3-15-2134/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 02.09.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2134 Haldusasi M.L. esialgse õiguskaitse taotlus – kohustada Tallinna Vanglat tagama M.L.le antud Elisa AS telefonikaardi kasutamisega seonduvad elektroonilise side seaduse §-dest 91-1001 ning Elisa AS-ga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused. RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata M.L. esialgse õiguskaitse taotlus. 2. Jätta rahuldamata M.L. menetlusabi taotlus. 3. Saata kohtumääruse ärakiri M.L.le, Tallinna Vanglale ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruse p-i 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud ja taotluse sisu 1. M.L. esitas 26.08.2015 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. M.L. taotleb esialgse õiguskaitse korras kohustada Tallinna Vanglat tagama M.L.le antud Elisa AS telefonikaardi kasutamisega seonduvad elektroonilise side seaduse §-dest 91-1001 ning Elisa AS- ga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused. 1.1. Esialgse õiguskaitse taotlust põhjendab taotleja asjaoluga, et esialgne õiguskaitse on vajalik, kuna seadust tuleb täita. Kuna Tallinna Vangla on sõlminud lepingu Elisa AS-ga, on Tallinna Vanglal kohustus tagada kaebajale lepingust ning elektroonilise side seadusest tulenevad õigused ja kohustused. 1.2. Koos esialgse õiguskaitse taotlusega esitas M.L. menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 2. Vastavalt kohtunõudele esitas Tallinna Vangla 01.09.2015 seisukohad esialgse õiguskaitse taotlusele. Tallinna Vangla leidis, et M.L. esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud, kuna

2

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei kaasneks taotlejale raskeid tagajärgi ning Tallinna Vangla hinnangul ei ole esitatud vaidel ja kavandataval kaebusel ülekaalukaid eduväljavaateid. 2.1. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on tehniliste tingimuste olemasolul vanglal kohustus tagada kinnipeetavale telefoni kasutamise võimalus kinnipeetava enda kulul. VangS § 28 lg-s 1 sätestatud kohustus tagada telefoniteenus on avalikõiguslik. Leping kinnipeetavate kõnesideteenuse osutamiseks on sõlmitud Justiitsministeeriumi ja Elisa Eesti AS- i vahel. Tegemist on Justiitsministeeriumi ja Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud lisakokkuleppega, mis on Justiitsministeeriumi ja Elisa vahelise lepingujärgse kokkuleppe nr 5-6/13-9867 lisakokkulepe. Kuna M.L. ei ole antud lepingu pool, siis ei tulene talle ka lepingust õigusi ja kohustusi. 2.2. Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri andmetel väljastati M.L.le Elisa Eesti AS kõnekaart 25.06.2014. Seega on vangla esialgsel hinnangul vaie esitatud tähtaja rikkumisega, mistõttu ei ole vaidel ülekaalukaid eduväljavaateid. 2.3. M.L. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei ole õigustatud, kuna sellisel juhul otsustataks põhivaidlus ette ära. M.L.l puudub ülekaalukas õiguskaitsevajadus, mis õigustaks põhivaidluse ette lahendamist ja kaaluks selgelt üle avaliku huvi. Alust sellele ei anna ka M.L. üldsõnalised väited. 2.4. Antud juhul ei osutuks M.L. õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks ega kaasne selliseid tagajärgi, mida ei oleks võimalik või mida oleks raske hiljem kõrvaldada. M.L. ei ole väitnud, et vangla ei ole tal võimaldanud helistamist või tal oleks vangla tegevuse tulemusel helistamine raskendatud. Lisaks ei ole M.L. täpsustanud, milliseid elektroonilise side seaduse sätteid vangla täitnud ei ole ning kuidas see teda on mõjutanud.

Kohtu seisukohad Menetlusabi taotlus 3. Halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt ei anta isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Riigikohtu halduskolleegium on oma 12.03.2012 määruses nr 3-7-1-3-61-12 leidnud, et HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega. Kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna käsitada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid kui ka ühekordseid laekumisi. Analoogia korras on kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel rahaliste nõuete täitmiseks

3

ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad võrdsustatavad HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega. 3.1. Kaebaja on majandusliku seisundi tõendamiseks esitanud kohtule Vangla K-Raha väljavõtte perioodi 26.04.2015-26.08.2015 kohta. Väljavõttest nähtub, et kaebajale kuuluva konto vaba jääk on 0,05 senti. Kaebajal sissetulek perioodi jooksul puudub. Taotluse kohaselt kaebajal vara puudub. Arvestades eelnevat puuduvad kaebajal piisavad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. 3.2. HKMS § 111 lg 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus leiab, et esitatud taotlus on ilmselgelt perspektiivitu määral, mis tingib menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise (vt kohtumääruse p 5). 3.3. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et M.L. taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb jätta rahuldamata.

Esialgse õiguskaitse taotlus 4. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 250 lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada (HKMS § 63). Taotluse esitajal tekib esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaks vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks taotluse esitajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada või ka juhul, kui sellise eesmärgi saavutamine oleks võimalik, kuid tooks esialgse õiguskaitse mittekohaldamise tõttu taotleja jaoks kaasa tarbetult koormavad tagajärjed. 5. M.L. on kohtule esitanud esialgse õiguskaitse taotluse nõudega kohustada Tallinna Vanglat tagama M.L.le antud Elisa AS telefonikaardi kasutamisega seonduvad elektroonilise side seaduse §-dest 91-1001 ning Elisa AS-ga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused. VangS § 28 lg 1 alusel on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 51 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav kasutada talle helistamiseks ettenähtud kohakindlat või teisaldatavat telefoni ning talle vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti. Eelnevast tulenevalt on vangla kohustatud küll tagama helistamise võimaluse kinnipeetavale, mida ka antud juhul on tehtud, kuid nimetatu ei too kaasa seda, et helistamise võimaldamisel M.L.le telefonikaardi andmisega laienevad kinnipeetavale kõik õigused ja kohustused, mis on ette nähtud elektroonilise side seaduses. Tallinna Vangla on õigesti märkinud, et kinnipeetav M.L. ei ole Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingu pooleks. Et kinnipeetav ei ole (ja tal ei ole ka õigust VangS kohaselt olla) sideteenuse lepingu adressaadiks, ei ole tal ka õigust nõuda enda suhtes elektroonilise side seaduse §-de 91-1001 rakendamist.

4

Lisaks ei saa Tallinna Vanglat pidada käesoleval juhul kohustatud isikuks, kuna Tallinna Vangla kinnitusel on leping kinnipeetavate kõnesideteenuse osutamiseks sõlmitud Justiitsministeeriumi ja Elisa Eesti AS-i vahel, mistõttu lepingulised kohustused ja õigused laienevad Justiitsministeeriumile. Eeltoodu tõttu ei saa M.L. pidada üheks lepingu pooleks, kellel oleks õigust nõuda lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tagamist. Arvestades toodut on tegemist ilmselgelt perspektiivitu vaidlusega. 6. Käesoleva vaidluse iseloomu arvestades ei kaasne esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel M.L.le selliseid tagajärgi, mida ei ole võimalik hiljem kõrvaldada. Vajadus seaduse koheseks täitmiseks ei ole selline põhjendus, mis tooks kaebaja jaoks konkreetsel juhul kaasa raskeid või pöördumatuid tagajärgi. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. 7. Arvestades eeltoodut – kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning tegemist on perspektiivitu vaidlusega - puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik