2-12-27843/80 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

3. september 2015.a, Tartu Tsiviilasja number 2-12-27843 Tsiviilasi V.K. hagi Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) vastu tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 29. mai 2015.a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi kaudu (kostja), lepinguline esindaja Mare Hiiesalu; Vastustaja: V.K. (hageja), (isikukood XXXXXXX), lepinguline esindaja Mihkel Nukka RESOLUTSIOON

Jätta Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

29. mai 2015.a määrus muutmata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta määruskaebuste menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

TsMS § 178 lg 3 kohaselt, kui menetluskulude kindlaksmääramisel on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, lahendab ringkonnakohus määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramise peale põhjendatud määrusega. Muul juhul võib ringkonnakohus määruskaebuse lahendada kirjeldava ja põhjendava osata määrusega. Ringkonnakohtu kirjeldava ja põhjendava osata määruse peale ei saa edasi kaevata. Seega jätab kohus käesolevast määrusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 3-2-1-119-14 p 19, 3-2-1-77-14 p 12, 3-2-1-171-12 p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga.

Ringkonnakohus märgib, et kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega arvel näidatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tervikuna tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus ei ole hinnanud ja analüüsinud hagejate menetluskulusid igakülgselt. Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp