3-14-373/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

03.09.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-373

Haldusasi

Andrus Kase kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks

menetleda kaebaja poolt esitatud kahju hüvitamise

taotlust, mis tagastati Tallinna Vangla 12.03.2014. a

otsustusega nr 5-18/14/4326-5

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 05.11.2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Andrus Kase apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Andrus Kase, lepinguline esindaja Monica

Meristo

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Tühistada Tartu Halduskohtu 05.11.2014. a otsus ja jätta Andrus Kase kaebus Tallinna

Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

teatavakstegemisest arvates (HKMS § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vanglas registreeriti 10.02.2014 Andrus Kase 06.02.2014 koostatud taotlus,

milles ta nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 30 000 eurot seonduvalt ebapiisava

põrandapinnaga Tallinna Vanglas.

2. Tallinna Vangla tagastas 12.03.2014. a otsustusega kahju hüvitamise taotluse, kuna see oli

esitatud tähtaega ületades ning tähtaja ennistamiseks ei esinenud ühtegi objektiivset asjaolu.

Tallinna Vangla pidas vääraks A. Kase väidet, et kahjunõude esitamise tähtaeg hakkas

kulgema 19.12.2013. a kohtulahendi lugemisest. Tallinna Vangla leidis, et kuna kaebaja

paigutati 23.09.2009 Tartu Vanglasse, oleks hiljemalt sellest kuupäevast hakanud kulgema

kahju hüvitamise nõude 3-aastane kaebetähtaeg.

3. A. Kase esitas 09.04.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis edastati vastavalt

kohtualluvuse sätetele Tartu Halduskohtule. Kaebaja nõudis Tallinna Vangla kohustamist tema

kahjunõude menetlemiseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 05.11.2014. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohtu otsuse kohaselt on kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsuse hindamisel oluline

välja selgitada, milles seisneb väidetavalt hüvitamisele kuuluv kahju ning millal kaebaja

kahjust ja selle tekitajast teada sai. Tuleb arvestada iga konkreetse rikkumise asjaolusid,

rikkumise raskusastet ja nende kumulatiivset mõju. Isiku kinnipidamine on jätkuv tegevus,

mille kestel võivad tingimused ka muutuda. Seega ei ole võimalik alati inimväärikust

alandavate kinnipidamistingimuste korral üheselt määrata kindlaks hetke, millal kannatanu

saab kahjust teada või peab sellest teada saama. Kogu Tallinna Vanglas viibimise perioodi

jooksul võis toimuda kaebajale kahju tekitamine ning kahju lõplik ulatus selgus isikule pärast

jätkuva toimingu lõppemist. Sellises olukorras on kahjust teadasaamise hetkeks riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 17 lg 3 mõistes hetk, mil lõppes kaebajale jätkuva toiminguga kahju

tekitamine ja on täidetud RVastS § 17 lg 3 tingimused.

Halduskohus nõustus vanglaga, et vastutuse aluseks on õigusvastane tegu ise, mitte sellest

teadasaamine, seega ei saa nõustuda kuidagi kaebajaga, et kahju hüvitamise nõude esitamise

tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil kaebaja luges Euroopa Inimõiguste Kohtu vastavasisulist

kohtulahendit. Kaebajal puuduvad objektiivsed asjaolud tähtaja ennistamiseks ning vangla on

õiguspäraselt kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult tagastanud, kuna taotluse esitaja ei ole

toonud ühtki mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. Kuna A. Kase oli alates 23.09.2009 üle

viidud Tartu Vanglasse, siis pidi hiljemalt nimetatud kuupäevast olema isikule teada

mittevaralise kahju tekkimine, kuna kaebaja viidi teise vanglasse üle, kus ka

kinnipidamistingimused olid teised, ning kaebajal pidi tekkima arusaam, et

kinnipidamistingimused ei olnud Tallinna Vanglas nõuetekohased. Seega algas kahju

hüvitamise nõude 3-aastane tähtaeg 24.09.2009. Kuna kaebaja koostas kahjunõude

06.02.2014, s. o umbes 1,5 aastat pärast kahjunõude esitamise tähtaja möödumist, on

kahjunõue esitatud hilinenult.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja esindaja esitas 04.12.2014 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles

palub Tartu Halduskohtu otsuse tühistada. Kaebaja leiab, et halduskohus jättis tähelepanuta

RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud 10-aastase aegumistähtaja. Siiani pole ükski kohus lahti

rääkinud selle olemust. Kaebaja ei saanud kahjunõuet varem esitada, kuna ta ei teadnud oma

õiguste rikkumisest ning usaldas riiki, kes peaks seadust järgima. Kaebaja väitel on tähtaja

rikkumisele tuginemine riigi katse vastutusest pääseda.

6. Tallinna Vangla palub oma vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja

leiab, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud teine

alternatiivne alus, sest kaebaja pidi kahjust teada saama vähemalt peale Tallinna Vanglast

ümberpaigutamist Tartu Vanglasse 23.09.2009. Kaebusega 10 aasta jooksul kohtusse

pöördumise tähtaeg on sätestatud õiguskindluse huvides, vältimaks kaebuste esitamist selliste

toimingute ja haldusaktidega tekitatud kahju peale, kus kahju tekitanud sündmus on aset

leidnud enam kui 10 aastat tagasi. Vastustaja väidab, et kahju hüvitamise nõude esitamise

tähtaeg ei alga vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamisest. Mittevaralise kahju

tekkimisest saab isik üldjuhul aru kohe, kuna selline kahju on seotud isiku hingeliste

üleelamiste ja sisemise rahuga. Seega ei saa isik väita, et tema sai hiljem aru, et mõned aastad

tagasi ta tundis ebameeldivusi ja talle tekitati mittevaralist kahju, mis avaldasid mõju tema

hingelisele seisundile. Kohtupraktikast teadasaamine ei saanud tagantjärgi tekitada kaebajale

mittevaralist kahju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 05.11.2014. a otsus tuleb

apellatsioonkaebuse sisust olenemata tühistada ja A. Kase kaebus jätta vanglale kohustava

ettekirjutuse tegemise nõudes HKMS § 200 lg 5, § 121 lg 1 p 4 ning § 151 lg 1 p 1 alusel läbi

vaatamata.

8. Kaebaja esitas halduskohtule kohustamiskaebuse, millega palub kohustada Tallinna

Vanglat menetlema kaebaja poolt esitatud kahju hüvitamise taotlust.

Halduskohus jättis 14.05.2014. a määrusega A. Kase kaebuse käiguta ja palus kaebajal

täpsustada, kas ta esitab käesolevas asjas kahju hüvitamise nõude või jääb vangla otsuse,

millega tema kahju hüvitamise taotlus tagastati, vaidlustamise juurde. Kaebaja jäi 26.05.2014

halduskohtule esitatud vastuses nõude juurde kohustada Tallinna Vanglat menetlema kaebaja

poolt esitatud kahjunõuet. Seega on ringkonnakohtu hinnangul üheselt selge, et kaebaja on

esitanud halduskohtule kohustamisnõude toimingu tegemiseks HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel

ning soovinud Tallinna Vangla kohustamist tema kahju hüvitamise taotluse läbivaatamiseks.

9. Vangistusseadus (VangS) § 1¹ lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada

vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide

vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on

vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kohtule kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras

tähtaegselt lahendatud.

10. Riigikohtu praktika kohaselt tuleneb HMS §-st 72 lg 1 p-st 3 ja VangS § 1¹ lg-st 5

kohustamiskaebuse esitamisele kohustuslik kohtueelne menetlus ning kohus saab menetleda

vaid kaebust, mille osas on kaebaja kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud (vt. Riigikohtu

halduskolleegiumi 12.11.2009. a määrus asjas nr 3-3-1-70-09, p-d 13 ja 14).

Käesolevas asjas ei ole kaebaja halduskohtule esitatud kohustamiskaebuse osas kohustuslikku

kohtueelset menetlust läbinud. Kaebaja ei ole toimiku materjalide kohaselt esitanud ei väiteid

ega tõendeid selle kohta, et ta oleks pöördunud Tallinna Vangla poole kaebaja poolt esitatud

kahju hüvitamise taotlust menetlema kohustavat nõuet sisaldava vaidega. Seda, et kaebaja ei

ole kahjunõude läbivaatamiseks kohustava vaidega Tallinna Vangla poole pöördunud, kinnitas

ringkonnakohtule täiendavalt ka Tallinna Vangla.

11. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast. Kuna kaebajal oli kohustamisnõude osas läbimata VangS § 1¹ lg-st 5 tulenev

kohustuslik kohtueelne menetlus, siis oleks Tartu Halduskohus pidanud A. Kase kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastama. Tartu Halduskohus võttis 02.06.2014. a määrusega

kaebuse menetlusse ja jättis selle 05.11.2014. a otsusega rahuldamata.

HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast

kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 200

p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega

halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja

menetlus.

Riigikohus on leidnud, et ringkonnakohtul on HKMS § 200 p 5 alusel õigus jätta kaebus läbi

vaatamata ka juhul, kui esimese astme kohus ei kontrollinud kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimist ega teavitanud kaebajat selle läbimata jätmisest. See ei tähenda, et kaebaja

ei pidanud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõuet järgima (vt. Riigikohtu

halduskolleegiumi 06.02.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-66-13, p 12).

12. Kuna halduskohus on menetlenud lubamatut kaebust, sest kaebajal oli läbimata

kohustuslik kohtueelne menetlus, tühistab ringkonnakohus HKMS § 200 p 5 alusel Tartu

Halduskohtu 05.11.2014. a otsuse ja jätab esitatud kohustamiskaebuse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Agu Timmi

Maili Lokk