Legislator Case Law & Legislation
3-14-53079/20 AI generated

3-14-53079/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-53079/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.05.2015. a otsus Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

Legislator headnote

AI generated

3-14-53079/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a otsus Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

Keywords

AI generated
missing case documents vat fraud investigation VAT = Value added tax requests for information document of title to goods supplementary customs demand
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

3. september 2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-53079

Haldusasi

Viatica Grupp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

06.10.2014. a korralduse nr 12.2-3/014508-35

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.05.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viatica Grupp OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja - Viatica Grupp OÜ,

esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.05.2015. a otsus

muutmata.

2. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 03.09.2015, arvates (HKMS) § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 06.10.2014. a korraldusega nr 12.2-3/014508-35 (tl 8-9)

kohustati Viatica Grupp OÜ-d kui kolmandat isikut dokumentide esitamiseks ja teabe

andmiseks. Korralduse kohaselt kontrollib MTA 11.04.2013 korralduse alusel VMV Trade

OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil veebruar 2013 ning

kuna Viatica Grupp OÜ on kontrollitaval perioodil VMV Trade OÜ ainsaks hankijaks, peab

maksuhaldur vajalikuks küsida Viatica Grupp OÜ-lt täpsustavat infot perioodil veebruar 2013

VMV Trade OÜ-le müüdud kauba päritolu, transpordi, tehingutingimuste, kauba üleandmise

jm tehingutega seotud asjaolude kohta.

Korraldusse on märgitud, et 27.06.2013 oli maksuhaldur pöördunud korraldusega

nr 12.23/14508-6 Viatica Grupp OÜ poole suuliste selgituste ja dokumentide saamiseks.

16.08.2013 oli Viatica Grupp OÜ andnud maksuhaldurile selgitusi VMV Trade OÜ-ga

toimunud tehingute kohta, kuid kuna antud selgitused olid üldsõnalised ja paljudele

küsimustele ei osanud Viatica Grupp OÜ esindusõiguslik isik vastata, peab maksuhaldur

vajalikuks Viatica Grupp OÜ-lt täiendavaid selgitusi võtta.

2. Viatica Grupp OÜ esitas MTA 06.10.2014. a korralduse nr 12.2-3/014508-35 peale vaide,

mille MTA jättis 05.11.2014. a vaideotsusega nr 6-1/2432-2 (tl 10-11 pöördel) rahuldamata.

3. Viatica Grupp OÜ esitas 05.12.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse, millega palus MTA

06.10.2014. a korraldus nr 12.2-3/014508-35 tühistada. Kaebaja peab korraldust

õigusvastaseks, kuna kaebaja on juba VMV Trade OÜ maksumenetluses seletusi andnud ja

dokumente esitanud. MTA pidas varasemat korraldust täidetuks, sest sunnirahasid ei

järgnenud pikema aja jooksul. OÜ Viatica Grupp on seletusi andnud piisava täpsusega ning

nüüd rohkem, kui aasta hiljem väidab maksuhaldur, et need on üldsõnalised. Kaebaja peab

maksuhalduri etteheiteid ebakonkreetseteks. OÜ Viatica Grupp on kolmas isik, kelle poole

saab pöörduda vaid siis, kui kontrollitav isik andmeid ei anna vms. Maksuhaldur ei saa

kolmandat isikut kutsuda samasid selgitusi korduvalt andma ning suvalisel ajal. Kaebaja leiab,

et maksuhaldurile on juba nõutud dokumendid esitatud ning kaebaja ei pea neid uuesti

esitama.

4. Tartu Halduskohus jättis 29.05.2015. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus

leidis, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

Halduskohtu hinnangul oli maksuhaldur maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-s 2

sätestatud kolmandalt isikult teabe nõudmiseks sätestatud piirangu nõude täitnud. Kohus

märkis, et maksukorralduse seadus ei keela nõuda teabe andmist ja dokumentide esitamist

korduvalt. Vaidlustatud korralduses on maksuhaldur piisava selgusega välja toonud ka

põhjuse, miks nõutakse teabe esitamist teistkordselt – 16.08.2013 antud selgitused olid

üldsõnalised ja paljudele küsimustele oli Viatica Grupp OÜ esindaja jätnud vastamata.

Halduskohtu hinnangul oli kolmanda isiku 16.08.2013 antud suuliste seletuste protokolliga

tõendatud, et kaebaja vastused olid üldsõnalised ja ebapiisavad. Halduskohus märkis, et

asjaoludest ei nähtu, et kaebajal ei oleks võimalik korraldust täita või tal puuduksid nõutud

dokumendid. Halduskohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et maksuhalduril on õigus

kolmanda isiku poole pöörduda vaid siis, kui kontrollitav isik andmeid ei anna. Halduskohus

leidis, et tulenevalt MKS § 61 lg-st 2 on maksuhalduril õigus vajaliku teabe saamiseks

kolmanda isiku poole pöörduda, kui maksuhaldur on kontrollitava isiku poole teabe saamiseks

pöördunud. Halduskohus tuvastas, et see nõue oli täidetud. Samuti oli maksuhaldur

põhjendanud, miks kolmandalt isikult teavet nõutakse. Vaidlustatavas korralduses on nõutud

teabe ja läbiviidava maksumenetluse vaheline seos selgelt ära toodud ning kaebajalt nõutud

teabe maht ja olemus ei ole ebaproportsionaalne võrreldes maksumenetluse eesmärgiga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Viatica Grupp OÜ esitas 29.06.2015 apellatsioonkaebuse (tl 41-42), milles palub

tühistada Tartu Halduskohtu 29.05.2015. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada

Viatica Grupp OÜ kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on Viatica Grupp OÜ juba VMV

Trade OÜ maksumenetluses kolmanda isikuna seletusi andnud ja esitanud dokumendid,

mistõttu on Viatica Grupp OÜ maksuhalduri varasema korralduse teabe andmiseks kolmanda

isikuna juba täitnud. Ei saa pidada mõistlikuks ega tavapäraseks, et kui kaebaja on vajaliku

teabe 2013. a juulis esitanud, siis maksuhaldur leiab 2014. a oktoobris, et esitatud teave ei

olnud päris piisav. Viatica Grupp OÜ on andnud seletused piisava täpsusega ja rohkem kui

aastase perioodi jooksul maksuhaldur seletuste üldsõnalisusele ei viidanud. Kaebaja ei nõustu

halduskohtu järeldusega, et MTA võib andmeid korduvalt nõuda. Hea haldusega ei ole

kooskõlas, kui kolmandalt isikult küsitakse täpsustavat informatsiooni või dokumente u 1,5

aasta pikkuse vahega. Kuna MTA oli pikema aja jooksul tegevusetu, siis on ta haldusorganina

oma käitumisega näidanud, et kaebajalt saadud andmed olid piisavad ja ammendavad.

Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et kolmanda isiku poole saab pöörduda vaid siis, kui

kontrollitav isik andmeid ei anna. Kaebaja on maksuhaldurile nõutud dokumendid juba

esitanud ning ei ole nõus samasid asju korduvalt ja suvalisel ajal selgitama.

6. MTA vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele sellele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et nõue, mille kohaselt peab maksuhaldur eelnevalt

püüdma saada teabe maksukohustuslaselt, on käesoleval juhul täidetud. Vastustaja hinnangul

on ebaõige kaebaja seisukoht, et maksuhalduril on õigus kolmanda isiku poole pöörduda vaid

siis, kui kontrollitav isik ei anna andmeid vms. Riigikohtu lahendi kohaselt asjas nr 3-3-1-

9810 ei keela MKS § 61 nõuda teavet vajadusel ka teistkordselt, kuid korduva nõude puhul

suureneb maksuhalduri põhjendamiskohustus. Maksuhaldur on vaidlusaluses korralduses seda

ka põhjendanud. 16.08.2013 suuliste seletuste protokollist nähtub, et kaebaja esindaja ei

osanud vastata kaheteistkümnele maksuhalduri küsimusele ning osad vastused olid

üldsõnalised. Kaebajale tehtud esmase ja täiendava korralduse ajaline vahe ei saa kuidagi

mõjutada vaidlusaluse korralduse õiguspärasust ega ole aluseks ka õiguspärasuse hindamisel.

Maksuhaldur ei ole nõudnud kaebajalt nende dokumentide uuesti esitamist, mis on kaebaja

poolt juba maksuhaldurile esitatud. Vaidlustatud korralduse resolutsioonist nähtub selgelt, et

maksuhaldur kohustab apellanti esitama üksnes need asjassepuutuvad dokumendid, mida

kaebaja ei ole varasemalt maksuhaldurile esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust

halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus ei ole otsuse tegemisel materiaalõigust

ebaõigesti kohaldanud ega kohtumenetlusnorme rikkunud, mistõttu puudub alus halduskohtu

otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsustes toodud

põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebuses toodule märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et Viatica Grupp OÜ on VMV Trade

maksumenetluses juba täitnud maksuhalduri varasema korralduse teabe andmiseks kolmanda

isikuna ja ei saa pidada mõistlikuks, et kui 2013. a juulis on vajalik teave antud, siis

maksuhaldur leiab 2014. a oktoobris, et esitatud teave ei olnud piisav.

Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Nagu halduskohus vaidlustatud otsuse p-s 21

on märkinud, tuleneb MKS §-st 11 maksuhaldurile laialdane uurimisautonoomia, mis

tähendab, et maksuhaldur otsustab ise oma pädevuse piires, mil viisil ta talle seadusega

pandud kohustusi täidab. MKS § 11 kohaselt peab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse

kontrollimisel ja maksusumma määramisel välja selgitama kõik asjas tähendust omavad

asjaolud. Riigikohus on leidnud, et MKS § 61 ei keela nõuda kolmandalt isikult teavet

vajadusel teistkordselt (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.03.2011 otsus asjas nr 3-3-1-98-10, p

16). Maksuhaldur on vaidlusaluses korralduses põhjendanud kaebaja poole korduva

pöördumise vajadust ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul oli

kolmanda isiku poole korduvalt pöördumine õigustatud ning maksuhalduri

põhjendamiskohustus seejuures täidetud. Halduskohus on tuvastanud, et maksuhaldur on

õiguspäraselt hinnanud kaebaja poolt 16.08.2013 antud suulisi seletusi üldsõnalisteks ja

ebapiisavateks. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et Viatica Grupp on andnud seletusi

piisava täpsusega, on jäänud üldsõnaliseks ning ei anna alust jõuda maksuhaldurist ja

halduskohtust erinevale seisukohale.

Sellest tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus ka kaebaja seisukohaga, et temalt on andmeid

nõutud korduvalt. Vaidlusaluse korraldusega on maksuhaldur kaebaja poole pöördunud sama

maksumenetluse raames korduvalt, kuid ei ole nõudnud korduvalt juba esitatud teavet.

Vaidlusaluses korralduses on märgitud, et esitada tuleb teave, mida ei ole varasemalt

maksuhaldurile esitatud. Kaebaja on ka ise apellatsioonkaebuses nõustunud sellega, et

maksuhaldur võib kolmanda isiku poole pöörduda korduvalt, et küsida täpsustavat

informatsiooni või täiendavaid dokumente.

Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et hea halduse põhimõttega ei ole

kooskõlas see, kui kolmandalt isikult küsitakse täiendavat informatsiooni või dokumente u 1,5

aastase vahega. MKS §-st 61 ei tulene ajalisi piiranguid, millal maksuhaldur võib

kolmandatelt isikutelt teavet nõuda. MKS § 61 lg 1 kohaselt peab kolmandatelt isikutelt

nõutava teabe puhul olema tegemist maksumenetluses tähendust omavate asjaolude

kindlakstegemiseks vajaliku teabega. Seega võib maksuhaldur pöörduda kolmandate isikute

poole teabe saamiseks kogu maksumenetluse jooksul ning kolmanda isiku poole teabe

saamiseks pöördumine ei muutu sellest õigusvastaseks, kui eelmisest pöördumisest on

möödunud 1,5 aasta pikkune ajavahemik, mille jooksul maksuhaldur ei ole kolmanda isikuga

antud maksumenetluse raames ühendust võtnud.

Õige ei ole ka kaebaja väide, et maksuhaldur võib kolmanda isiku poole pöörduda vaid siis,

kui kontrollitav isik ei anna andmeid. MKS § 61 lg-st 1 tulenevale maksuhalduri õigusele

pöörduda teabe saamiseks kolmanda isiku poole on sätestatud piirangud sama paragrahvi

lõikes 2. Selles nähakse ette, et üldjuhul tuleb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist

pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole. Selle nõude on maksuhaldur antud juhul

täitnud. MKS § 61 lg 2 ei seo kolmanda isiku poole pöördumise õiguse tekkimist küsimusega,

kas maksukohustuslaselt saadi nõutud teavet või mitte.

9. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluses kaebaja

kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/