4-15-6155/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-15-6155

1 (5)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

19. august 2015.a Pärnu Väärteoasja number 4-15-6155 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula Väärteoasi

S.S väärteoasi LS § 201 lg 1 ja KarS § 279 järgi Kohtuistungil osalenud isikud: Menetlusaluse isiku kaitsja

Aarne Akerberg

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kask

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 201 lg 1, KarS § 56, § 63 § 279 ning VTMS § 2, § 83 p 2, § 107 § 113 kohus otsustas -

Süüdi tunnistada äärteoasjas nr 6155 [2670,15,004004] LS § 201 lg 1 ja S.S v 4-15-

KarS § 279 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks ) trahviühikut, rahatrahv x (x s.o x ) eurot. (x

Rahatrahv tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr:

EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank

Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915400009134. Selgituseks märkida: eesja perekonnanimi, väärteoasja number, rahatrahv.

Rahatrahv tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsus saata Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuurile ja S.S-ile ning tema kaitsjale (e-post: aarne@advokaat.ee).

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 19.08.2015.a. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav: 19.08.2015.a.

Edasikaebamise kord

VTMS § 137 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada kirjalikult Pärnu

Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsiooni esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil

4-15-6155

2 (5) kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalvetalituse patrullpolitseinik Alek .a väärteoprotokolli nr sander Treial koostas x.x.x

AB1382973 selle kohta, et x.x.x.a kella x.x ajal juhtis S.S mootorsõidukit omamata vastava katego , oria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti nähtub väärteoprotokollist, et S.S omamata isikut tõendavat dokumenti, esitas kontrollimisel teadlikult valed isikuandmed liiklusjärelevalvet teostanud patrullpolitseinikule. S.S esitles end patrullpolitseinik Siiri

Kukele kui x.x (ik:xxxxx), takistades sellise tegevusega tahtlikult riikliku järelevalve teostamist. Eelkirjeldatud tegevusega pani S.S toime LS § 201 lg 1 ja KarS § 279 järgi kvalifitseeritavad väärteod. x.x.x.a saata kohtuväline menetleja määrusega väärteoasjas nr 2670,15,004004 otsustas väärteoasja arutamiseks Pärnu Maakohtule. Kohtuväline menetleja leiab, et S.S on toime pannud tõsise liiklusseaduse rikkumise ja riikliku järelevalve teostamise takistamise. Menetlusalune isik seadis oma käitumisega ohtu nii enda, kaaslaste kui ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara ning eksitas riiklikku järelevalvet teostanud ametnikke. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi määramine ei ole antud rikkumise puhul piisavalt mõjus, taotledes menetlusalusele isikule antud väärteoasjas x ööpäeva aresti kohaldamist.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

19.08.2015.a toimunud kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja esitatud taotluse juurde ning palus kohaldada menetlusaluse isiku suhtes karistusena aresti x ööpäeva. Menetleja leiab, et menetlusaluse isiku poolt nimetatud väärteo toimepanemine on tõendatud.

Kohtuistungil menetlusaluse isiku kaitsja vaidles esitatud taotlusele e kohta vastu. aresti määramis Kaitsja leidis, et menetlusaluse isiku süü KarS § 279 sätestatud väärteo toime pane -s 1 lg mises ei ole

tõendamist leidnud, kuna väärteo koosseis ei ole täidetud. Kaitsja taotles KarS § 279 lg-s 1 sätestatud väärteo osas menetluse lõpetamist LS § 201 lg s 1 sätestatud väärteo toime panemise osas . - kaitsja vastu ei vaielnud ning taotles selles osas karistusena rahatrahvi määramist.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 83 p 2 kohaselt arutab väärteoasja maakohtunik, kui väärteoasja arutades on vaja otsustada aresti mõistmine või loomapidamise keelamine. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, asus seisukohale, et väärteo toimepanemine S.S poolt on leidnud tõendamist. LS § 201 lg-s 1 ja

KarS § 279 sätestatud tegude toime panemine on tõendatud x.x.x.a väärteoprotokolliga nr

AB1382973, isiku kinnipidamise protokolliga x.x.x.a, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega x.x.x ning muude väärteomenetluse .a. käigus kogutud tõenditega.

LS § 201 lg s 1 sätestatud väärteo toime panemine -

LS § 201 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

x.x.x , .a koostatud väärteoprotokollist nr AB1382973 nähtub, et S.S juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Lisaks nähtub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, et menetlusalune isik tunnistab ja võtab omaks mootorsõiduki juhtimise omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse x.x.x.a kohaselt on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud S.S , kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Seega ei ole vaidlust selles, et S.S on juhtimisõigust omamata juhtinud mootorsõidukit.

4-15-6155

3 (5) Seetõttu ka menetlusalune isik ise on tunnistanud, et S.S on toime pannud LS § leiab kohus ja

201 lg-

.a kella x.x. ajal x ja x ikul s 1 sätestatud väärteo, s.o. juhtis x.x.x tänava ristm mootorsõidukit

x xxx xxx, . reg. märgiga omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust Täidetud on

LS § 201 lg s 1 sätestatud teo nii objektiive kui ka subjektiivne kooseis. Isik teadlikult juhtis -

mootorsõidukit va kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Teo õigusvastasust ja , omamata vasta süüd välistavaid asjaolusid kohus eelmärgitud väärteos ei tuvastanud. Seega on leidnud täielikku ja vastuvaidlematut tõendamist S.S poolt LS § 201 lg s 1 sätestatud väärteo toime panem - ine.

KarS § 279 sätestatud väärteo toimepanemine KarS § 279 sätestab, et riikliku järelevalve takistamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud lg 1 järelevalvet läbi viia karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. x.x.x.a koosta , tud väärteoprotokollist nr AB1382973 nähtub, et S.S omamata isikut tõendavat dokumenti, esitas kontrollimiseks tahtlikult valed isikuandmed liiklusjärelevalvet teostanud patrullpolitseinik Siiri Kukele. S.S esitles end kui x.x, millega takistas tahtlikult riikliku järelevalve teostamist.

Väärteomenetlusega on kindlaks tehtud esitles end järelevalvet teostanud , et S.S politseinikule oma venna x.x, kes omab juhtimisõigust. Vennana esitles S.S end seetõttu, et tal endal puudub juhtimisõigus. Väärteomenetlusega on kindlaks tehtud, sõiduk

et , mida juhtis

menetlusalune isik S.S, peeti x x ja x tn ristmikul kinni. Isikul juhtimisõigust tõendavat dokumenti esitada ei olnud, kuid ta esitas ID-kaardi x.x nimele. tekkis kahtlus, et Politseitöötajatel

ID-kaart ei kuulu sõidukit juhtinud isikule, kuid kontrollimiseks kinni peetud juht kinnitas, et tegemist on tema ID-kaardiga. Lisaks oskas juht osaliselt vastata ka täiendavatele küsimustele, mis talle isiku tuvastamiseks esitati, kuid

t tegemist ei ole politseitöötajale S. Kukele jäi siiski kahtlus, e x.x - . Seetõttu otsustati isik toimetada Politsei ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pikk 18, Pärnu, kus võrreldi täpsemalt isikutunnistuse välja prinditud fotot kinni peetud isikuga. suurendatud x.x Foto oli küll sarnane, kuid samas tekitas jätkuvalt kahtlusi. Kuna isik jätkuvalt kinnitas, et ta on x.x, siis otsustati ta vabastada ja toimetada auto juurde. Kuna x.x isikul omas juhtimisõigust, siis lubati sõitu jätkata. Politseitöötajad mõne aja pärast operatiivteenistuse vahenduse otsustas

id l kontrollida, kas x.x on noorem vend S.S võib olla vend, kes on temaga sarnane. Kontrolli käigus selgus, et x.x , kelle foto vastas üks ühele isikule, kes varem - oli esitlenud end x.x kes oli esitanud isiku ja

tuvastamisel x.x - t saada S.S-iga , kes tunnistas oma ID kaardi. Seejärel õnnestus ühendus

rikkumisi lubas t na, kuid seda ei teinud. Hiljem, s.o x.x.x.a kell x.x, ja ulla Pärnu politseijaoskon peeti S.S kinni motellis „x“ riikliku järelevalve teostamise takistamise eest. Samuti selgus, et S.S puudub juhtimisõigus.

Menetlusalune isik on väärteomenetluse käigus tunnistanud, et ta esitles ennast politseiametnikele oma venna x.x, esitades viimase ID-kaardi. Samuti ei vaielnud kaitsja väärteoasja kohtulikul arutamisel eeltoodud asjaolule vastu. Seega ei ole vaidlust selles, et S.S esitles end kui x.x. Lähtudes eeltoodust on väärteomenetlusega tuvastatud, et politseiametnikud tuvastasid kinni peetud S.S isiku kui x.x . Sellest tulenevalt toimetati tagasi auto juurde , kes omas juhtimisõigust ta ja tal lubati sõitu jätkata. Hiljem siiski selgus, et tegemist oli x.x noorema venna S.S-iga, kes juhtimisõigust veel ei oma.

Korrakaitseseaduse (KorS) § 2 lg 4 sätestab, et riiklik järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. KorS § 6 lg

2 sätestab, et kui ohu väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine ei kuulu ühegi muu korrakaitseorgani pädevusse, siis on se olitsei pädevuses. Seega on P e p olitseija Piirvalveamet korrakaitse organ. x.x.x

.a teostasid politseiametnikud S. Kukk ja A. Treial liiklusjärelevalvet. Politsei poolt teostatava liiklusjärelevalve eesmärk on need välja selgitada tõrjuda või gi ennetada ohtusid, ja vajadusel

kõrvaldad Muuhulgas tähendab see ka näiteks selliste ohuallikate nagu a korrarikkumised.

joobeseisundis ja juhtimisõiguseta isikute juhtimiselt kõrvaldamist ohutuma ja turvalisema liikluse tagamiseks. Kui politseiametnikud olid S.S kinni pidanud, siis esitas ta valeandmeid ning esitles end

4-15-6155

4 (5)

oma venna x.x ka tunnistanud. , kes omab juhtimisõigust. Enda vennana esitlemist on S.S

Samas S.S juhtimisõigus puudus. Valeandmete esitamise tõttu tuvastati S.S kui x.x I , mistõttu lubati ta uuesti autot juhtima. sik toimetati tagasi auto juurde ja tal lubati sõitu jätkata.

Kuna S.S esitas valeandmed, siis riikliku järelevalve teostamise ebaõnnestus. Juhul, kui

S.S oleks end esitlenud S.S-ina, oleks ta koheselt, s.o x.x.x.a kella x.x ajal juhtimisõiguse puudumise tõttu juhtimiselt kõrvaldatud ning politsei liiklusjärelevalve oleks õnnestunud ning oht liikluses (juhtimisõiguseta isiku liikluses osalemine) oleks tõrjutud õrvaldatud /k .

Valeandmete esitamise tõttu aga ohu tõrjumine/kõrvaldamine ebaõnnestus.

Kuna isiku

kinnipidamisel peeti teda ekslikult juhtimisõigust omavaks isikuks, ei olnud õigusrikkumist veel tuvastatud ega e ei olnud veel muutunud menetlustoiminguid tehtud ning riiklik järelevalv väärteomenetluseks. ega ebaõnnestus riikliku järelevalve teostamine Se ja oli takistatud S.S

järelevalvet takistanud tegevuse tõttu. Eelpooltoodust tuleneb üheselt, et valeandmete esitamisega S.S takistas riikliku järelevalve teostamist. S.S esitas tahtlikult ja teadlikult valeandmed

enda suhtes vastutusest eesmärgiga pääseda väärteomenetluse algatamisest, ning karistusest õigusrikkumise toimepanemise eest. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud teos kohus ei tuvastanud. Seega on leidnud täielikku ja vastuvaidlematut tõendamist S.S poolt KarS § 279 -s 1 lg sätestatud väärteo toime panemine.

Karistuse määramisest KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

LS § 201 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. KarS § 279 sätestab, et riikliku järelevalve takistamise eest sellisel lg 1 kujul, mis ei võimaldanud järelevalvet läbi viia karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 63 lg st 1 tuleb karistuse mõistmisel lähtuda - KarS § 279 sätestatud karistusmäärast. lg-s 1

Isiku süüd antud väärteo toimepanemises tuleb pidada suureks, kuna isik teadlikult ja tahtlikult juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta ning esitles end teise isikuna. Menetlusaluse isiku eesmärgiks oli vastutuses pääseda. Seega isik viis kavatsetult politseiametnikud eksitusse tegelikest asjaoludest.

Kohus KarS § 58 sätestatud raskendavaid asjaolusid käesoleval juhul ei tuvastanud. Samas tuleb karistuse määramisel arvesse võtta seda, et isik on tunnistanud juhtimisõiguseta sõitmist ja end x.x esitlemist, menetlusaluse isiku kaitsja leidi - mille puhul küll s kohtus, et ei ole täidetud KarS § 279 lg s 1 sätestatud väärteo koosseis. Lisaks tuleb arvestada karistuse määramisel ka sellega, et tegemist oli isiku esimese rikkumisega, mistõttu on kohtu hinnangul välistatud aresti kohaldamine. Aresti saab kohaldada alles siis, kui muud mõjutusvahendid (rahatrahv) ei ole tulemust andnud ja isik on jätkanud rikkumiste toime panemist. Kuna isikul varasemad rikkumised puuduvad, siis karistusena saab kõne alla tulla üksnes lõpetanud

rahatrahv. Rikkumise toime panemise ajaks oli S.S autokoolituse, st omandanud põhiteadmised liiklusest ja mootorsõiduki juhtimisest. Seetõttu võib teda pidada mõnevõrra väiksemaks ohuallikaks, kui isikuid, kes sõidavad juhtimisõiguseta ning ei ole t. s leiab kohus, et isikule on läbinud autokoolitus Eeltoodust lähtude võimalik karistuseks määrata

rahatrahv alla sanktsiooni keskmise .t. alla x määra, s trahviühiku. Eelpooltoodule tuginedes leiab kohus, et S.S-ile tuleb karistusena kohaldada rahatrahvi x ehk x eurot. trahviühikut Asitõendeid ei ole. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuur ei ole käesolevas asjas esitanud taotl ust menetluskulude hüvitamiseks. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

4-15-6155

5 (5)

/allkirjastatud digitaalselt/

Teet Olvik kohtunik