud tööd ei vastanud tegelikkusele.

3.3. Akt teede rekonstureerimistööde vastuvõtu kohta koostati varem kui reaalselt töid teostati.

3.4. PRIA on põhjendatult arvesse võtnud Maaparanduse Ehitusjärelevalveja Ekspertiisibüroo ekspertiisi. Selle ekspertarvamuse koostaja ei teostanud kontrollmõõtmisi ainuisikuliselt, kontrollimise juures viibisid ka teised isikud.

3.5. Ekspertarvamuses on leitud, et Aardla poldri maaparandusehitise teede rekonstrueerimise ehitustööde päevikus on arvukaid vigu ja puudusi, osade teede kruusakatted ei ole ehitatud nõuetekohaselt, omanikujärelevalvet on tehtud ebaprofessionaalselt, tööde üleandmisevastuvõtmise aktis näidatud töid ei ole tegelikult teostatud.

3.6. Eksperdi koostatud 27. septembri 2010. a akti järgi olid kontrollimise ajal poldril teed üle ujutatud ja polnud läbitavad. Kahele teele oli liivaalust ja kruusakatet paigaldatud ettenähtust vähem. Projekti muutmise akt tõendab, et poldri teedele ei olnud ehitatud täiendavat mullet juurdeveetavast liivapinnasest. Sama eksperdi 15. oktoobri 2010. a akti järgi ei ole erinevatele teedele paigaldatud erinevates kogustes (568 ja 640 m3) mullet. Mulde ehitamine rohkem kui 200 m3 mahuga on projekti muudatus, millest ei ole PRIA-t õigeaegselt informeeritud.

3.7. Vaidlusalusel perioodil kehtinud põllumajandusministri 11. oktoobri 2007. a määruse nr 123 § 15 lg 3 järgi pidi toetuse saaja arvates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitama investeeringuobjektiga soenduvatest muudatustest PRIA-lt nõusoleku saamiseks. Antud juhul ei olnud toetuse saaja PRIA-t muudatustest teavitanud ning esitatud olid dokumendid tööde eest, mida tegelikult ei olnud teostatud. Seega esitati valeandmeid.

3.8. Tööde mitteteostamist tõendab ka see, et Aardla poldri pumplas polnud aasta jooksul (30. aprill 2008 kuni 20. aprill 2009) elektrienergiat tarbitud.

3.9. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 25. oktoobri 2012. a määruse nr 966/201, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust nr 1605/2002, art 135 p 3c näeb ette, et kui pärast toetuse andmist selgub, et toetuse andmise menetluses või toetuse rakendamisel on esinenud vigu, eeskirjade rikkumist või pettust või kohustuste täitmata jätmist, võib PRIA lõpetada vajadusel toetuslepingu või toetuse andmise otsuse, olenemata sellest, millisesse etappi menetlus on jõudnud. Sama artikli p 4 sätestab, et kui esinenud vigades, eeskirjade eiramises või pettuses on süüdi toetuse saaja, võib toetuse väljamaksja vähendada toetussummasid või nõuda alusetult makstud toetussummad tagasi.

3.10. Seega on osa toetust – 14 327,07 eurot – jäetud õigesti välja maksmata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. MTÜ Aardla Maaparandusühing apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel:

4.1. Vaidlusalused tööd teostati põhilises osas 2008. aastal. Viimase osa töödest, kraavide setetest puhastamise, teostas ehitaja 2009. a juulis. Töid, mis 2009. a juulis teostati, ei ole vastustaja kunagi vaidlustanud ja vastavalt ei olnud tal õigust keelduda nende tööde eest toetusraha maksmisest.

4.2. Kohus ei ole välja selgitanud vaidluse eset. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel PRIA kehtetuks tunnistatud otsusest.

4.3. Kohus ja vastustaja tuginevad ekspert G. Vassiljevi mõõtmistulemustele, mis on tehtud 2009. ja 2010. a, st ajal, mil G. Vassiljevilt olid eksperdiõigused ära võetud. Mõõtmistulemuste viga ei saa olla aluseks teostatud tööde vaidlustamisel.

4.4. Kohus on jätnud tähelepanuta PRIA poolt tellitud ekspert A. Sulgeri kirjalikud seisukohad.

4.5. Komisjoni määrus nr 1034/2008 sätestab, et võlana saab käsitleda ainult neid nõudmisi, mis on siseriiklike õigusaktidega kindlaks määratud. Kaebuse esitajal puudub õigusaktidega kindlaksmääratud võlgnevus PRIA-le.

5. PRIA vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel:

5.1. Toetuse saaja ei olnud PRIA-le muudatustest teatanud ning oli esitanud kuludeklaratsioone toetuse väljamaksmiseks tööde eest, mida tegelikult ei olnud tehtud. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 966/2012 art 135 p 3c ja p 4, põllumajandusministri 11. oktoobri 2007. a määruse nr 123 § 17 lg 1, 15 lg 3 p 1 ja § 18 lg 2 järgi oli PRIA-l õigus jätta viimane osa toetusest sellisel juhul välja maksmata.

5.2. Asjakohatud on väited ekspertarvamuse andnud G. Vassiljevi ebakompetentsuse või erapoolikuse kohta. A. Sulgeri poolt 2012. aastal koostatud kiri on üldsõnaline ega lükka ümber teede töömahtude kontrolliaruandes väljatoodud puudusi.

5.3. Toetuse maksmisel ei ole oluline ainult soovitud eesmärgi saavutamine, vaid kinni tuleb pidada ka nõuetest investeeringu teostamisel. Sealhulgas tuleb kinni pidada nõudest mitte esitada toetuse väljamaksmiseks töid, mida tegelikult tehtud ei ole ja koostada hilisemalt, pärast toetuse väljamaksmist, projekti muutmise akte.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Apellatsioonkaebuses on esitatud arusaam, justkui ei saaks toetuse viimast osamakset maksmata jätta seetõttu, et viimane osamakse oli ette nähtud viimaste poldri rekonstrueerimistööde eest (kraavide setetest puhastamine), ning nende tööde teostamise üle vaidlust ei ole.

See seisukoht ei ole paikapidav. Põllumajandusministri 11. oktoobri 2007. a määruse nr 123 „Põlluja metsamajanduse investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 18 lg 2 nägi ette, et toetust ei maksta Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 457 lg-s 8 sätestatud juhtudel. Viidatud säte näeb ette, et toetust ei maksta, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saamise eelduseks olevaid tingimusi.

Seega ei tulene toetuse maksmata jätmise regulatsioonist, et toetuse osaline maksmata jätmine peab olema ajalises vastavuses töödega, millele heidetakse ette puudulikku teostust, valeandmete esitamist või muid toetuse mittemääramise aluseid. Ühe toetuse raames toetuse osaline maksmata jätmise aluseks võivad olla ka hiljem ilmnenud puudused selle toetusega finantseeritavates töödes tervikuna, st ka sellistes töödes, mis on juba teostatud ja mille eest oli kuludeklaratsioon esitatud ning mille alusel oli toetus tasutud. Ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 966/2012 art 135 p 3c ja p 4 ei kinnita kaebaja tõlgendust, et maksmata ei saa jätta toetust varasemalt teostatud tööde puuduste korral. Lisaks võimaldab Euroopa Komisjoni 21. oktoobri 2008. a määruse (EÜ) nr 1034/2008 art 5b muuhulgas võlgade tasaarvestamist seni tasumata maksetega.

Kaebaja tõlgendus viiks sisuliselt selleni, et kui toetusesaajal õnnestub puudusi töödes varjata kuni kuludeklaratsiooni esitamiseni ja selle alusel toetussumma osa väljamaksmiseni, siis ei saagi PRIA puuduste hilisema ilmnemise korral neid summasid veel tasumata summadega tasaarvestada ning ainukeseks võimaluseks oleks toetuse tagasinõudmine. See tõlgendus ei oleks ilmselgelt mõistlik, kuna toetuse tagasinõudmine on märksa keerulisem protsess, kui selle osaline välja maksmata jätmine.

8. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et kohus ei ole mõistnud vaidluse eset. Hoolimata sellest, et PRIA algne otsus toetuse tagasinõudmiseks on PRIA poolt kehtetuks tunnistatud, on vaidluse esemeks endiselt PRIA otsustus viimast toetuse osa kaebajale mitte välja maksta. Ringkonnakohus osundab jätkuvalt, et viimase toetusosa väljamaksmata jätmist ei saa siduda vahetult kaebaja poolt viimasena tehtud töödega. Vaidluse esemeks on seega muuhulgas see, kas kaebajale ette heidetud puudused Aardla poldril teostatud töödes on põhjendatud või mitte. Seega ei ole halduskohus vaidluse esemes selles osas eksinud.

9. Põhjendatuks ei saa lugeda kaebaja väiteid, nagu oleks töömahtude kontrollimisel eksitud ja et

G. Vassiljevi ekspertarvamusele ei saa tugineda. Üksnes asjaolu, et G. Vassiljevi poolt erinevatel aastatel (2009 ja 2010) tuvastatud tööde mahud on mõnevõrra erinevad, ei muuda ekspertarvamust tervikuna ebausaldusväärseks. Teede üldiste korrastustööde kohta tehti esimene ekspertiis 2009. aastal, mille kohta koostati 3. detsembril 2009 ekspertarvamus. Seejärel, kuna eeldati, et puudusi võib esineda ka teiste tööde teostamisel, siis viidi läbi vastav ekspertiis 10. augustil 2010 ning seejärel otsustati täiendavalt kontrollida teede W-Ö ja Ö-Ü töömahtusid (haldusasja 3-11-1117 toimik, kd I, tl 63-64). Kuna hilisem kontroll viidi läbi täiendavalt, kahtluste kõrvaldamiseks, siis on arusaadav, et mõõtmistulemused mõnevõrra erinesid. Kuid see ei muuda G. Vassiljevi eestvedamisel teostatud ekspertiisi ja mõõtmistulemusi õigusvastaseks ega sea nende usaldusväärsust kahtluse alla. Pigem vastupidi, asjaolu, et lõppkokkuvõttes jõuti sarnastele lõpptulemustele (et kaebaja ei olnud väidetud töid täies mahus teostanud), kinnitab ekspertiisi ja mõõtmistulemuste õigsust.

Ka projekteerimisbüroo „Maa ja Vesi“ juhatuse liikme A. Sulgeri seisukohad ei anna aluseks PRIA initsiatiivil läbi viidud ekspertiisis ja mõõtmistes kahelda. On tõsi, et viidatud isiku 18. augusti 2010. a kirjas öeldakse, et vaidlusalused rekonstrueerimistööd on vastavuses projektikohaste mahtudega ja viidud läbi tehnoloogiliselt õigesti. Samas puuduvad selles kirjas praktiliselt igasugused arvandmed ja arvutused, mille põhjal oleks sellise arvamuse kujunemine jälgitav. Peaasjalikult on selles esitatud väited paljasõnalised ning ilma põhjendusteta (tl 33-35, kd III).

Seetõttu on põhjendatud lugeda usaldusväärsemaks G. Vassiljevi ekspertarvamust ja mõõtmistulemusi. Väide, et G. Vassiljevilt olid mõõtmiste ajal eksperdi õigused ära võetud, on paljasõnaline.

10. Lisaks ei vaidlustata apellatsioonkaebuses muid asjaolusid, mis on haldusmenetluses tuvastatud ja kohtumenetluses kinnitust leidnud ning mis oleksid iseseisvaks aluseks toetuse osalisele väljamaksmata jätmisele. Nii pole apellatsioonkaebuses ümber lükatud seda, et töödes tehtud muudatusi ei kooskõlastatud PRIA-ga, et töid tehti osaliselt pärast üleandmisevastuvõtmise aktide allkirjastamist, et elektrit objektil aprillist 2008 kuni aprillini 2009 ei kasutatud ja seega ei saanud aset leida ka väidetud veealandustööd jne.

11. Ilmselgelt ei ole rikutud ka kaebaja ärakuulamisõigust. Asja materjalide juurde võetud kaebaja kirjavahetus PRIA ja teiste haldusorganitega haldusmenetluse käigus on väga mahukas ja korduv. Halduskohus on põhjendatult osundanud, et kaebaja esindajad olid tööde kohapealse kontrolli juures. Kaebaja vaidles vastu ekspertarvamusele ning talle vastati seepeale eraldi (tl 118, haldusasja nr 3-11-1117 toimik). Kindlasti ei saa sellises olukorras rääkida ärakuulamisõiguse rikkumisest.

12. Asjakohatu on kaebaja arutlus, et pärast tagastusnõude esitamisest loobumist ei saanud kaebaja teha tasaarvestust oletusliku võlaga. See, et vastustaja loobus pärast kaebaja suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist tagastusnõude esitamisest, ei tähenda, et vastustajal puudus õiguslik alus jätta viimane toetuse osamakse välja maksmata. Eelnevalt on viidatud regulatsioonile, mis vastustajale selleks õiguse andis. Eelnevast ilmneb ka see, et sellise õigusliku järelmi faktilised eeldused olid käesolevas asjas täidetud.

13. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata.

14. Kaebaja taotlus asja lahendamiseks ringkonnakohtu istungil jääb rahuldamata. Asi on võimalik lahendada kirjalikus menetluses, kuna asja materjalid on niigi äärmiselt mahukad ja faktiliste asjaolude kohta on seega olemas piisav teave asja lahendamiseks (HKMS § 131 lg 1 p 2). Lisaks võimaldab asja lahendamine kirjalikus menetluses jõuda asjas otsuseni märgatavalt kiiremini.

15. Menetluskuludokumentide esitamiseks ettenähtud tähtajaks esitas kaebaja ringkonnakohtule dokumendi, mis oli pealkirjastatud kui „Aardla MPÜ teatis PRIA võlgnevuse kohta seisuga 03.09.2015“ ja samuti dokumendi pealkirjaga „Haldusasjas nr 3-13-1968 apellandi poolt esitatud rahalise nõude PRIA võlgnevuse tasumist tõendavad dokumendid ja selgitused.“ Ringkonnakohus märgib, et neis dokumentides nõutavad summad on erinevad (ühes 41 456,49 eurot, teises 40 445,76 eurot). Lisaks on väidetavalt õigusabikulude eest tasutud summad tasutud osaliselt enne asjas kaebuse esitamist ja osaliselt pärast kaebuse esitamist, mis viitab sellele, et halduskohus võis ekslikult määratleda kaebuse nõude vaid tühistamisja kohustamisnõudena, ning et tegelikult oli asjas esitatud ka kahju hüvitamise nõue haldusmenetluses (vaidemenetluses) kantud õigusabikulude hüvitamiseks. Kuna apellatsioonkaebus jääb tervikuna siiski rahuldamata, sest vastustaja tegevus toetuse väljamaksmata jätmisel oli õiguspärane, ei pea ringkonnakohus vajalikuks hakata kaebaja nõude erinevaid koostisosi täpsemalt lahkama, ega kindlaks määrama, milline osa kaebaja nõuetest on käsitatav kohustamisnõudena, milline kahju hüvitamise nõudena ja milline käesolevas kohtumenetluses kantud menetluskulu hüvitamise taotlusena. Sõltumata nõude või taotluse kvalifitseerimisest jääksid need rahuldamata, kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata.

16. Apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu (riigilõiv 15 eurot) jääb HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda.

Tiina Pappel Agu Timmi Einar Vene digitaalselt alla kirjutatud digitaalselt alla kirjutatud digitaalselt alla kirjutatud