4-15-5460/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-5460

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. september 2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja nr

4-15-5460

Kohtunik

Külli Iisop

Väärteoasi

kaebus PPA Põhja prefektuuri J.L

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 05.06.2015 otsusele nr 2302,15,007846

Kohtumenetluse pooled (isikukood XXX; Kaebuse esitaja: J.L elukoht: XXX; õpilane)

Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht:

Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 05.06.2015 otsus J.L-ile määratud trahvi suuruse osas. Karistada J.L liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 (ükssada) eurot.

2. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et mõistetud rahatrahv summas 100 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o 4 (nelja) kuu jooksul võrdsetes osades (25 eurot kuus) alates kohtuotsuse jõustumisest.

Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele

EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber 10220155102076.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast alates.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. 05.06.2015 otsusega väärteoasjas nr 2302,15,007846 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse vanemväärteomenetleja J.L karistuseks liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 300 eurot.

Otsuse kohaselt juhtis J.L 15.05.2015 kell 21.20 Tallinnas Kloostrimetsa teel mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Samuti ei olnud tal esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti. Sellise tegevusega eiras J.L LS § 38 lg 2, § 88 lg 1 ja § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning tema käitumine kvalifitseeriti väärteona LS § 242 lg 1 ja § 201 lg 1 järgi.

2. J.L palub oma kaebuses vähendada talle määratud trahvi või võimaldada seda maksta osade kaupa. Oma taotlust põhjendab ta asjaoluga, et ta õpib ja ei tööta. Kaebaja soovib, et asja lahendatakse kirjalikus menetluses.

3. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus arvamuses kaebuse kohta palub jätta kaebus rahuldamata, kuivõrd vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Otsuse tegemisel on järgitud KarS § 56 sätestatut ning võttes arvesse rikkuja isikut ja rikkumise iseloomu, on tehtud seaduslik otsus ja määratud õige karistus. J.L on ühe teona pannud toime kaks liiklusalast väärtegu – lisaks mootorsõiduki juhtimisele juhtimisõigust omamata ei olnud kaebajal kaasas isikut tõendavat dokumenti. Otsuse tegemisel on lähtutud Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-77-11 p-s 11 antud juhistest. Kaebajale on määratud karistus alla keskmist määra, arvestatud on karistust kergendavate asjaoludega ja eripreventiivsete eesmärkidega. Määratud karistus tagab ka üldpreventiivsete eesmärkide täitmise. Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

4. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2302,15,007846 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses.

Asjaolu, et J.L juhtis mootorsõidukit juhtimisõigust omamata, on tõendatud kaebaja enda ütlustega, samuti muude kogutud materjalidega. Kaebaja ei eita menetlusaluse isikuna rikkumise toimepanemist. Kaebaja poolt toimepandut tõendavad veel politseitöötaja Ruudi Räimtaali ütlused, kelle väitel nägi ta kella 21.20 Kloostrimetsa teel, kuidas autot juhtinud noormees (J.L) ronis tagaistmele ja naisterahvas ( XXX) läks juhiistmele. Tunnistaja sõnul selgitasid kontrollitavad, et tegid õppesõitu, kuid autokooli kaarti ega juhendaja tunnistust neil ei olnud. Lisaks sellele nähtub Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest, et kaebajal seisuga 18.05.2015 kehtivaid juhilubasid ei ole.

Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et J.L juhtis mootorsõidukit vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Seega rikkus J.L LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud nõudeid ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi. Samaaegselt on J.L rikkunud ka LS § 88 lg-s 1 ja § 38 lg-s 2 sätestatud nõudeid ning pani sellega toime ka LS § 242 lg-s 1 sätestatud väärteo.

6. Mis puutub aga süüdlasele määratud karistusse, siis leiab kohus, et kohtuväline menetleja on J.L-ile määranud liialt range karistuse.

Mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt näeb LS § 201 lg 1 ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11; 3- 1-1-52-13, p 19 ja 3-1-1-58-13, p 7).

Kohtuväline menetleja on määranud J.L karistuse veidi alla sanktsiooni keskmist määra, s.o rahatrahvi 75 trahviühikut. Kohtu hinnangul ei ole menetleja arvestanud aga menetlusaluse isiku süü suurusega, sellega, et tegemist oli 17-aastase alaealisega, kes on varem liiklusrikkumiste eest karistamata ning kes juhtis mootorsõidukit oma ema loal ja juhendamisel. Seega on menetlusaluse isiku süü keskmisest oluliselt väiksem, samuti puuduvad tema teos karistust raskendavad asjaolud.

Kohus märgib, et arutatava väärteo puhul on kohtuvälise menetleja viidatud põhimõtetega samavõrra olulised kohtupraktikas valitsevad arusaamad, mis puudutavad alaealisele karistuse mõistmist. Nii on Riigikohus mitmel korral rõhutanud (RKKKo 3-1-1-43-06 p 13.1; 3-1-1-77-

11 p 10.1), et alaealise karistamisel on enam tähtis just täideviija isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus. Alaealiste poolt toimepandud süütegude korral on esmatähtsad just karistuse eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid.

Kaebaja oli teo toimepanemisel alaealine, kes ka hetkel õpib ning on vanemate ülalpidamisel. Sellise isiku mõjutamiseks ei pea kohtu arvates isikut karistama tingimata 300 euro suuruse rahatrahviga.

Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku mõjutamiseks piisavaks karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Selline karistus on kohtu arvates küllaldane, et süüdlasele meelde tuletada liiklusseadusest kinnipidamise kohustust ja vajalikkust ning seda, et reeglite rikkumise korral võib järgneda tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Selline karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.

Kohus ei pea põhjendatuks alaealise J.L suhtes, kes on toime pannud liiklusalase süüteo, tema karistusest vabastamist ja mõjutusvahendi kohaldamist KarS § 87 alusel, kuna tema kõlbelise ja vaimse arengu tase ei takista tal oma teo keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida.

Lisaks leiab kohus, et arvestades J.L varalist seisu – kaebaja õpib, tal ei ole iseseisvat püsivat sissetulekut, on mõistlik kohalda KarS § 66 lg-s 2 sätestatut ja anda talle võimalus tasuda rahatrahv summas 100 eurot 4 kuu jooksul, tasudes igas kuus 25 eurot.

Kohus selgitab, et rahatrahvi maksmine 4 kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus leida kasvõi juhutöid, trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Mida varem kaebaja trahvi tasub, seda kiiremini kustutatakse tema karistusandmed karistusregistrist. Arutatava liiklussüüteo karistusandmete kehtivus kätkeb endas mitmeid kõrvalmõjusid. Näiteks ei saa isik sel ajal taotleda esmast juhiluba (LS § 106 lg 1 p 3), samuti arvestatakse uue liiklussüüteo toimepanemisel süüdlase varasema rikkumisega. Seega on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides.

Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p 2, 133, 134.

Külli Iisop Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/