1-14-1614/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

3. september 2015, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-1614 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungisekretär Helju Rebane Prokurör

Kirjaliku arvamuse esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo Menetlustoiming süüdimõistetu H.E tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise järelevalve alla Menetlusosalised

süüdimõistetu: (isikukood XXX; H.E elukoht vabanemisel XXXX Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Katrin Jennsen Kohtuistungi toimumise aeg 02.09.2015 RESOLUTSIOON

Vabastada H.E Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 20.02.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-1614 mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 08.02.2017. KarS § 76 lg 5 alusel määrata H.E-le kohustus järgida kogu katseaja jooksul KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 5, 8, 9 alusel määrata H.E-le katseajaks järgmised kohustused:

1. asuda tööle või selle võimatuse korral võtta end töötuna Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala möödumisel arvates vanglast vabanemisest;

2. mitte tarvitada alkoholi;

3. hiljemalt 1 kuu jooksul vabanemisest minema psühhiaatri vastuvõtule ja alluma ettenähtud ravile;

4. osalema kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavates sotsiaalprogrammides;

5. alluda elektroonilisele valvele 6 (kuue) kuu jooksul alates elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest.

KarS § 78 p 2 kohaselt hakata H.E katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu H.E karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale ja tema kaitsjale. H.E suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonnale. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista H.E-lt riigi tuludesse riigi õigusabi kulud

(seitsekümmend kaks) eurot, kohustades teda menetluskulu tasuma kuue kuu jooksul vabanemisest. Menetluskulu makseinfo Menetluskulud 72,00 € Maksetähtaeg 19.03.2016 Viitenumber 99915700060954 Selgitus

Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-14-1614 Saaja

Maksuja Tolliamet SEB PANK EE351010052031000004 EE502200221014193355 SWEDBANK NORDEA PANK DANSKE BANK EE401700017002872300 EE873300333499990003 Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtumääruses makseinfos märgitud tähtaja jooksul. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 09.08.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-10210 tunnistati H.E süüdi KarS § 200 lg 2 p 10 järgi ja temale mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati kahtlustatavana kinnipidamine 24.-25.05.2010, s.o. 2 päeva kantud karistuseks. Kandmata karistus on 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Kohus kohaldas KarS § 74 lg 1 ja

3 sätteid ja määras, et mõistetavat karistust ei pöörata täitmisele, kui H.E 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Tartu Maakohtu 03.04.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-1486 tunnistati H.E süüdi KarS § 25 lg 1, 2 - § 121 järgi ning mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati H.E süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. Lisaks tunnistati H.E süüdi KarS § 275 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti

1 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat liitkaristust Tartu Maakohtu

09.08.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 10 kuud ja 5 päeva vangistust, võrra ning H.E ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 10 kuud ja 5 päeva vangistust, mille algust loeti alates H.E kahtlustatavana kinnipidamisest 04.12.2012. Tartu Maakohtu 20.02.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-1614 tunnistati H.E süüdi KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi mõisteti H.E-le liitkaristus kohtuotsuste kogumi eest, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.04.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-1486 mõistetud karistuse (3 aastat 10 kuud 5 päeva vangistust) ärakandmata osa, s.o 2 aastat 7 kuud 19 päeva vangistust võrra ja mõisteti alates 20.02.2014 ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 1 kuu 19 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 08.03.2014. Tartu Maakohtu 02.03.2015 määrusega vabastati H.E temale Tartu Maakohtu 03.04.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-1486 KarS § 275 järgi karistuseks mõistetud 1 aasta pikkusest vangistusest ja moodustati uued liitkaristused järgnevalt:

- KarS § 64 lg 1 alusel loeti Tartu Maakohtu 03.04.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-1486

H.E-le KarS § 25 lg 1, 2 - § 121 ja § 274 lg 1 järgi mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti temale kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 10 kuud vangistust;

- KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust H.E-le Tartu Maakohtu 09.08.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-10210 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 10 kuu ja 5 päeva pikkuse vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud ja 5 päeva vangistust alates 04.12.2012;

- KarS § 65 lg 2 alusel suurendati H.E-le Tartu Maakohtu 20.02.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-1614 mõistetud 6 kuu pikkust vangistust temale Tartu Maakohtu 03.04.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-1486 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 5 kuu 19 päeva pikkuse vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 19 päeva vangistust alates 20.02.2014. Eelnimetatud kohtuotsuste alusel algas H.E karistusaeg 20.02.2014 ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 08.02.2017. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel vähemalt poole karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud oli kinnipeetav ära kandnud 15.08.2015. H.E esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Tartu vangla ei toeta H.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, kuna on seisukohal, et kinnipeetav võib suure tõenäosusega toime panna uusi vägivaldseid kuritegusid ja on ühiskonnale seega ohtlik. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ametnik on vestelnud kinnipeetava ema S.N. kes on andnud nõusoleku paigaldada elektroonilise valve seadmed temale kuuluvasse eluruumi asukohaga XXXX, kuhu kinnipeetav soovib pärast kinnipidamisasutusest vabanemist elama asuda. Tegemist on 4-toalise korteriga, kus käesoleval ajal elavad H.E vennad J. ja M.N.. Tugiisikuks vabaduses on H.E-le eelkõige tema ema, kes on valmis poega toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Vabanedes kinnipeetaval töökohta ega kindlat sissetulekut ei ole. Kuni iseseisva sissetuleku saamiseni on H.E hädavajalikuga lubanud kindlustada tema ema S.N..

Lisaks eelnevale on H.E karistatud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.11.2008 otsusega nr 1-08-14835 KarS § 121, § 263 p 1 ja § 120 järgi ning KarS § 64 ja § 74 lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud temale liitkaristuseks vangistus 4 kuud katseajaga 18 kuud. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles ei toeta H.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Süüdimõistetu H.E selgitas kohtus, et on vanglas viibides teinud rea järeldusi oma varasema käitumise kohta ja mõistab, et ta on nooruses teinud palju asju valesti. Tänu vanglas läbitud sotsiaalprogrammile on ta läbi mõelnud, mismoodi ta peaks vabaduses käituma. H.E peab oluliseks häid suhteid oma perega. Alkoholi tarvitamise harjumust soovib H.E muuta. Kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et on aru saanud sellest, et probleeme tuleb lahendada verbaalselt, mitte füüsilist jõudu kasutades. Nooruses tuli vägivalla kasutamine sellest, et ta suhtles seltskonnaga, kus selline käitumine oli pigem heakskiidetav kui taunitav. H.E kinnitas ka seda, et vanglas on ta XXXX ja saab ka vajalikke ravimeid. XXXX abi peab vajalikuks ka vabaduses. Usub, et kriminaalhooldus tuleb talle kasuks ning aitab ühiskonnaga kohaneda.

Kaitsja leidis, et H.E tuleks vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastada. Kinnipeetav soovib elada ausalt ja seadusekuulekalt ning alluda kriminaalhooldaja järelevalvele, kuna leiab, et sellest oleks talle abi. Positiivne on see, et H.E on alkoholi tarvitamisest loobumas. Sellest saab järeldada, et riske alkoholi osas enam ei ole. Ka suhete osas kaitsja arvates riske pole. Kohtu seisukoht

H.E kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus süüdlase tahtlikus esimese astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on H.E temale mõistetud karistusajast poole, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks.

Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega.

Justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51

lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2)

elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus.

Kriminaalhooldaja esitatud materjalidest ilmneb, et elukoha näol, kuhu kinnipeetav pärast vanglast ennetähtaegselt vabanemist soovib elama asuda, on tegu tema emale kuuluva korteriga. E H.E ema ja mõlemad vennad on andnud nõusoleku paigaldada oma eluruumi elektroonilise valve seadmed. Järelikult on elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused täidetud. KarS § 76 lg 3, et kohus arvestab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. H.E on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Käesolev vangistus on tal teine reaalne vangistus. H.E üle on varem mitmel korral teostatud ka kriminaalhooldust. Tema viimane kriminaalhooldus ei kulgenud rahuldavalt, kuna süüdimõistetu rikkus

käitumiskontrolliga kaasnevat registreerimiskohustust, kohustust omandada haridus, läbida psühhiaatriline ravi ja kohustust mitte tarvitada alkoholi ning pani katseajal toime uue kuriteo. H.E-ks on kinnipeetav tunnistanud, et soovib edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduda. Ta kinnitab, et on vanglas viibides teinud omad järeldused ning saab aru, et elas vabaduses valesti. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et H.E põhiliseks probleemiks on oskamatus lahendada konflikte verbaalselt ja tema impulsiivsus. Nimetatud asjaolude riski võib suurendada ka alkoholi tarvitamine. Iseloomustusest nähtub ka asjaolu, et viimase sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ käigus õppis H.E analüüsima tema poolt toime pandud kuritegu ja selle põhjusi, samuti oskas väljendada tegevusplaane tuleviku osas.

Ülejäänud osa kontaktisiku iseloomustusest on H.E suhtes pigem negatiivse kui positiivse alatooniga. H.E on vanglakaristust kandnud käesoleval korral enam kui kaks ja pool aastat. H.E saab sel kuul 23- aastaseks. Lähivõrgustik on H.E olemas ema, isa, vanaema ja vendade näol, kuid osad lähedastest elavad ja töötavad välismaal.

H.E on korduvalt rikkunud vangla sisekorra eeskirju, mistõttu on tal neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarkaristused on H.E-le enamasti määratud selle eest, et ta ei allunud vanglaametniku korraldustele. See iseloomustab kinnipeetavat kui nõrga enesevalitsemisvõimega isikut, kes ei pea vajalikuks oma soove, tahtmisi ja tujusid kontrollida, vaid pigem on valmis rikkuma kehtestatud reegleid. Lisaks on ta vanglas toime pannud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest on teda karistatud 6 kuu pikkuse vangistusega.

Kriminaalkorras sai karistada ka kriminaalasjas olnud kannatanu samuti vägivallateo toimepanemise eest. Kohus hindab H.E taasühiskonnastumise väljavaateid keerulisteks. Kinnipeetaval on pärast vabanemist kindel elukoht, ei ole kinnipeetaval kokkuleppeid töökoha osas. Arvestades kinnipeetava madalat haridustaset, on tema väljavaated asuda vabanemise järgselt tööle keerulised, kuid mitte võimatud, sest isik on enne karistuse kandmisele asumist osalenud pidevalt tööhõives. H.E on lubanud nii materiaalselt kui ka moraalselt toetada tema ema.

H.E on diagnoositud alkoholisõltuvus. Ta läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid kinnipeetava iseloomustuses onpeetud vajalikuks märkida, et motivatsioon alkoholi tarbimisest loobuda on vaid väline. Kohtuistungil jäi kohtule samas mulje, et H.E motivatsioon ei ole vaid väline, vaid ka sisuline. H.E on keerulise minvikuga noor mees, kes on õppinud XXX ja viibinud mitmeid aastaid vanglas. H.E minevikku läbib pideva niidina oskamatus suhelda ja probleeme õiguskuulekalt lahendada.

Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et H.E katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla on põhjendatud, sest vaid pidev ja kindlapiiriline järelevalve võib aidata H.E resotsialiseeruda ja õppida vabaduses lahendama oma probleeme õiguskuulekal viisil. Kohus on arvamusel, et palju oleneb sellest, kas H.E on tänaseks päevaks piisavalt elutarkust, et oma suhtumist vägivalla kasutamisse muuta ja tahtejõudu selleks, et loobuda alkoholi tarvitamisest. Kinnipeetaval on pärast vabanemist kindel elukoht ja kohus peab reaalseks ka tööle asumise võimalust. Kohus peab vajalikuks anda H.E-le võimaluse näidata, et ta on suuteline edukalt läbima tema ennetähtaegse vabastamisega kaasneva pika katseaja ja täitma kõiki kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb H.E-le määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 08.02.2017. Käitumiskontrollile peab kohus põhjendatuks allutada H.E kogu katseajaks, sest lühem tähtaeg ei võimalda veenduda selles, kas isik on teinud oma elus põhimõttelised ja vajalikud muudatused või mitte. Elektroonilist valvet peab kohus põhjendatuks kohaldada KarS § 75 lg 2 p 9 ja KarS § 751 lg 3 p 1 alusel neli kuud. KarS § 75 lg 2 punktide 2,4,5,8 ja 9 alusel peab kohus põhjendatuks käitumiskontrolli ajaks määrata H.E-le järgmised lisakohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi, sest alkoholi kuritarvitamine oli kuritegeliku käitumise soodusteguriks ja alkoholi tarvitamise keeld võiks aidata isikul hoiduda uute süütegude toimepanemisest;

2. otsida endale töökoht või võtta end töötuna Töötukassas arvele 2 nädala jooksul ennetähtaegsest vabastamisest, sest töötamine võimaldab teenida elatusvahendid ja täita aeg eesmärgipärase töise tegevusega;

3. hiljemalt 1 kuu jooksul vabanemisest kohustus minna psühhiaatri vastuvõtule ja alluda ettenähtud ravile, sest isikul on diagnoositud alkoholsõltuvus ning ta on ka vangistuse perioodil olnud psühhiaatri järelevalve all ja kohus peab selle jätkumist vajalikuks;

4. osalema kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavates sotsiaalprogrammides,

5. elektroonilisele järelevalvele peab kohus põhjendatuks H.E allutada 4 kuuks, et tagada esimestel kuudel peale vabanemist tema üle rangem kontroll. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka järgmist. Ennetähtaegse vabastamise võimalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on üks olulisematest kriteeriumidest isiku käitumine vangistuses. Samas ei saa seda pidada alati ja iga isiku puhul nii oluliseks, et distsiplinaarkaristuse omamine peaks välistama ennetähtaegse vabastamise. Käesoleval juhul on isiku põhiliseks probleemiks olnud oskus suhelda. Vangistuse tingimustes ja isiku puhul, kes on olemuselt juba lapsepõlvest peale hüperaktiivne, on korrektne käitumine keerulisem kui selliste probleemideta inimesel. Juhul kui H.E tõesti on mõistnud vajadust oma käitumist korrigeerida, end vajadusel ravida ja vältida füüsilist vägivalda, siis kohtu arvamuse kohaselt on elektrooniline valve just meetmeks, mis võiks eelpool käsitletud probleemidega isikut abistada resotsialiseerumisel. Kui aga isik kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega hakkama ei saa, siis on möödapääsmatu tema tagasisaatmine vanglasse.

Menetluskulud

Süüdimõistetu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks summas 72 eurot.Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p-de 30-31 ja 61-63 kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik