1-13-1701/71 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Maakohtu 21.03.2013 otsusega tunnistati Kerth Kuusniit süüdi KarS §-de 199 lg vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel liideti antud otsusega mõistetava karistusega K.
Legislator headnote
AI generated1-13-1701/71 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: KarS § 65 lg 1 alusel liideti antud otsusega mõistetava karistusega K.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
2. september 2015, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-13-1701
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 30. juuli 2015
määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse
vabastamata jätmises ja karistusjärgse käitumiskontrolli
kohaldamises
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdlane Kerth Kuusniit, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1. Maakohtu määrus jätta muutmata.
2. Määruskaebus jätta rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale
esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või
advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil
isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Maakohtu 21.03.2013 otsusega tunnistati Kerth Kuusniit süüdi KarS §-de 199 lg
2 p-de 4, 7, 8 ja KarS § 203 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel 5-kuulise
vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel liideti antud otsusega mõistetava karistusega K.
Kuusniidule Tartu Maakohtu 12.07.2012 otsusega KarS §-de 183 lg 2 p 1, 2 ja 184 lg 2 p 2
järgi mõistetud karistus, s.o 3 aastat vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel
ning mõisteti K. Kuusniidule lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. K. Kuusniidu
karistuse kandmise aja algust tuli arvata alates 19.06.2012. Karistusaja lõpp on 19.09.2015.
2. Tartu Maakohtu 30.07.2015 määrusega jäeti K. Kuusniit tingimisi ennetähtaegselt
vabastamata ja tema suhtes kohaldati karistusjärgset käitumiskontrolli. K. Kuusniit peab 12
kuu jooksul täitma KarS § 75 lg-s1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg-s 2 lg 2, 21 , 4 ja
7 sätestatud kontrollkohustusi. Kohus põhistas oma otsustust järgmiselt.
2.1
Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise poolt räägib asjaolu, et K. Kuusniitu on
korduvalt kriminaalkorras karistatud. Korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku puhul
esineb suur oht, et ta võib kuritegusid toime panna ka edaspidi. Ka ei ole K. Kuusniit
õiguskuulekalt suutnud käituda karistuse kandmise ajal, pannes toime mitmeid
distsiplinaarrikkumisi.
2.2
Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eesmärgiks on süüdimõistetu
resotsialiseerumise tagamine tema käitumiskontrollile allutamise kaudu. Vangla hinnangul
K. Kuusniidu poolt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on
64%. Arvestades asjaolusid, et K. Kuusniidu puhul esineb suur uute kuritegude
toimepanemise oht, on tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
Vaatamata oma noorele eale on K. Kuusniit viibinud vangistuses juba suhteliselt palju aastaid
(aastatel 2007-2013 kriminaalkorras karistatud neljal korral). Vabaduses oldud ajal on K.
Kuusniit toime pannud arvukaid kuritegusid (sh korduvalt rahvatervise vastaste kuritegude
eest). K. Kuusniidu eelnevat elukäiku arvestades on suur oht kuritegude sh
rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemiseks ka edaspidi. Sellist varasemat elukäiku
arvestades vajab K. Kuusniit vabanemise korral kohtu arvates ilmselgelt täiendavat
järelevalvet.
2.3
K. Kuusniit kinnitas kohtuistungil, et vabanedes naaseb oma endisse elukohta isa
juurde. Kriminaalhooldusosakonna kinnitusel on K. Kuusniidul vanglast vabanedes
võimalik elama asuda oma endisesse elukohta. K. Kuusniidu vanemad on
kriminaalhooldusametnikule avaldanud, et ei soovi poja ennetähtaegset vabastamist. Kohtu
hinnangul ei tulene vanemate poolt avaldatust, et K. Kuusniidul poleks võimalik elama
asuda oma endisesse elukohta peale karistuse ära kandmist.
MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUS
3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K. Kuusniit, kes taotleb kohtulahendi
ümbervaatamist. Edasikaebuses palub selle esitaja arvestada, et tal puudub Eestis töö- ja
elukoht ning seega ei saa ta kriminaalhoolduse nõudeid täita.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
4. Esmalt märgib ringkonnakohus, et osas, milles kohus jättis K. Kuusniidu Tartu
Maakohtu 21.03.2013 otsusega mõistetud karistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata,
lahendit ei vaidlustata. Seetõttu antud osas apellatsioonikohus seisukohta ei võta.
5. Ringkonnakohus leiab, et kohtumäärus on seaduslik ja karistusjärgse käitumiskontrolli
kohaldamine K. Kuusniidu suhtes on põhjendatud. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis
tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu
põhistustega ja seoses kaebuse väidetega lisab täiendavalt ka omapoolsed seisukohad.
6. Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks.
Formaalsed eeldused tulenevad KarS § 871 lg 1 p-dest 1, 2 ja lg-st 2. Kuivõrd vastavas osas
maakohtu seisukohti määruskaebuses vaidluse alla ei seata, ringkonnakohus nimetatud
eeldustel ei peatu ja võtab tulenevalt kaebuste väidetest kohe seisukoha K. Kuusniidu suhtes
karistusjärgse käitumiskontrolli materiaalse aluse täidetuse osas.
7. Materiaalseks aluseks on prognoos, et esineb arvestatavaid kahtlusi, et süüdimõistetu
paneks vabaduses viibides toime uusi raskeid kuritegusid. See tulevikuennustus tugineb
süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud
teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal (KarS § 871 lg 1 p 3). Ehk teisisõnu,
karistusjärgse käitumiskontrolli määramise aluseks on hinnang, et süüdimõistetu vajab abi
sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimisel.
Tegemist on mittekaristusliku mõjutusvahendiga, mille eesmärgiks on teha isikuga tööd tema
kriminogeense käitumise muutmiseks, ennetamaks seeläbi tema poolt võimalike uute kuritegude
toimepanemist.
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega ja leiab samuti, et K. Kuusniidu
suhtes on põhjendatud pärast Tartu Maakohtu 21.03.2013 otsusega mõistetud karistuse
ärakandmist karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul
õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 871 lg 1 p-s 3 sätestatud asjaolusid, leides, et isiku
puhul, kes on olnud kuritegelikult aktiivne, keda on korduvalt karistatud rahvatervise vastaste
kuritegude toimepanemise eest ning kelle puhul esineb suur oht uute kuritegude
toimepanemiseks, on ühiskonna turvalisuse huvides põhjendatud kohaldada karistusjärgset
käitumiskontrolli. Vähemtähtis ei ole aga K. Kuusniidu kriminogeensete riskidega
tegelemine, arvestades, et tegemist on vaatamata noorele eale korduvalt kuritegusid toime
pannud isikuga, kelle puhul on vangla näinud riski uue kuriteo toimepanemiseks erinevates
eluvaldkondades (haridus, majanduslik toimetulek, suhted ja narkootikumide tarvitamine,
mõtlemine ning hoiakud).
9. Süüdimõistetu väide, mille kohaselt tal elukoht puudub, ei vasta tema enda poolt
kriminaalhooldajale avaldatule. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on vabanemisjärgse
elukohana märgitud vanaemale kuuluv maja. Samas, isegi, kui süüdimõistetul käesoleval
hetkel tõepoolest puuduks kindel elukoht, ei oleks see aluseks karistusjärgse käitumiskontrolli
kohaldamata jätmiseks. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmine looks sellisel
põhjendusel olukorra, kus isik, kes on ühiskonnaohtlik, kuid kellel puudub elukoht, ent
esinevad muud KarS § 871 lg 1 kohaldamise eelduslikud alused, seaks ohtu ühiskonna ning
kodanike õigusliku ootuse. Samuti oleks elukoha puudumisel KarS § 871 lg 1 kohaldamata
jätmine vastuolus käesoleva sätte mõttega, mis seisneb eelkõige uute kuritegude ärahoidmises
ja ühiskonna turvalisuse tagamises. K. Kuusniit on istungil avaldanud, et vanaemale kuuluv
maja oleks tema ajutiseks elupaigaks ning ta on tugiisiku kaudu elukohta ka taotlenud (tlk 7
pöördel).
10. Veel on K. Kuusniit väitnud, et asub tööle välisriiki. Samas on kinnipeetav maakohtus
muuhulgas avaldanud, et praegu tal tööd ei ole, kuid on väljavaateid. Enne ei saa, kui tuleb
minna koha peale vaatama. Tööd saaks K. Kuusniit ehitusel (tlk 7). Seega on ringkonnakohtu
hinnangul välismaale tööle asumise võimalus üksnes hüpoteetiline, eriti arvestades, et
K. Kuusniidul puudub nii pikaajaline töökogemus kui ka erialane ettevalmistus. Samuti
nähtub tema maakohtule avaldatust, et ta otsib elu- ja töökohta Eestis. Seetõttu ei tingi
süüdlase Eestist lahkumise väited maakohtu määruse tühistamist.
11. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab Tartu
Ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Mati Kartau