3-15-467/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-15-467

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.septembril 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-467

Haldusasi

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

OÜ Neopol Invest kaebus Maksuja Tolliameti 09.02.2015 otsuse nr 12.2-7/0022 osaliseks tühistamiseks

Kaebaja – OÜ Neopol Invest, volitatud esindajad vandeadvokaat Kalev Aaavik, vandeadvokaadi abi Daniil Savitski

Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas

Kohtuistung 18.06.2015

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Maksuja Tolliameti 09.02.2015 otsus nr 12.2- 7/0022 osas, millega peatati OÜ Neopol Invest kütuse müügi tegevusluba VKM000850 alates 10.02.2015 kuni tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni. 2.Mõista Maksuja Tolliametilt kaebaja kasuks välja menetluskulu 2500 ( kaks tuhat viissada) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o. hiljemalt 02.10.2015. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD

1.Neopol Invest OÜ kanti majandustegevuse registrisse vedelkütuse müüjana alates 15.03.2013 registreeringu ( alates 01.07.2014 tegevusluba) nr-ga VKM000850.

2. Maksuja Tolliamet (MTA) tunnistas 04.09.2014 otsusega nr 12.2-7/00231 majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 6 lg 4 ja § 37 lg 2 ning vedelkütuse seaduse (VKS) § 15¹ alusel alates 05.09.2014 kehtetuks OÜ Neopol Invest kütuse müügi tegevusloa nr VKM000850.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 09.01.2015 otsusega haldusasjas nr 3-14-51993 Neopol Invest OÜ tühistamiskaebuse MTA ülalnimetatud otsusele ja kohustas MTA-d Neopol Invest OÜ kütuse müügi tegevusloa taastamiseks vajalike toimingute sooritamiseks. 4.09.02.2015 tegi MTA MsüS § 43 lg 1 p 1 ja § 37 lg 2 p 3 alusel otsuse nr 12.2-7/0022, millega peatas OÜ Neopol Invest kütuse müügi tegevusloa nr VKM000850 alates 10.02.2015 kuni tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni ja alustas nimetatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlust; ühtlasi palus MTA esitada kirjalik selgitus selle kohta, kuidas Neopol Invest OÜ on täitnud oma hoolsuskohustust maksuseaduste järgimise osas 09.02.2015 otsuse nr 12.2-7/0022 p-s 2 toodud perioodil hiljemalt 02.03.2015 ( tl 22-24).

5.25.02.2015 esitas Neopol Invest OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 09.02.2015 otsuse nr 12.2-7/0022 tühistamiseks osas, millega peatati kaebaja kütuse müügi tegevusluba nr VKM000850 alates 10.02.2015 kuni tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni ( tl 2-13).

II KAEBUSE PÕHJENDUSED

6. MTA tugineb tegevusloa peatamisel MsÜS § 43 lg 1 p 1, mille kohaselt võib majandushaldusasutus ettevõtja tegevusloa peatada majandustegevuse nõude olulise rikkumisega kaasneva kõrgendatud ohu või olulise ohu korral kuni rikkumise kõrvaldamiseni või tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni. Majandustegevuse nõudeks, mille väidetav rikkumine on tegevusloa peatamise aluseks, on maksude mittetasumine (maksupettus). Kaebaja nõustub MTA-ga , et maksukohustus on ettevõtja majandustegevuse konkreetsest tegevusalast mittesõltuv üldine nõue ( MsüS § 6 lg 2) ning seega on see tegevusloa kontrollieseme ülene majandustegevuse nõue ja kõigil ettevõtjatel on kohustus seda järgida. Samas leiab kaebaja, et eeltoodu kinnitab ühtlasi tegevusloa peatamisel õigusliku aluse puudumist. Kaebaja viitab MsÜS eelnõu seletuskirjale, kus käsitletava sätte kohta märgitust tuleneb, et majandustegevuse nõue, mille rikkumise tõttu on võimalik peatada tegevusluba, peab olema selline, mille rikkumise tõttu on võimalik tegevusluba ka kehtetuks tunnistada. Maksukohustuse täitmine ei ole rikkumine, mille tõttu oleks võimalik kütuse müügi tegevusluba kehtetuks tunnistada. Kütuse müügiks tegevusloa saamise kohustuse näeb ette VKS § 13 lg 1 p 3 . VKS § 14 sätestab tegevusloa kontrollieseme. Kaebaja vastab VKS § 14 nimetatud tunnustele ja ei riku tegevusloa kontrolleseme nõudeid. Seoses majandustegevuse nõude rikkumisega võimaldab tegevusloa kehtetuks tunnistada MsüS § 37 lg 2 p 2 , mille kohaselt tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks võib olla tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse oluline rikkumine. Kaebaja tegevusloa peatamine on seega ilmselgelt õigusliku aluseta. MsüS ei võimalda tegevusluba kehtetuks tunnistada sellise majandustegevuse nõude rikkumise tõttu, mis ei kuulu tegevusloa kontrolliesemesse.

Vaidlustatud otsuses on tegevusloa kehtetuks tunnistamise võimaliku alusena viidatud MsüS § 37 lg 2 p-le 3. Säte reguleerib tegevusloa kehtetuks tunnistamist olukorras, kus avalikule korrale tekib oluline kahju või oht tegevusloaga lubatud tegevusega, s t ettevõtja tegutseb õiguspäraselt ja talle antud loa raames, ent asjaomane tegevus ( konkreetsel juhul kütuse müük) tekitab kahju või ohu, mis ei eksisteerinud või ei olnud teada tegevusloa andmise ajal. Vaidlustatud otsuse viide nimetatud sättele on kohatu.

MsüS § 37 lg 2 p 3 on lähedalt seotud MsüS § 32 lg 2 p 2, mis näeb ette samal alusel tegevusloa muutmise , kuid erinevalt MsüS § 37 lg 2 p 3 tekstiosast „ mida ei ole võimalik kõrvaldada tegevusloa muutmisega“ näeb ette :“ mida on võimalik kõrvaldada tegevusloa muutmisega.“.Kaebaja viitab osundatud sätteid käsitlevale osale MsüS seletuskirjast ja märgib, et seadusandja on loonud erandliku võimaluse muuta ja /või tunnistada kehtetuks tegevusluba ka juhul, kui loa omaniku tegevus on õiguspärane, ent temast sõltumatud asjaolud muudavad ohuhinnangut tema tegevusele.Kuna õiguspärase tegevuse peatamine rikub loa omaniku õiguspärast ootust, on sättes viidatud ka ettevõtja huvile oma tegevust jätkata.

Antud alusel tegevusloa muutmise sidumine loa muutmise võimatusega tuleneb arusaamast, et kui probleemiseks osutub tegevusloa raames toimuv õiguspärane tegevus, siis eelkõige olukorras, kus lube antakse kõrvaltingimustega, saab lubatud tegevuse intensiivsust ja /või iseloomu kõrvaltingimuste muutmisega teatud ulatuses mõjutada, mistõttu ei ole proportsionaalne loa kehtetuks tunnistamine enne kaalumist, kas kahju või ohtu saab kõrvaldada loa muutmisega. Seega on viited MsüS § 37 lg 2 p-le 3 alusetud. Maksude mittetasumine ei ole kütuse müügi tegevusloaga lubatud tegevus ja see ei ole ka tegevus, mis leiaks aset loa omanikust sõltumata.

MsüS-i üheks keskseks põhimõtteks on keeld tunnistada tegevusluba kehtetuks selliste majandustegevuse nõuete rikkumise tõttu, mis tegevusloa kontrolliesemesse ei kuulu. Kaebaja tsiteerib MsüS-i seaduseelnõu seletuskirja, mille kohaselt tegevusloa kehtetuks tunnistamine tehakse lubatavaks vaid tegevusloaga seotud tingimuste ning hoolsuskohustuse rikkumise korral ning viitab sama seaduseelnõu seletuskirja tegevusloa kontrollieset puudutavale selgitusele, mille kohaselt tegevusloa kontrolliesemesse mittekuuluvate majandustegevuse nõuete rikkumine ei saa olla aluseks tegevusloa kehtetuks tunnistamisele .

Seaduseelnõu seletuskirjas toodud selgitustele tehtud viidetest, mille kohaselt tegevusloa kontrolliesemesse mittekuuluvate majandustegevuse nõuete rikkumine ei saa olla aluseks tegevusloa kehtetuks tunnistamisele teeb kaebaja kokkuvõtvalt järelduse, et tegemist on läbimõeldud ja põhjendatud lahendusega. MsüS seletuskiri kinnitab ka, et tegevusloa kontrollieseme „üleste“ või „väliste“ majandustegevusnõuete all, mille rikkumine ei saa mõjutada tegevusloa kehtivust, peeti silmas ka maksukohustust. Seega on vaidlustatud otsuses MTA valesti tõlgendanud ja kohaldanud MsüS § 43 lg 1 p 1 ja §

37 lg 2 p 3. Väidetav maksukohustuse rikkumine, mille tõttu kaebaja tegevusluba on peatatud ja millele viidates on alustatud menetlust kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks ei saa MsüS- ist tulenevalt tegevusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise aluseks olla.

7.Vaidlustatud otsuse tegemisel on rikutud kaebaja ärakuulamisõigust.Otsuses ei ole toodud põhjendusi, miks kaebajat ära kuulatud ei ole, kaebaja hinnangul selliseid põhjendused ka puuduvad.

8. Ka juhul, kui esineks õiguslik alus tegevusloa peatamiseks, oleks tegemist ebaproportsionaalse meetmega. Tegevusloa peatamine välistab ajutiselt igasuguse võimaluse antud valdkonnas majandustegevusega tegeleda, Avalik huvi maksulaekumiste tagamise ja võrdse konkurentsi tagamiseks ei ole piisavalt kaalukad, et kaaluda üles sedavõrd intensiivset ettevõtlusvabaduse piirangut. Kuivõrd eelduslikult ei tohiks tegevusloa peatamine kui ajutine meede kehtida kauem mõned kuud, siis selline ajaperiood ei saa oluliselt mõjutada konkurentsiolukorda ega maksude laekumist, samas võib majandustegevuse peatamine tuua kaasa pöördumatud tagajärjed kaebajale.

9. Viimaks leiab kaebaja, et kõik etteheited väidetava maksupettuse toimepanemise osas on vastustaja esitanud tegelikult kolmanda isiku Liimet Invest OÜ aadressile, mistõttu on kaebajale arusaamatu, miks heidetakse temale ette teise äriühingu tegevust ja /või tegevusetust ja väidetakse, et tegelikult on kahtlustatava maksupettuse pannud toime kaebaja. Kui MTA leiab, et kaebaja on sooritanud maksupettuse, siis peab vastustaja tooma välja konkreetsed teod ja toimingud, millised on toime pannud kaebaja. Kaebaja oma maksukohustust rikkunud ei ole. Kaebaja suhtes algatatud menetluste raames ei ole tehtud ühtegi ettekirjutust või koostatud otsust, mille alusel oleks tuvastatud maksukohustuse rikkumine ja määratud juurdemaksmisele ükski maks. Kaebaja viitab Euroopa kohtu 14.03.2013 otsusele nr C-527/11 ( tuues esile p.34 ) ja leiab, et kuivõrd käesoleval juhul ei ole tõendatud rikkumine, siis tuleb ka avalikele huvidele vältida õiguste kuritarvitamist eelistada kaebaja huve, sest vastustaja väited rikkumiste kohta ei ole tõendatud ja on paljasõnalised.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

10. Vastustaja kaebusega ei nõustu, vaidleb sellele vastu ning leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ja alus selle tühistamiseks puudub. Nõustudes vaidlustatud otsuse analüüsi ja järeldustega ,ei pea vastustaja vajalikuks nende kordamist, lisaks esitab vastustaja täiendavalt järgmised seisukohad.

11.Kütuse valdkonnas on maksupettuste toimepanemise risk äärmiselt kõrge ja seal toimuvaid negatiivseid mõjutusi nii maksude laekumise kui ka konkurentsi kontekstis on käsitletud õigusloomes pidevalt. On rõhutatud vajadust operatiivselt võidelda massiliste maksupettuste vastu, mis leiavad aset käibemaksukohustuslaste registri (KMKR-i) või majandustegevuse registri (MTR-i) registreeringute kuritarvitamise abil. Sealjuures on eriti probleemsetena rõhutatud kütuseja metallisektorit.Vastustaja viitab näitena VKS ja KMS muutmise seaduse eelnõu (895 SE) seletuskirjale, samuti maksukorralduse seaduse (MKS) § 136¹ lg 1 ja lg 2 p 4 muutmist käsitlevale MKS-i seletuskirjale, mis käsitleb kütusepettuste skeeme, mille vastu võitlemiseks antakse maksuhaldurile täiendavad võimalused pöörata sisenõudeid varale, mida ei kanta registrisse ( nt kütus). Seega seadusandja selge eesmärk on luua võimalused ja meetmed pettuste vastu võitlemiseks kõnesolevas valdkonnas. Maksukohustus on ettevõtja majandustegevuse sisust sõltumatu (MsüS § 6 lg 2). Seega on see tegevusloa kontrollieseme ülene majandustegevuse nõue ja kõigil ettevõtjatel on kohustus seda järgida. Maksukohustuse täitmise vajadus tuleneb ka VKS § 1 lg-st 1, mis sätestab, et VKS eesmärk on muuhulgas maksude laekumine.Kui pannakse toime maksupettus, mis ületab 39 000 eurot, on eeltoodud sätteid koosmõjus hinnates tegemist majandusnõude rikkumisega, millega kaasneb ka kõrgendatud oht.

12.Vaidlusaluse kütuse jaemüügi tegevusloa kehtivuse peatas maksuhaldur põhjusel, et kaebaja on toime pannud ulatusliku maksupettuse mitmel erineval maksustamisperioodil 2014.a. Kaebaja sellise käitumise tõttu esineb kõrgendatud oht (KorS § 5 lg 8 p 2), et tulevikus paneb kaebaja toime sarnaseid maksupettusi, mille tõttu riigil jääb saamata suures ulatuses maksutulu.

13.Kaebaja suhtes hetkel kestva maksumenetluse käigus on maksuhaldur tuvastanud maksupettuse, mille tulemusena on riigile kahe kuu ( juuni ja juuli 2014) jooksul tekitatud kahju summas 2 368 383, 86. Kaebaja tagatis 1 000 000 eurot ei kata nimetatud nõuet. Vastavad asjaolud on toodud otsuse lk 2-4.

14.Kaebaja tõlgendus on MsüS § 43 lg 1 p 1 kohaldamist liialt kitsendav ja vastuolus sätte grammatilise tõlgendusega. Seaduseelnõu seletuskiri on kohati raskesti mõistetav ja võib seetõttu põhjustada mitmetimõistetavusi. Samas sätte sõnastus ei jäta kahtlust, et peatamine on praegusel juhul eeltoodud eelduste olemasolul lubatav.

15.Paljud kaebuse väited lähtuvalt valest eeldusest, et tegevusluba on juba kehtetuks tunnistatud. Need väited ei ole tegevusloa peatamise korral asjakohased. Vaidlusaluse otsusega ei otsustanud MTA tegevusloa kehtetuks tunnistamise üle, vaid alles alustab sellekohast menetlust .

16.MsüS § 43 lg 1 p 1 ei sätesta ärakuulamisõiguse tagamise kohustust isikule, kelle tegevusluba peatatakse, seega ei saa seda õigust olla ka kaebaja puhul rikutud. Kui hüpoteetiliselt jaatada ärakuulamisõiguse olemasolu, oli praegusel juhul selle ärajäämine õiguspärane tulenevalt HMS §

40 lg-st 3. Maksude laekumine on kohtupraktika kohaselt oluliseks avalikuks huviks, mida praegusel juhul on kahjustatud

17.MsüS § 42 sätestab ettekirjutuse tegemise. Kaebajale ei ole ettekirjutust tehtud, sest oht tekkivaks maksukahjuks suureneks järjepidevalt, mistõttu oli vajalik kiire ja efektiivne tegutsemine avalike huvide kaitseks. Arvestades kõigest kahe kuu jooksul tekitatud maksukahju suurust, kaalub see üles kaebaja huvi tegevusloa kehtima jäämiseks. Peatamine on proportsionaalne meede avaliku huvi ja teiste kütuse müüjate huvide kaitsmiseks ja seeläbi võrdse konkurentsi tagamiseks. Peatamine ei riiva kaebaja huvi intensiivselt ka seetõttu, et isik saab tõendada hoolsuskohustuse täitmise kavaga, et ta ei ole maksuseadusi rikkunud. Arvestades kõiki otsuses toodud asjaolusid kogumis asus MTA õigele seisukohale, et kaalukam on käesoleval juhul avalik huvi maksude laekumise tagamiseks ning teiste kütuse käitlejate huvid, mistõttu on vajalik peatamise otsuse tegemine ja seda ilma isiku ärakuulamiseta. Ülaltoodud põhjustel on tegevusloa peatamine ka proportsionaalne meede kütusesektoris valitsevate pettuste vastu võitlemisel.

18.Tõsiseltvõetavad ei ole kaebaja väited, et kõik etteheited maksupettuse toimepanemise osas on MTA esitanud Liimet Invest OÜ aadressil, vaidlustatud otsuses toodud asjaolud näitavad vastupidist. Maksupettuse toimepanemine on üheselt mõistetavalt motiveeritud, vastustaja ei ole seega eksinud ka Euroopa Kohtu otsuses nr C-527/11 esitatud ja kaebaja tsiteeritud põhimõtete vastu. Euroopa Kohus on samas asjas rõhutanud, et liikmesriikidel on õigustatud huvi võtta oma finantshuvide kaitseks vajalikke meetmeid ning maksupettuste ja maksustamise vältimise ning muude võimalike kuritarvituste vastane võitlus on direktiiviga 2006 /112 tunnustatud toetatud eesmärk.Liikmesriikidel on kohustus tagada, et kanded maksukohustuslaste registris oleksid õiged, et kindlustada käibemaksusüsteemi nõuetekohane toimimine. Analoogselt on selline seisukoht kohaldatav ka praeguses vaidluses. Praegusel juhul on MTR registreering vahend, mis võimaldaks kaebajal toime panna ulatuslikke maksupettusi nagu maksuhaldur on välja toonud ning mille kohta väljastab tulevikus kaebajale maksuotsuse.

IV KOHTU PÕHJENDUSED

19.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud MTA 09.02.2015 otsus nr 12.2-7/00022, millega MTA MsüS § 43 lg 1 p 1 ja MsüS § 37 lg 2 p 3 alusel peatas OÜ Neopol Invest kütuse müügi tegevusloa nr VKM000850 alates 10.02.2015 kuni tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni , samuti otsustas MTA alustada nimetatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlust osas , millega tegevusluba peatati.

Vaidluse keskseks küsimuseks on, kas maksude mittetasumine kui kütuse müügi tegevusloa kontrolliesemesse mittekuuluva majandustegevuse nõude rikkumine saab olla tegevusloa peatamise aluseks ning kas majandustegevuse nõue, mille rikkumise tõttu on tegevusluba võimalik peatada kuni tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni peab olema selline, mille tõttu on võimalik tegevusluba ka kehtetuks tunnistada. Kaebaja leiab, et vastustaja on vaidlustatud otsuses MsÜS § 43 lg 1 p 1 ja MsüS § 37 lg 2 p 3 valesti tõlgendanud ja kohaldanud.

20.MsüS § 43 lg 1 p 1 kohaselt võib majandushaldusasutus ettevõtja majandustegevuse või tegevusloa osaliselt või täielikult peatada majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumisega kaasneva kõrgendatud ohu või olulise ohu korral kuni rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse keelamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni.

Majandustegevuse nõudeks, mille väidetav rikkumine on käesoleval juhul tegevusloa peatamise aluseks, on maksude mittetasumine (maksupettuse toimepanemine). Vaidlustatud otsusest järelduvalt on kaebaja tegevusloa peatamine tingitud sellest, et kaebaja suhtes alustatud maksumenetluse käigus on maksuhaldur tuvastanud asjaolud, mille pinnalt on vastustajal tekkinud põhjendatud kahtlus kaebaja poolt maksupettuse toimepanekus, mille tulemusena on riigile ainuüksi kahe kuu ( juuni ja juuli 2014) jooksul tekitatud kahju summas 368 384, 52 eurot. Käsitletavas otsuses on esitatud tuvastatud faktilistele asjaoludele tuginevad põhjendused, miks MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus selles, et kaebaja kasutas fiktiivseid arveid sisendkäibemaksu suurendamiseks ( vastavad asjaolud on kajastatud otsuse lk 2-4, tl 22 pöördel- 23pöördel). Vaidlust ei ole ka selles , et maksukohustus on ettevõtja majandustegevuse konkreetsest tegevusalast mittesõltuv üldine nõue (MsüS § 6 lg 2) ja kõigil ettevõtjatel on kohustus seda järgida.

21.Kaebuse käsitluse kohaselt saab MsüS § 43 lg 1 p 1 alusel tegevusloa peatada vaid juhul, kui majandustegevuse nõue, mille rikkumise tõttu on võimalik tegevusluba peatada, on selline rikkumine, mille tõttu on võimalik hilisemalt ka tegevusluba kehtetuks tunnistada.Sealjuures tugineb kaebaja eelnõu seletuskirjas MsüS § 43 lg 1 p 1 kohta toodule: „Punkt 1 näeb ette tegevusloa kehtivuse peatamise kuni rikkumise kõrvaldamiseni või kuni majandustegevuse keelamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni. Sel alusel peatamine on põhjendatud vaid juhul, kui rikkumised, mis on tinginud majandushaldusasutuse sekkumise, võivad perspektiivis olla aluseks majandustegevuse keelamisele või tegevusloa kehtetuks tunnistamisele, s.t. tegemist on majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimuste olulise rikkumisega, ning need on tekitanud kõrgendatud või olulise ohu.“ ( Majandustegevuse seadustiku üldosa eelnõu (SE 806) seletuskiri lk 74-75).

Kohus nõustub vastustajaga , et seaduseelnõu seletuskiri ei asenda seaduses sätestatut,ent ei jaga seisukohta ,et sätte grammatiline tõlgendus ei jäta kahtlust, et peatamine on käesoleval juhul lubatav ning kõrvale tuleb jätta seaduseelnõu seletuskiri. Kohus leiab, et vastustaja käsitlusega tegevusloa peatamisest MsüS § 43 lg 1 p 1 alusel, sealhulgas osundatud sätte grammatilisest tõlgendusest johtuvalt saaks nõustuda, kui käsitleda MsüS üksikuid sätteid rangelt isoleerituna, jättes kõrvale MsüS teised sätted ja nendevahelise seose, samuti nii seaduse kui ka konkreetse normi eesmärgi. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul toetab kaebaja seisukohta normi tõlgendusest nii seaduseelnõu seletuskiri kui ka süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine. MsüS-iga on seatud eesmärgiks :“kehtestada ühtne õiguslik baas majandustegevuse lubamisele, piiramisele ning keelamisele riigi poolt“( eelnõu seletuskirja lk 6). Ühtsete majandustegevust reguleerivate normide kehtestamine hõlmab mh ühe küsimusteringina tegevuslubade andmise, üleandmise ja kehtetuks tunnistamise reeglite ühtlustamist, sealjuures on seaduse üheks keskseks põhimõtteks, nagu on põhjendatult esile toonud kaebaja, et üksnes tegevusloaga vahetult seotud tingimuste (s.o. tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate tingimuste või tegevusloa kõrvaltingimuste) rikkumine võib olla aluseks ettevõtjalt tegevusloa äravõtmiseks ( vt viidatud seletuskirja lk 8-10,lk 47, 73, 93; MsüS § 1, § 4 lg 2, § 6, § 16 lg 2, § 17 lg 2, § 18 lg 2, § 37 lg 2, § 43 ).

22.Vedelkütuse seaduse (VKS) § 13 lg 1 p 3 kohaselt on kütuse müük loakohustusega tegevusalaks, VKS § 14 sätestab tegevusloa kontrollieseme: Tegevusluba antakse ettevõtjale, kui: 1) ta vastab käesoleva seaduse §-s sätestatud nõuetele; 2) tal on käesoleva seaduse §-des 41–44 sätestatud tingimustele vastav tagatis; 3) tegevusloa taotlejat ei ole karistatud tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on olnud nõutav, ja karistusregistri seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud tähtajad ei ole möödunud.

Maksukohustuse nõude mittejärgimine ei ole rikkumiseks, mille tõttu oleks kütuse müügi tegevusluba võimalik kehtetuks tunnistada. Vastustaja on selgitanud , et hetkel kestva maksumenetluse käigus on tuvastatud maksupettus ( kohus märgib siinkohal, et vaidlustatud otsuses on üheselt mõistetavalt märgitud, et Neopol Invest OÜ suhtes on ilmnenud maksupettusele viitav põhjendatud kahtlus ning on esitatud põhjendused, millele selline kahtlus rajaneb), mille tulemusena on tekitatud kahju summas 2 368 383, 86 eurot ning kaebaja tagatis ( 1 000 000 eurot) nimetatud nõuet ei kata.

Käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsusega on peatatud kaebaja kütuse müügi tegevusluba kuni tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni. MsüS § 43 lg 1 p 1 sätestatust tuleneb, et ettevõtja tegevusloa võib majandushaldusasutus peatada majandustegevuse nõude olulise rikkumisega kaasneva kõrgendatud ohu või olulise ohu korral kuni rikkumise kõrvaldamiseni või tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni. Seega on tegevusloa peatamine meetmeks, vältimaks majandustegevuse nõude olulise rikkumisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi seniks, kuni on vastavas menetluses tuvastatud aluste esinemine tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks.

Kaebuse kohaselt ei võimalda MsÜS tegevusluba kehtetuks tunnistada sellise majandustegevuse nõude rikkumise tõttu, mis ei kuulu tegevusloa kontrolliesemesse, ainus säte, mis võimaldab tegevusloa kehtetuks tunnistada seoses majandustegevuse nõude rikkumisega, on MsüS § 37 lg

2 p 2, mille kohaselt võib majandushaldusasutus tunnistada tegevusloa kehtetuks tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulisel rikkumisel. Vastustaja eeltoodud seisukohta kummutanud ei ole.

Tegevusluba tõendab loakohustuse täitmist, st kontrolliesemesse kuuluvate majandustegevuse nõuete täitmist ja isiku õigust tegeleda reguleeritud majandustegevusega. Mis puudutab asjaolu, kas tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluse alustamisel on maksuhaldur seotud õigusliku alusega, millele tuginevalt menetlust alustati, siis jagab kohus siinkohal vastustaja poolt asja arutamisel esitatud seisukohti, mille kohaselt ei ole põhjendatud eeldada, et juba menetluse alustamisel on siduvalt kindlaks määratud õiguslik alus, millele tuginevalt hiljem tegevusluba kehtetuks tunnistatakse. Samas, kuivõrd tegevusluba saab peatada kuni tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni, tegevusloa kehtetuks tunnistamine on aga seotud tegevusloa kontrolliesemega, siis tuleb kokkuvõtlikult asuda seisukohale, et tegevusloa peatamise õiguspärasuse tuvastamisel omab õiguslikku tähendust asjaolu, kas vastav majandustegevuse nõude rikkumise saab tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olla, ehk teisisõnupeatamise ja kehtetuks tunnistamise eelduslikul alusel peab olema seos.

23.Seadusandja on pidanud VKS alates 01.04.2011 jõustunud muudatuste eesmärgiks korrastada kütuseturul valitsevat olukordatagada käibemaksu riigile laekumine ja vältida käibemaksupettuste toimepanekut ,samuti soodustada ausat konkurentsi kütuseturul ( vt vedelkütuse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 895 SE III seletuskiri).Selle eesmärgi saavutamine on võimalik, kui määratud tagatis katab kütuse müüja võimaliku maksuriski. Maksuhalduril on õigus kütuse käitlejalt tagatist nõuda tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks, samuti on VKS-is sätestatud maksuhaldurile õigus otsustada tagatise suurendamise või vähendamise üle. Vaidlust ei ole selles, et maksuhalduri eesmärgiks on maksuseaduste täitmise tagamine, mis hõlmab ka maksupettuste vastu võitlemist, mis omakorda aitab vältida ebaausat konkurentsi kütuseturul ja parandada maksulaekumisi, sealjuures maksu laekumata jäämise oht on avaliku huvi tõsiseks riiveks. Eeltoodud asjaolud ei moodusta aga õiguslikku alust MsÜS § 43 lg 1 p 1 alusel kaebaja tegevusloa peatamiseks.

24. Kuivõrd ülaltoodud põhjendustel on kohus leidnud, et tegevusloa peatamiseks puudus käesoleval juhul õiguslik alus, ei käsitle kohus kaebuse ülejäänud väiteid, sest kohtu hinnangul ei saa need asja lahendamise seisukohast omada olulist tähendust.

25.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid ning nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.HKMS § 106 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja taotleb vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista kaebaja kantud menetluskulud summas 3125, 25 eurot ( tl 184-188). Seoses kohtuistungil osalemisega esitas kaebaja täiendavalt menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulu suuruses 405 eurot vastustajalt väljamõistmiseks( tl 197196-199). HKMS § 109 lg 1 2.lause kohaselt kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kohtuistung, millel osalemisega on esitatud taotlus menetluskulu väljamõistmiseks, toimus 18.06.2015.a., pärast istungi lõppu oli kolmeks tööpäevaks 19, 22 ja 25 juuni, menetluskulude nimekiri ja taotlus on allkirjastatud ja kohtule esitatud 26.06 seega hilinemisega. Hilinemisega esitatud taotluse osas jätab kohus menetluskulud välja mõistmata. Arvestades asja mahtu ja keerukust, menetluse kestust ja asjaolu, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ning määruskaebus on jäänud rahuldamata, peab kohus põhjendatuks vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna 2500 euro väljamõistmist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse