3-15-2105/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-15-2105

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 1. september 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2105 Haldusasi V.K.i kaebus Tallinna Vangla 27. juuli 2015 käskkirja nr 5- 1/1860 tühistamise või selle õigusvastasuse tuvastamise nõuetes.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja: V.K.

RESOLUTSIOON 1. Tagastada V.K.i kaebus. 2. Saata määrus kaebajale.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates (HkMS § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 1. V.K. esitas 31. juulil 2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Vangla 27. juuli 2015 käskkirja nr 5-1/1860 tühistamist ja selle õigusvastasuse tuvastamist. 2. Leian, et kaebust ei saa menetlusse võtta ja see tuleb tühistamisnõude osas tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Nimelt tuleneb vangistusseaduse § 11 lõikest 5, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebusest ei nähtu, et V.K. oleks Tallinna Vangla 27. juuli 2015 käskkirja peale vaide esitanud. Seega ei ole kaebajal õigust halduskohtu poole pöörduda. 3. Samuti ei saa menetlusse võtta kõnealuse haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Isegi kui käsitada seda eraldiseisva nõudena, tuleks kaebus selles osas tagastada HkMS § 121 lg 2 p 1 alusel ehk kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Preventiivne huvi võib teatud erandlikel juhtudel tõepoolest olla tuvastuskaebusega kohtu poole pöördumise aluseks HkMS § 45 lg 2 mõistes, ent antud juhul on ilmne, et saa kaebajal ei saa olla mistahes preventiivset huvi selle konkreetse käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks. Kui kaebaja õigusi edaspidi rikutakse, on tal võimalik vaidlustada konkreetne rikkumine. Isegi kui kohus tuvastaks, et 27. juuli 2015 käskkiri oli õigusvastane, ei muuda see nimetatud käskkirja kehtetuks. Samuti ei välista see kuidagi kaebaja

2 suhtes sarnaste käskkirjade andmist tulevikus. Viikmaks ei saa kaebaja õigustada tuvastusnõude esitamist tulevikus kahju hüvitamise nõude esitamise vajadusega. Selline kahju hüvitamise nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu, sest kaebaja on jätnud kasutamata võimaluse vaidlustada tema õigusi väidetavalt rikkunud käskkiri nõuetekohaselt tühistamisnõudega (st. võimaluse esitada seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaie). Kahju hüvitamine ei saa riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt kõne alla tulla, kui kannatanu on jätnud kasutamata esmase õiguskaitsevahendi ehk pole esitanud seaduses sätestatud korras tema õigusi rikkuva haldusakti tühistamise nõuet.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik