4-15-5167/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise koht ja aeg 2. september 2015. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-15-5167 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi S.K kaebus Lõuna Prefektuuri 04.06.2015 otsuse peale tema väärteoasjas liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi. Kaebuses taotletakse: 1. väärteoasja otsuse nr. 2780, 15, 000213 tühistamist kogu otsuse ulatuses; 2. jätta menetluskulud riigi kanda. Kohtuväline menetleja vanemväärteomenetleja Kaido Iste Kohtuistungisekretär Helju Rebane Kaitsja jurist Siim Avi kokkuleppel Menetlusalune isik S.K Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX Isikukood: XXX Töökoht või õppeasutus: XXXX Karistatus: pole varem kriminaal ega väärteokorras karistatud Kohtuistungi toimumise aeg

31.08 2015

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-st 132 p 1 jätta S.K kaebus

Lõuna Politseiprefektuuri vanemväärteomenetleja Kaido Iste 04.06.2015 otsusele väärteoasjas nr 2780, 15, 000213 rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Väärteoasjas kohtuvälise menetleja 04.06.2015 otsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas

või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220155100939. Vastavalt V™S § 203 lg 2 pööratakse täitmisele kohtuotsus süüdlase karistamise kohta selle

jõustumise päevast või väärteoasja apellatsioonivõi kassatsiooniastmest tagamise päevast alates kümne päeva jooksul.

Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu

Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates 3. septembrist 2015. MENETLUSKÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri vanemväärteomenetleja Kaido Iste tegi 04.06.2015. a otsuse väärteoasjas nr 2780, 15, 000213, millega karistas S.K liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 35 (kolmekümne viie) trahviühiku ulatuses, s.o 140. 00 (sada nelikümmend) eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt seisnes väärtegu

selles, et S.K juhtis mootorsõidukit Škoda Roomster reg. nr XXXning manöövri

sooritamisel ei veendunud selle ohutuses ning ei kohaldanud sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ega arvestanud sõidukiiruse valikul liiklusoludega. Eelnimetatust lähtuvalt ei suutnud S.K seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires teel oleva sellise takistuse ees, mida isik pidi ette aimama ning vasakpöördel sõitis otsa vasakult poolt majavarjus otse liikunud sõidukile BMW 523 reg.nr. XXX. Seega põhjustas Škoda Roomster reg. nr XXXjuht S.K varalise kahju BMW 523 reg. nr. XXX omanikule K.M.viimase mootorsõiduki

vigastuste näol, varalise kahju Škoda Roomster reg. nr XXXomanikule AS SEB Liising sõidukile ja liiklusõnnetuse. Seega rikkus S.K LS § 50 lg 3 p 1 ja 33 lg 2 p 8. 2. S.K esitas Tartu Maakohtule kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamist kogu ulatuses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning tõendite ebaõige hindamise tõttu. Ühtlasi taotletakse menetluskulude jätmist riigi kanda.

2.1. Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsusega. Kaebaja leiab, et väärteomenetleja pole põhjendanud, miks pole antud juhul kohaldatavad LS § 17 lg 5 p 5 ja liikluseeskiri § 160 sätted.

Kaitsja peab asjakohatuks kohtuvälise menetleja väidet, et S.K ei kohandanud

nõuetekohaselt oma kiirust, et peatada sõiduk eespoolse nähtavusulatuse piires teel etteaimatava takistuse ees. Kabeaja arvates on nähtuvalt toimikumaterjalidest kaebajale küljelt otsa sõidetud, seega ei olnud kaebajal eespool takistust. Teisele BMW-d juhtinud juhile saab kaitsja arvates veel ette heita seda, et ta ei liikunud oma suunavööndi piires. Lisaks oli BMW

juht teadlik ristmikul kehtivast paremakäereeglist, kuid ei vähendanud piiratudnähtavusest

sõltumata sõiduki kiirust, et peatada mootorsõiduk eespool nähtavuse ulatuse piires teel etteaimatava takistuse eest, milleks oli kaebaja Škoda Roomster.

2.2. Kaitsja heidab väärteomenetlejale ette, et neil puuduvad tõendid kaebaja kiiruse ebasobivuse kohta.

2.3. Kaitsja arvates ei ole väärteomenetleja määranud subjektiivset koosseisu ning pole

arvestanud, et tegu võib toime panna ettevaatamatusest, mida võib tõlgendada kergendava asjaoluna. 2.3. Samuti leiab kaitsja, et pole arvestatud hädaseisundi olukorra tekkimist kui õigust välistavat asjaolu karistusseadustiku § 29 mõistes, mille kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb

selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, juhul kui tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi

on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. TUVASTATUD ASJAOLUD

3. S.K-le koostatud väärteoprotokoll väärteoasjas 2780, 15, 000213, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega kohtuistungil ja koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning 07.01.2015 koostatud liiklusõnnetuse skeemiga on tõendatud järgmised asjaolud. 07.01.2015 kella 14:44 ajal toimus liiklusõnnetus Tartu maakonnas, Tartu linnas, Sepa 21A juures juhtis S.K mootorsõidukit Škoda Roomster reg. nr XXX(sõidukiirusega ca 5 – 10 km/h menetlusaluse hinnangul). Vasakpöörde sooritamisel sõitis S.K otsa vasakult poolt majavarjus otse liikunud sõidukile BMW 523 reg.nr. XXX. Vasakpöörde sooritamise ajal oli

Škoda Roomsteri juht S.K sündmuskoha vaatlusprotokolli skeemi kohaselt

vastassuunavööndis ning BMW juht L.M.maja varjus (objekt, mis tekitas sündmuskoha vaatlusprotokollist ja ülekuulatud isikute ütlustest nähtuvalt piiratud nähtavuse). Tee laius, kus

menetlusalune isik viibis vahetult enne vasakpöörde sooritamist, on sündmuskoha

vaatlusprotokolli kohaselt 11.85 m, mistõttu viibis süüdlane pöörde sooritamise ajal

orienteeruvalt 1/4 osa peal vasakpööret sooritatavast teelõigust ehk vastassuunavööndis. Kohutulikul uurimisel antud ütluste kohaselt kiirendas S.K vahetult pärast seda, kui nägi vasakpoolselt tänavalt lähenemas BMW-d, sõites asjaosaliste hinnangulise kiirusega kuni 10 - 30 km/h (lk. 47-48). Seega põhjustas Škoda Roomster reg. nr XXXjuht S.K varalise kahju BMW 523 reg. nr. XXX omanikule L.M.viimase mootorsõiduki vigastuste näol,

varalise kahju Škoda Roomster reg. nr XXXomanikule AS SEB Liising sõidukile ja liiklusõnnetuse.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Lähtuvalt kohtule esitatud tõenditest leiab kohus, et vaidlust ei ole järgnevates väärteoasja

puudutavates asjaoludes: liiklusõnnetuse toimumises - tegemist oli samaliigiliste teede

ristmikuga, kus kehtib LS § 17 lg 5 tulenev kohustus anda teed paremalt poolt lähenevale sõidukile; vastava liiklusõnnetusega põhjustatud varalise kahju tekkimine BMW 523 reg. nr.

XXX omanik L.M.ja Škoda Roomster reg. nr XXXomanikule AS SEB Liising sõidukile. Tulenevalt kaebaja poolt esitatud vastuväidetest väärteootsusele, peab kohus seega vajalikuks lahendada järgnevad küsimused:

- kas S.K rikkus LS § 50 lg 3 p 1 ning vastavast normist tulenevat objektiivset hoolsuskohustust; - kas on täidetud ja tõendatud väärteo kvalifikatsiooni LS § 223 lg 1 koosseisutunnused; - kas olukorras, kus mootorsõiduki juht lisab mootorsõidukile sõidukiirust selleks, et vältida kokkupõrget teise mootorsõidukiga, kohaldub KarS § 29 (hädaabiseisund) kui LS § 221 lg 1 õigusvastasust välistav asjaolu; - kas ettevaatamatus saab olla vastutust kergendav asjaolu karistusseadustiku § 57 lg 1 mõttes. 4.1. Kaitsja leiab, et kohtuväline menetleja pole suutnud tõendada S.K poolt LS § 50 lg 3 p 1 rikkumist.

LS § 50 lg 3 p 1 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kohus on seisukohal, et tunnistaja L.M.ja menetlusaluse isiku ütlustega on tõendamist leidnud,

et S.K ei peatunud vasakpöörde tegemisel, kuigi konkreetses liiklussituatsioonis (vasakpöörde sooritamine olukorras, kus nähtavusulatus oli piiratud hoone tõttu) oli vajalik enne manöövri sooritamisega alustamist peatuda ja veenduda selle ohutuses.

Väärteoprotokollist nähtub kohtuvälise menetleja seisukoht, et S.K ei kohaldanud sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ega arvestanud sõidukiiruse valikul liiklusoludega, et ta suudaks vajadusel jääda seisma. Kohtule on teada S.K poolt 31.08.2015 kohtus antud ütlustest, et tema hinnanguline sõidukiirus oli ca. 5-10 km/h. S.K pole andnud ütlusi, et ta peatus enne vasakpöörde tegemist. Ütlus, et ta kiirendas hetkel kui märkas maja varjust

tulevat liikuvat autot, viitab otsesõnu sellele, et ta ei peatunud enne manöövri alustamist.

Tunnistaja väitis kohtulikul uurimisel, et süüdlase hinnanguline sõidukiirus kokkupõrke vältimiseks võis olla kuni 30 km/h tunnis. Kohus on seisukohal, et tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlused on sisulises kooskõlas, va hinnang kiirusele ( mis ongi subjektiivselt hinnatav) ja kinnitavad, et S.K ei jäänud seisma enne vasakpöörde sooritamist.

4.2. Teisalt analüüsib kohus kaebaja poolt mainitud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist kohtuvälise menetleja poolt. LS § 223 lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vastava teo objektiivse koosseisu kinnitamiseks tuleb analüüsida järgmist: kas süüdlase tegu ja liiklusõnnetuse tagajärg (antud juhul varaline kahju) on omavahel põhjuslikus seoses ning seejärel, kas tegu on ka süüdlasele normatiivselt omistatav ning kas süüdlane pani teo toime tahtlikult. Tuleb arvestada ka võimalusega, et väärtegu (LS § 223 lg 1) saab toime panna ettevaatamatusdeliktina (KarS § 18 lg 1) ehk subjektiivsest küljest kergemeelsuse (KarS § 18 lg 2) või raske hooletusena (KarS § 18 lg 3). 4.2.1. Tunnistaja L.M.ja S.K kohtulikul uurimisel (31.08.2015) antud ütlustes ei teki

vastuolu asjaolude suhtes, et S.K sooritas 07.01.2015 kella 14:44 ajal Tartu maakonnas, Tartu linnas, Sepa 21A piiratud nähtavusega samaliigiliste teede ristmikul, kus kehtis LS § 17 lg 5 p 5 tulenev paremakäereegel vastassuunavööndist vasakpöörde ( lk 23 liiklusõnnetuse skeem ning kohtulikul uurimisel antud ütlused). Eelpool nimetatud asjaolu on käsitletav S.K poolt toime pandud teona. Manöövri sooritamisel oli S.K

kohustatud järgima LS §-st 33 lg 2 p 9 tulenevat hoolsuskohustust, mille kohaselt on

mootorsõidukijuht kohustub enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Antud juhul kuulub eelnimetatud normi kaitsealasse liiklusturvalisusmanöövrite sooritamisel kokkupõrgete vältimine. Liiklusõnnetuse skeemist ja vaatlusprotokollist järeldub, et S.K vastavat hoolsuskohustust ei järginud. Sõltumata asjaolust, et tegemist oli sama liigiliste teede ristmikuga, kus süüdlasel oleks olnud eesõigus BMW juhi L.M.suhtes manöövri

sooritamisel, viibis süüdlane vasakpöörde sooritamisel piiratud nähtavusega vastassuuna

vöödis, mis takistas nii L.M.kui ka eelkõige S.K veendumast, et manöövri sooritamine on ohutu. Samuti nähtub eelviidatud tõenditest, et S.K põhjustas oma teoga liiklusõnnetuse, mille tagajärjel põhjustati mootorsõidukite omanikele varaline kahju ( FOTOTABEL, foto nr. 6 ja foto nr. 8). Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et S.K põhjustas oma teoga liiklusõnnetuse, mille käigus sai varalist kahju BMW 523 reg. nr.

XXX omanik L.M.viimase mootorsõiduki vigastuste näol ning Škoda Roomster reg. nr

XXXomanik AS SEB Liising sõiduk. Seega saab teha järelduse, et S.K poolt

põhjustatud tegu ja tagajärg olid omavahel põhjuslikus seoses, sest kui S.K poolt sooritatud vasakpööre vastassuuna vööndist ilma piisava hoolsuskohustuse järgmiseta ära mõelda, ei oleks saabunud vastavat tagajärge.

4.1.2. Enne subjektiivne koosseisu analüüsimist, peab kohus vajalikuks mainida, et kohtuväline

menetleja ei ole väärteoasjas subjektiivset koosseisu tuvastanud, mistõttu kohus täpsustab subjektiivse koosseisu faktilisi ning õiguslikke asjaolusid. Tõenditest ei nähtu, et S.K oleks rikkumise toime pannud mõne karistusseadustikus

sätestatud tahtluse liigiga, küll tuleb sellel korral analüüsida ettevaatamatusdelikti subjektiivseid juriidilisi fakte. KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. S.K ülekuulamisprotokollist nähtub, et

ta pidas võimalikuks kokkupõrke toimumist, mistõttu lisas isik kiirust, kui avastas vahetult

ebapiisava ohutusveendumusega manöövri sooritamisel BMW. Kiiruse lisamisega lootis

S.K kokkupõrget vältida, kuid eelnevalt sai tuvastatud, et süüteo tagajärg saabus sellest hoolimata. Kohus leiab, et olukorras, kus on piiratud nähtavusega samaliigiliste teede

ristmik, on isikul tavapärasest olukorrast veelgi kõrgem hoolsuskohustus. Kohus leiab, et S.K ütlustest ( vasakpööret alustas olukorras, kus vasakule vaadet takistas hoone)

tuleneb, et ta pidi võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid

kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Seega pani S.K väärteo toime kergemeelsusest.

4.1.3. Kogumis leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud kvalifikatsioon LS § 223 lg 1 süüdistuses S.K, on õigesti kvalifitseeritud.

4.2. Kaebaja väide osas, mis puudutab S.K sõidukiiruse lisamist liiklusõnnetuse vältimiseks kui õigusvastust välistava asjaoluna hädaabiseisundis KarS § 29 mõttes. KarS § 29 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et Riigikohus on varasemalt selgitanud hädakaitse ja hädaseisundi olulist erinevust. Hädaseisundi ja hädakaitse üks olulisemaid erinevusi seisneb asjaolus, et hädaseisundi korral puudub õigusvastane rünne. Nii on loomarünnaku puhul tegemist mitte hädakaitse, vaid hädaseisundiga (RK 3-1-1-95-05 p 10).

Seega ei pea kohus asjakohaseks väidet, et S.K lisas sõidukiirust kokkupõrke

vältimiseks BMW juhi L.M.selleks, et hädaabiseisundis olukorda päästa. Seega puuduvad kohtu hinnangul S.K väärteo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

4.4. Kaitsja väide kaebuses ettevaatamatuse kui karistust kergendava asjaolu kohta. KarS § 57

loetleb karistust kergendavas asjaolud. Ettevaatamatust karistusseadustiku vastav säte ei

nimeta. Seega on põhjendatud kohtuvälise menetleja tehtud otsus S.K väärteokaristust kergendavate ja raskendavate asjaolude suhtes.

KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. S.K on LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo eest karistatud 35 trahviühiku ulatuses, s.o sanktsiooni keskmisest väiksemas määras.

S.K on varem nii kriminaalkorras kui ka väärteo korras karistamata. Kohus peab kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistust põhjendatuks ja leiab, et see vastab tuvastatud süü suurusele ning on piisav selleks, et mõjutada S.K edaspidi märksa hoolikamalt järgima seadusest tulenevat hoolsuskohustust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik