1-15-4941/25 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

2. september 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-4941 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov , Ivi Kesküla , Orvi Tali

Kriminaalasi

D.Z süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 7. juuli

2015. a otsus, lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav D.Z ja tema kaitsja advokaat Merike Allikmäe Süüdistatav D.Z

isikukood XXX; elukoht xxxxxxx x-x, Tallinn; VF kodakondsusega; XXXXXXXXXXX;

emakeelvene keel; ei tööta; kriminaalkorras varem korduvalt karistatud, viimati:

1. 04.03.2014.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg

2 p 9 – 25 lg 2 alusel mõistetud 4 kuu ja 15 päev

a pikkune vangistus,

2. 18.09.2014.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg

2 p 5, 8, 9 alusel mõistetud 7 kuud vangistust, vabanes peale karistuse kandmist 07.01.2015.a. Tõkend - vahistamine Kahtlustatavana kinni peetud: 13.03.2015.a. Vahistatud 13.03.2015.a. Prokurör Natalia Lebed Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi

Merike Allikmäe

RESOLUTSIOON

1. D.Z ja tema kaitsja

Jätta süüdistatava Merike Allikmäe apellatsioon

d

id kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

2. Jätta süüdistatav D.Z kaitsja määruskaebus menetluskulude peale rahuldamata.

3. D.Z-ilt Eesti Vabariigi kasuks KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista 48,00 ( mend kaheksa) eurot

neliküm määratud kaitsjale makstud tasu katteks.

2

Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; NORDEA PANK EE401700017002872300 või DANSKE BANK EE873300333499990003

Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. üdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist Sü kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

D.Z on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes

süstemaatiliselt paneb toime vargusi, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

13.03.2015 umbes kella 04.50 paiku klaasi lõhkumise teel tungis sisse KE kuuluvasse sõiduautosse xxx xxx reg.numbriga xxx xxx, mis oli pargitud Tallinna linnas , aadressil Xxxxxx xx xx juurde ja varastas sealt sülearvuti Dell arvutikoti, maksumusega 80 eurot, milles olid erinevad elektroonilised detailid, üldmaksumusega 30 eurot ning sülearvuti Deltaco arvutikoti, maksumusega 50 eurot. Oma tahtliku teoga pani D.Z toime KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, st võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt.

2. Harju Maakohtu 07.07.2015. a otsusega tunnistati

lühimenetluses D.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati D.Z karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks

mõisteti 8 (kaheksa) kuud vangistust. Määrati, et D.Z karistusaja alguseks loetakse tema kinnipidamise päev 13.03.2015.a. Sama kohtuotsusega mõisteti D.Z-ilt kannatanu KE kasuks tsiviilhagi summas 200 (kakssada) eurot ning kriminaalmenetluse kulud.

ESITATUD APELLATSIOON

3.

Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava D.Z kaitsja vandeadvokaadi vanemabi . Merike Allikmäe Esitatud apellatsioonis kaitsja leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud menetlusnorme.

D.Z kaitsja vaidlustab kohtuotsuse süüdistatavale mõistetud karistuse osas

ning leiab, et karistus võiks olla leebem. D.Z on seisukohal, et mõistetud

karistuse liik reaalse vangistuse näol võib olla õigustatud, kuid on veendunud, et tema puhul

täidaks karistuse eesmärke ka lühemaajalisem vangistus. Ta on oma süüd puhtsüdamlikult

kahetsenud, kuna juba kohtuistungi ajaks tegi ta omad järeldused ning tunnistas oma süüd täielikult. Ta soovib edaspidi elada seadusekuulekalt. D.Z leiab, et mõistetud

karistus ei vasta tema isikule ega kuriteo raskusele, kuna maakohus ei ole arvestanud vastutust kergendava asjaoluna oma süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust.

3

Samuti ei ole piisavalt arvestanud tema süü suurust ja tema isikut, kuigi on märkinud, et vargusega ei tekitatud kannatanule olulist kahju. Tsiviilhagi on seotud vaid klaasi lõhkumisega, kuna sülearvuti Dell sülearvutikott, maksumusega 80 eurot, milles olid erinevad elektroonilised detailid, üldmaksumusega 30 eurot ning sülearvuti Deltaco arvutikott maksumusega 50 eurot ei olnud kahjustatud ning on omanikule tagastatud. Kaitsja märgib, et D.Z vabanes karistuse kandmiselt 07.01.2015 ning ta püüdis alustada seadusekuulekat elu ning elas oma vanemate juures Xxxxxxx xx x-x. Maakkohus pidas põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p

7 sätteid, s.t määrata D.Z ’lt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. D.Z puhul on tegemist isikuga, kes seni on

püüdnud täita nõudeid ning püüdnud leida endale tööd, kuid kellel vara ja võimalused

puuduvad. D.Z palub, et väljamõistetud menetluskulud jäetaks tema suhtes täielikult riigi kanda. Kaitsja palub t da Harju Maakohtu 07.07.2015.a otsus kriminaalasjas nr 1-15-4941 D.Z ühista suhtes osaliselt; süüdi mõista D.Z KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja

mõista süüdistatavale karistuseks viie kuuline vangistus, milline lugeda kantuks vahi all viibitud ajaga.

4. Süüdistatav D.Z kordab oma apellatsioonkaebuses kaitsja apellatsioonis

väljendatud seisukohti ning märgib, et teda mõisteti süüdi vaid ühe kuriteoepisoodi toimepanemises, seega temale mõistetud karistus peab olema oluliselt leebem.

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

5. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud

apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tul

eb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda

apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole

õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse

kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja

üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7). 71

6. Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonides ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo

toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus.

7. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks.

KarS § st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest -

lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega

seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse

4

konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatav on oma süüd toimepandud kuriteos formaalselt üles tunnistanud, kuid

kohtukolleegiumi veendumusel see ei tähenda automaatselt ka oma süü puhtsüdamlikku

kahetsust. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et D.Z poolt toimepandud varavastaste kuritegude intensiivsus (7 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest)

annab alust teha järelduse, et elatusvahendite hankimine teiste isikute arvelt ongi D.Z

jaoks tuluallikas, ta ei avaldanud kahetsust enda poolt toimepandu suhtes, ei pidanud isegi vajalikuks kohtuistungile ilmunud kannatanult vabandust paluda talle varalise ja

moraalse kahju tekitamise eest. Maakohus on seega ammendavalt põhjendanud, miks ta ei arvesta süüdistatava poolt formaalset süü ülestunnistamist karistust kergendava asjaoluna ning kohtukolleegium nõustub sellise põhistusega. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid teisi karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonides.

Maakohus on põhjendanud süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra valikut ning

karistuse mõistes võttis arvesse ka asjaolu, et süüdistatav, olles varasemalt analoogsete süütegude eest kriminaalkorras korduvalt karistatud (sh ka reaalsete vangistustega), enda jaoks vastavaid järeldusi ning jätkas kuritegude toimepanemist. Kohtukolleegium nõustub ei teinud täielikult maakohtu põhjendustega karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata.

8. on ilmselgelt Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioonid põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg jätta läbi vaatamata. d 3

9. Kolleegium käsitleb süüdistatava taotlust väljamõistetud menetluskulude kaitsja tasumisest vabastamiseks määruskaebusena. Kohtukolleegium esmalt märgib, et puuduvad seaduslikud alused süüdimõistetu täielikuks vabastamiseks menetluskulude tasumisest. KrMS § 180 lg 3 võimaldab kohtul jätta menetluskulude hüvitamine osaliselt riigi kanda, kuid aluseid m osaliselt ks ei ole maakohus tuvastanud enetluskulude hüvitamise riigi kanda jätmise

ja neid aluseid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Esitatud kaebustes ei tooda välja ühtegi argumenti, miks oleks maakohus pidanud jätma menetluskulud riigi kanda. Väärib märkimist, et menetluskulude tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb lisaks arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut või selle puudumist

, vaid isikule kuuluvat vara

tervikuna, st võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Süüdistatav ei ole maakohtule ega ka ringkonnakohtule esitanud tõendeid, mis annaksid alust veendumuseks, et

D.Z varaline seisund ei võimalda tal menetluskulusid tasuda kohtuotsuses ettenähtud korras. Lisaks KrMS § 180 lg 3 võimaldab kohtul määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi ning maakohus on süüdistatava resotsialiseerumise vajadusi arvestades selliselt toiminud,

võimaldades süüdistataval hüvitada menetluskulud ositi maksimaalse võimaliku tähtaja

jooksul.

10. Eelnevast lähtuvalt ning tuginedes KrMS § 337 lg 1 p le 1 ja § le 390 jätab - - ringkonnakohus

määruskaebuse rahuldamata ning Harju Maakohtu 07.07.2015 otsus D.Z-ilt e menetluskulude riigituludesse väljamõistmise osas muutmata.

11. Kaitsja esitas ka taotluse hüvitada temale õigusabi osutamisega seotud kulud. Taotluse

kohaselt kulus kaitsja kokku 1,0 tund (apellatsiooni koostamine)

ja taotleb seega hüvitada temale koos käibemaksuga 48 eurot. Kohtukolleegium nõustub taotlusega ja peab põhjendatuks

5

hüvitada kaitsjale kulud summas 48 eurot koos käibemaksuga. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu D.Z

kanda.

Pavel Gontšarov Ivi Kesküla Orvi Tali