4-15-4399/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

4-15-4399

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 3. september 2015.a, Võru kohtumaja

Väärteoasja nr

4-15-4399

Kohtunik

Heiki Kolk

Väärteoasi Heinar Kondi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liiklusteenistuse 23.05.2015.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,15,008416.

Kaebuse esitaja Heinar Kond (isikukood 36105306511; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx).

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (registrikood 70008747, Tallinn, Rahumäe tee 6/1), e- post: pohja.lmt@politsei.ee

Väärteoasja arutamise viis kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 29 lg 1 p 1, 132 p 3, 133-135, kohus o t s u s t a s :

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liiklusteenistuse 23.05.2015.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,15,008416 ja lõpetada menetlus Heinar Kondi väärteoasjas liiklusseaduse § 240 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord VTMS § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

2 (6) VTMS § 155 lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VTMS § 156 lg 1, VTMS § 135 lg 4 p 3, lg 5, VTMS § 120 lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud juhul, kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, siis on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. VTMS § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobumise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD 1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liiklusteenistuse 23.05.2015.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,15,008416 määrati Heinar Kondile karistuseks Liiklusseaduse § 240 lg 1 järgi rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. Väärteo kirjelduse kohaselt Heinar Kond 23.05.2015.a kella 17.40 ajal Võru maakonnas Võru-Mõniste-Valga 41. kilomeetril juhtis mootorsõidukit V. P. (24.05.2015 paranduse määruse järgi V. V. ) reg.nr xxxxxx, milles sõidutas alla 16 aastast last, kes ei olnud sõites turvavööga või turvaseadmega nõuetekohaslt kinnitatud. Sellise tegevusega rikkus Heinar Kond Liiklusseaduse § 36 lg 6 ja § 33 lg 11 p 4 sätteid, mis on kvalifitseeritud LS § 240 lg 1 järgi. 2. Heinar Kond esitas 08.06.2015.a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kaebuse, milles vaidlustab trahvisumma suuruse. Kaebuse kohaselt istus sõiduki esiistmel kaebuse esitaja 17- aastane poeg, tagaistmel parempoolsel kohal istus 11-aastane poeg ja keskel istus 9-aastane poeg. V. V. tagaistmel keskmisel kohal on turvavöö võimalik kinnitada ainult ühe rihmaga üle kõhu. Kaebuse esitaja käsutati politseiautosse ning asuti protokolli kirjutama. Protokolli kirjutamise põhjus jäi arusaamatuks, kuna kaebuse esitaja ei rikkunud ühtki reeglit. Kirjutas seletuse „ei pannud tähele, et lastel tagaistmel turvavöö lahti on“, kuna politseinike omavahelisest vestlusest sai aru, et trahvisumma sõltub seletusest. 2.1 Kiirmenetluse otsuse kättesaamisel läks kaebuse esitaja autosse ning poisid hakkasid nutma ja väitsid, et neil olid turvavööd kinni. Siis sai aru, et trahvi sai selle eest, et turvavöö ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud, mitte selle eest, et poisid ei olnud turvavöödega kinnitatud. 11- aastane poeg on juba 140 cm pikk ja kaalub 37 kilogrammi, seega ei mahu ta enam turvaistmesse istuma. 9-aastane poeg istub keskel ja ka temal ei ole enam turvaistet tarvis, sest keskmine turvavöö on kinnitatav üle kõhu, mitte üle õla. 2.2 Lisaks märkis kaebuse esitaja, et kiirmenetluse otsuses on sisulised vead: sõiduki margi ja mudelina on märgitud V. V. asemel V. P. ning väärteo kirjelduses on märgitud, et isik sõitis suunaga Võru poole, kuigi kaebuse esitaja sõitis suunaga Valga poole. Samuti esitati lugemiseks blanketid, mille kirja suurus oli liiga väike ning lugemine hämaras autos raskendatud. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 3. Kohtuväline menetleja esitas 07.07.2015.a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjaliku seisukoha, milles leiab, et kiirmenetluse otsus nr 10220151122584 on seaduslik ja põhjendatud

3 (6) ning selle muutmiseks alused kaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja viitab Liiklusseaduse § 36 lg 6 sätetele, mille kohaselt, kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada sõiduki turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel sõidukis, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobival turvaseadet. Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 4 sätete kohaselt on juhil keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga. Liiklusseaduse § 240 lg 1 sätete kohaselt karistatakse sõidukijuhi poolt turvavöö või muu turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata alla 16-aastase lapse sõidutamise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 3.1 Heinar Kondi karistati LS § 240 lg 1 kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot, mis on alla sanktsiooni keskmist määra. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Seega on kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsuse tegemisel karistusmäära valikul õigesti lähtunud otseselt kõrgema astme kohtu juhistest. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. VTMS § 120 lg 1 järgi võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas menetluses on kohus teise poole seisukoha kaebuse osas väljas selgitanud, kohtumenetluse pooled teatasid kohtule, et nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus väärteokaebuse kirjaliku smenetluses. 5. Väärteo kirjelduse kohaselt Heinar Kond 23.05.2015.a kella 17.40 ajal Võru maakonnas Võru-Mõniste-Valga 41. kilomeetril juhtis mootorsõidukit V. V. reg.nr xxxxxx, milles sõidutas alla 16 aastast last, kes ei olnud sõites turvavööga või turvaseadmega nõuetekohaslt kinnitatud. Sellise tegevusega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 36 lõiget 6 ja § 33 lg 11 punkti 4. LS § 36 lg 6 järgi, kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel autos, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. Sõiduauto esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud. Seljaga sõidusuunas paigaldatud turvavarustust ei tohi lapse sõidutamisel kasutada istekohal, mis on varustatud rakendusvalmis esiturvapadjaga. LS § 33 lg 11 p 4 järgi on juhil keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga. Kirjeldatud rikkumine on kvalifitseeritud LS § 240 lg 1 järgi. Liiklusseaduse (LS) § 240 lg 1 sätestab vastutuse sõidukijuhi poolt turvavöö või muu turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata alla 16- aastase lapse sõidutamise eest. 6. Kohtuvälise menetleja poolt on antud väärteoasjas kohaldatud kiirmenetlust. VTMS § 55 lg 1 p-de 1-3 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo

4 (6) toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja on võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. 6.1 Kohus kontrollib esmalt, kas kohtuvälisel menetlejal oli alust kohaldada kiirmenetlust st kas väärteo toimepanemise asjaolud olid selged. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (väärteotoimik lk 2) kohaselt ei pannud Heinar Kond tähele, et lastel tagaistmel turvavöö lahti on. Tunnistaja ülekuulamise protokolli (väärteotoimik lk 3) kohaselt on politseiametnik Eerik Purgel andnud ütlusi, et täites tööülesandeid 23.05.2015.a kell 17.40 olles Võru-Mõniste-Valga tee 41. kilomeetril, suunaga Võru, peatas VW reg.nr xxxxxx, mida juhtis Heinar Kond ik 36105306511. Kontrollides selgus, et taga kahel lapsel (poisid) ei olnud turvavöö kinnitatud. Lähemal vaatlusel hakkasid poisid turvavöid kinnitama. Kiirmenetluse otsuse kohaselt sõidutas Henar Kond alla 16-aastast last, kes ei olnud sõites turvavööga või turvaseadmega nõuetekohaslt kinnitatud. Väärteoasja menetluses ebaselguste lahendamise määruse (väärteotoimik lk 4) kohaselt liikluspolitseinik Arvin Paju määras 24.05.2015.a VTMS §-st 212 juhindudes lugeda kiirmenetluse otsus nr 10220151122584 blokis „sõiduk“ õigeks „Volkswagen Vento“. 6.2 Väärteotoimikule lisatud CD plaadil olevalt salvestusest nähtub, kuidas politseipatrull peatab sõiduki. Videosalvestusest ei nähtu, mitu isikut ja kes viibisid Heinar Kondi poolt juhtitud sõidukis, selle tagaistmel ning ei olnud rikkumise kirjelduse kohaselt turvavööga või turvaseadmega nõuetekohaselt kinnitatud. 7. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, kiirmenetluse otsusega ja selles kajastatud rikkumise kirjeldusega ning vaadelnud videosalvestust, on seisukohal, et väärteo toimepanemise asjaolud ei ole selged. Heinar Kondi ütluste kohaselt ei olnud lastel tagaistmel turvavöö kinnitatud, täpsustamata aga laste arvu, kes tagaistmel olid. Tunnistaja Eerik Purgeli ütluste kohaselt ei olnud taga kahel lapsel turvavöö kinnitatud. Kiirmenetluse otsuse kohaselt sõidutas kaebuse esitaja ühte alla 16-aastast last, kes ei olnud sõites turvavööga või turvaseadmega nõuetekohaslt kinnitatud. Videosalvestusest ega kohtule esitatud kirjalikest tõenditest ei ole aga tuvastatav, mitu isikut Henar Kondi autos turvavööga või turvaseadmega nõuetekohaselt kinnitamata oli ning kas nad olid alla 16-aastased. 8. VTMS § 57 lg 1 p 7 kohaselt märgitakse kiirmenetluse otsuses mh väärteo lühikirjeldus. Kiirmenetluse otsuses tuleb lühidalt, kuid ammendavalt kirjeldada faktilisi asjaolusid, mida hinnates otsustatakse, kas isik on pannud toime väärteo või mitte - teokirjelduse alusel peab olema võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo (vt RKKKo 23.03.2005.a otsuse nr 3-1-1-9-05 p 10). Kohtu hinnangul ei ole kiirmenetluse otsuses väärteo kirjeldus sisustatud faktiliste asjaoludega, vaid otsuses olevas väärteo kirjelduses on korratud seaduse sõnastust. Väärteo kirjelduse kohaselt Heinar Kond juhtis mootorsõidukit, milles sõidutas alla 16-aastast last, kes ei olnud sõites turvavööga või turvaseadmega nõuetekohaselt kinnitatud. Tunnistaja Eerik Purgeli ütluste kohaselt ei olnud taga kahel lapsel (poisid) turvavöö kinnitatud. Kaebuse esitaja on kaebuses väitnud, et tagaistmel istusid 2 last: 11-aastane poeg ja 9-aastane poeg. Väärteokirjelduses puudub igasugune informatsioon, kes ning kui vana oli see isik, kellel ei olnud turvavöö kinnitatud. Kohtueelses menetluses on tuvastamata ja rikkumise kirjelduses märkimata sõidukis viibinud sõitjate isikute arv, nende vanus. Fikseerimata on ka asjaolu, kus nimetatud isikud sõidukis istusid, kes ei olnud sõites turvavööga või turvaseadmega nõuetekohaselt kinnitatud. Samuti jääb selgusetuks, kas autos viibinud isikud olid turvavööga või turvaseadmega nõuetekohaselt kinnitamata. Kiirmenetluse otsuses on viidatud, et Heinar Kond rikkus LS § 36

5 (6) lg 6 sätet, mille kohaselt kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada sõiduki turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel sõidukis, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvaseadet. Ka kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas viidanud Liiklusseaduse § 36 lg 6 sätetele. Kohtuväline menetleja viitab sellele, et sõidukis ei kasutatud lapse pikkusele ja kaalule sobivat turvaseadet, tunnistaja Eerik Purgeli ütlustest aga nähtub, et lastel ei olnud turvavöö kinnitatud. Ka kaebuse esitaja jaoks jäi selgusetuks, milles tema poolt toime pandud rikkumine seisnes. Kaebuses on märgitud, et kaebuse esitaja kirjutas menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli lause „ei pannud tähele, et lastel tagaistmel turvavöö lahti on“ käsu peale, oletades, et selles asi oli. Autosse tagasi istudes väitsid poisid, et neil olid turvavööd kinni. Ka kiirmenetluse otsusest ei nähtu üheselt, kas autos viibinud isikud olid turvavööga või turvaseadmega nõuetekohaselt kinnitamata. Kohus märgib, et kiirmenetluse otsuses ei ole rikkumise kirjeldus faktiliste asjaoludega sisustatud. Eeltoodust tulenevalt on rikutud VTMS § 57 lg 1 p-st 7 tulenevat nõuet st märkida kiirmenetluse otsuses väärteo lühikirjeldus. Kohus ei saa kirjeldatud puudusi kohtumenetluses kõrvaldada, sest see tooks kaasa ka väärteo kirjelduse suuremahulise täiendamise, viidatud VTMS § 87 kohaselt saab kohus väärteoasja arutada vaid kirjeldatud rikkumise piires. 9. Kohus märgib, et menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (väärteotoimiku tl 2) lahtrisse „allkirjad“ on märgitud järgmine sõnastus: „Väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on mulle teatavaks tehtud, mulle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Olen teadlik, et kiirmenetlusega nõustumise korral on menetlusalusel isikul kohustus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Ütluste või allkirja andmisest keeldumine loetakse kiirmenetlusega mittenõustumiseks ja alustatakse üldmenetlust“. Kohus peab vajalikuks viidata asjaolule, et süüteomenetluses ei ole isiku kohustuseks anda ütlusi enda vastu, seda mitte ka väärteo kiirmenetluses. VTMS § 19 lg 4 p 1- 2 sätestab menetlusaluse isiku kohustused, milleks on kohustus menetleja kutsel ilmuda, kui kohustuslik ilmumine on kutses märgitud ning kohustus täita menetleja seaduslikke korraldusi. VTMS § 19 lg 1 p 4 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus anda ütlusi. Seega tulenevalt VTMS § 19 lg 1 p-st 4 ei ole menetlusalusel isikul kohustust anda ütlusi. Nimetatud sõnastuse kasutamine ülekuulamise protokollis eksitab menetlusalust isikut ega ole kooskõlas VTMS § 19 lg 1 p-ga 4. Kohus loeb kirjeldatud rikkumise VTMS § 150 lg 2 järgi väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis on antud juhul kaasa toonud ebaseadusliku kiirmenetluse otsuse. 10. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et kuna väärteo toimepanemise asjaolud ei ole selged, siis ei olnud kiirmenetluse kohaldamine nimetatud tingimustes seaduslik. Riigikohus on 21.04.2003.a otsuse nr 3-1-1-39-03 punktis 7 asunud seisukohale, et kiirmenetluse kohaldamine tingimustes, kus väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud selged, on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (VTMS § 55 lg 1 nõuete rikkumine). Samuti on kohus tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise, mis seisneb selles, et menetlusalusele isikule on ebaseaduslikult tehtud kohustuseks ütlusi anda. Kohtuväline menetleja on rikkunud VTMS § 57 lg 1 p-st 7 tulenevat nõuet märkida kiirmenetluse otsusesse väärteo lühikirjeldus. Kiirmenetluse otsuses on väärteo kirjeldusena esitatud seaduse sõnastus, kuid rikkumine on faktiliste asjaoludega sisustamata. Selline kohtuväline menetlemine on viinud olukorrani, kus teokirjeldustest ei ole võimalik järeldada, kes ja kui vana(d) isik(ud) olid sõidukis, samuti see, kas isik(ud) oli(d) turvavööga või turvaseadmega nõuetekohaselt kinnitamata. Rikkumise kirjeldusest ei ole tuvastatavad täpsed teo toimepanemise asjaolud, mistõttu ei ole tõendatud Heinar Kondi poolt 23.05.2015.a toimepandud rikkumine. 11. Vastavalt VTMS § 31 lg-le 2 ja § 123 lg-le 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. Kui kohtul tekivad väärteo tõendatuse osas kahtlused, siis peab kohus esmalt astuma samme tuvastamaks, kas need kahtlused on kõrvaldatavad. Kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg 3

6 (6) kohaselt tõlgendatakse kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus küll selle isiku kasuks, kuid seda vaid juhtudel, kui kahtlust ei ole võimalik kõrvaldada (RKKKo 14.09.2007.a otsuse nr 3-1-1-43-07 p 7). Kohus leiab, et kohtumenetluse käigus ei saa kohus asuda muutma ja täiendama väärteo kirjeldust ega väärteoasjas tekkinud kahtlust kõrvaldada. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada KrMS § 7 lg-st 3 tulenevalt Heinar Kondi kasuks. 12. Kohus leiab, et käesoleva asja menetlemise käigus ei ole Heinar Kondi käitumises LS § 240 lg-s 1 kirjeldatud väärteo koosseis usaldusväärselt tõendatud. Väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Heinar Kondi käitumises puuduvad väärteo tunnused ning menetlus väärteoasjas kuulub lõpetamisele. Tulenevalt eeltoodust tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna Heinar Kondi teos puuduvad väärteo tunnused.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik