1-13-1701/71 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. september 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-1701

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 30. juuli 2015

määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse

vabastamata jätmises ja karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdlane Kerth Kuusniit, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale

esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil

isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 21.03.2013 otsusega tunnistati Kerth Kuusniit süüdi KarS §-de 199 lg

2 p-de 4, 7, 8 ja KarS § 203 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel 5-kuulise

vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel liideti antud otsusega mõistetava karistusega K.

Kuusniidule Tartu Maakohtu 12.07.2012 otsusega KarS §-de 183 lg 2 p 1, 2 ja 184 lg 2 p 2

järgi mõistetud karistus, s.o 3 aastat vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel

ning mõisteti K. Kuusniidule lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. K. Kuusniidu

karistuse kandmise aja algust tuli arvata alates 19.06.2012. Karistusaja lõpp on 19.09.2015.

2. Tartu Maakohtu 30.07.2015 määrusega jäeti K. Kuusniit tingimisi ennetähtaegselt

vabastamata ja tema suhtes kohaldati karistusjärgset käitumiskontrolli. K. Kuusniit peab 12

kuu jooksul täitma KarS § 75 lg-s1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg-s 2 lg 2, 21 , 4 ja

7 sätestatud kontrollkohustusi. Kohus põhistas oma otsustust järgmiselt.

2.1

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise poolt räägib asjaolu, et K. Kuusniitu on

korduvalt kriminaalkorras karistatud. Korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku puhul

esineb suur oht, et ta võib kuritegusid toime panna ka edaspidi. Ka ei ole K. Kuusniit

õiguskuulekalt suutnud käituda karistuse kandmise ajal, pannes toime mitmeid

distsiplinaarrikkumisi.

2.2

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eesmärgiks on süüdimõistetu

resotsialiseerumise tagamine tema käitumiskontrollile allutamise kaudu. Vangla hinnangul

K. Kuusniidu poolt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on

64%. Arvestades asjaolusid, et K. Kuusniidu puhul esineb suur uute kuritegude

toimepanemise oht, on tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.

Vaatamata oma noorele eale on K. Kuusniit viibinud vangistuses juba suhteliselt palju aastaid

(aastatel 2007-2013 kriminaalkorras karistatud neljal korral). Vabaduses oldud ajal on K.

Kuusniit toime pannud arvukaid kuritegusid (sh korduvalt rahvatervise vastaste kuritegude

eest). K. Kuusniidu eelnevat elukäiku arvestades on suur oht kuritegude sh

rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemiseks ka edaspidi. Sellist varasemat elukäiku

arvestades vajab K. Kuusniit vabanemise korral kohtu arvates ilmselgelt täiendavat

järelevalvet.

2.3

K. Kuusniit kinnitas kohtuistungil, et vabanedes naaseb oma endisse elukohta isa

juurde. Kriminaalhooldusosakonna kinnitusel on K. Kuusniidul vanglast vabanedes

võimalik elama asuda oma endisesse elukohta. K. Kuusniidu vanemad on

kriminaalhooldusametnikule avaldanud, et ei soovi poja ennetähtaegset vabastamist. Kohtu

hinnangul ei tulene vanemate poolt avaldatust, et K. Kuusniidul poleks võimalik elama

asuda oma endisesse elukohta peale karistuse ära kandmist.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUS

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K. Kuusniit, kes taotleb kohtulahendi

ümbervaatamist. Edasikaebuses palub selle esitaja arvestada, et tal puudub Eestis töö- ja

elukoht ning seega ei saa ta kriminaalhoolduse nõudeid täita.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

4. Esmalt märgib ringkonnakohus, et osas, milles kohus jättis K. Kuusniidu Tartu

Maakohtu 21.03.2013 otsusega mõistetud karistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata,

lahendit ei vaidlustata. Seetõttu antud osas apellatsioonikohus seisukohta ei võta.

5. Ringkonnakohus leiab, et kohtumäärus on seaduslik ja karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamine K. Kuusniidu suhtes on põhjendatud. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis

tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu

põhistustega ja seoses kaebuse väidetega lisab täiendavalt ka omapoolsed seisukohad.

6. Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks.

Formaalsed eeldused tulenevad KarS § 871 lg 1 p-dest 1, 2 ja lg-st 2. Kuivõrd vastavas osas

maakohtu seisukohti määruskaebuses vaidluse alla ei seata, ringkonnakohus nimetatud

eeldustel ei peatu ja võtab tulenevalt kaebuste väidetest kohe seisukoha K. Kuusniidu suhtes

karistusjärgse käitumiskontrolli materiaalse aluse täidetuse osas.

7. Materiaalseks aluseks on prognoos, et esineb arvestatavaid kahtlusi, et süüdimõistetu

paneks vabaduses viibides toime uusi raskeid kuritegusid. See tulevikuennustus tugineb

süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud

teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal (KarS § 871 lg 1 p 3). Ehk teisisõnu,

karistusjärgse käitumiskontrolli määramise aluseks on hinnang, et süüdimõistetu vajab abi

sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimisel.

Tegemist on mittekaristusliku mõjutusvahendiga, mille eesmärgiks on teha isikuga tööd tema

kriminogeense käitumise muutmiseks, ennetamaks seeläbi tema poolt võimalike uute kuritegude

toimepanemist.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega ja leiab samuti, et K. Kuusniidu

suhtes on põhjendatud pärast Tartu Maakohtu 21.03.2013 otsusega mõistetud karistuse

ärakandmist karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul

õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 871 lg 1 p-s 3 sätestatud asjaolusid, leides, et isiku

puhul, kes on olnud kuritegelikult aktiivne, keda on korduvalt karistatud rahvatervise vastaste

kuritegude toimepanemise eest ning kelle puhul esineb suur oht uute kuritegude

toimepanemiseks, on ühiskonna turvalisuse huvides põhjendatud kohaldada karistusjärgset

käitumiskontrolli. Vähemtähtis ei ole aga K. Kuusniidu kriminogeensete riskidega

tegelemine, arvestades, et tegemist on vaatamata noorele eale korduvalt kuritegusid toime

pannud isikuga, kelle puhul on vangla näinud riski uue kuriteo toimepanemiseks erinevates

eluvaldkondades (haridus, majanduslik toimetulek, suhted ja narkootikumide tarvitamine,

mõtlemine ning hoiakud).

9. Süüdimõistetu väide, mille kohaselt tal elukoht puudub, ei vasta tema enda poolt

kriminaalhooldajale avaldatule. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on vabanemisjärgse

elukohana märgitud vanaemale kuuluv maja. Samas, isegi, kui süüdimõistetul käesoleval

hetkel tõepoolest puuduks kindel elukoht, ei oleks see aluseks karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamata jätmiseks. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmine looks sellisel

põhjendusel olukorra, kus isik, kes on ühiskonnaohtlik, kuid kellel puudub elukoht, ent

esinevad muud KarS § 871 lg 1 kohaldamise eelduslikud alused, seaks ohtu ühiskonna ning

kodanike õigusliku ootuse. Samuti oleks elukoha puudumisel KarS § 871 lg 1 kohaldamata

jätmine vastuolus käesoleva sätte mõttega, mis seisneb eelkõige uute kuritegude ärahoidmises

ja ühiskonna turvalisuse tagamises. K. Kuusniit on istungil avaldanud, et vanaemale kuuluv

maja oleks tema ajutiseks elupaigaks ning ta on tugiisiku kaudu elukohta ka taotlenud (tlk 7

pöördel).

10. Veel on K. Kuusniit väitnud, et asub tööle välisriiki. Samas on kinnipeetav maakohtus

muuhulgas avaldanud, et praegu tal tööd ei ole, kuid on väljavaateid. Enne ei saa, kui tuleb

minna koha peale vaatama. Tööd saaks K. Kuusniit ehitusel (tlk 7). Seega on ringkonnakohtu

hinnangul välismaale tööle asumise võimalus üksnes hüpoteetiline, eriti arvestades, et

K. Kuusniidul puudub nii pikaajaline töökogemus kui ka erialane ettevalmistus. Samuti

nähtub tema maakohtule avaldatust, et ta otsib elu- ja töökohta Eestis. Seetõttu ei tingi

süüdlase Eestist lahkumise väited maakohtu määruse tühistamist.

11. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab Tartu

Ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau