4-15-4382/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-15-4382

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.09.2015. a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, kirjalikus menetluses Kohtunik Madis Kägu Väärteoasja number 4-15-4382 (2780,15,004083) Väärteoasi Heleri Hõim kaebus Lõuna Prefektuuri 24.05.2015. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2780,15,004083 Menetlusalune isik, kaebuse esitaja Heleri Hõim ik. 48807242722; elukoht: XXXX

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 3 kohus otsustas:

tühistada Lõuna Prefektuuri 24.05.2015. a otsus väärteoasjas nr 2780,15,004083 Heleri Hõimu karistamise kohta LS § 205 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot.

Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Edastada käesolev otsus Heleri Hõimule ja Lõuna Prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Edasikaebus EV Riigikohtule kassatsiooni korras esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud

Heleri Hõimu karistati Lõuna Prefektuuri 24.05.2015. a kiirmenetluse otsusega LS § 205 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot.

Otsuse kohaselt juhtis Heleri Hõim 24.05.2015. a kella 17.13 ajal Vapramäe-Uderna maantee

7. kilomeetril mootorsõidukit, millel puudus ees selleks ettenähtud kohas riiklik registreerimismärk.

05.06.2015. a esitas Heleri Hõim kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse. 08.06.2015. a määrusega jättis kohus kaebuse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 15.06.2015. a. Kaebuses esinenud puudused kõrvaldati tähtaegselt.

Kaebuse kohaselt laenas Heleri Hõim elukaaslase autot linnas käimiseks. Sõidu ajal kuulis ta kolinat ja tahavaatepeeglisse vaadates märkas numbrimärki tee peal. Kuna numbrimärki polnud võimalik õigele asukohale paigutada, siis pani ta selle esiklaasi vahele, et sõita lähima tanklani, et osta uus numbrialus. Enne linnapiiri pidas politsei ta kinni. Heleri Hõimu hinnangul on trahvisumma tema jaoks liiga suur ja ebaõiglaselt määratud.

14.07.2015. a saabus kohtusse kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht.

Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud Heleri Hõimu teos süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Heleri Hõimu teos esinevad väärteotunnused LS § 205 järgi. Majandusja kommunikatsiooniministri 03.03.2011. a määruse nr 19 § 2 p 13 järgi on riiklik registreerimismärk majandusja kommunikatsiooniministri 21.06.2011. a määruse nr 49 „Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded“ kohane sõiduki tunnusmärk, millele on kantud sõidukile omistatud registreerimisnumber. Majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 kood 101 järgi peab M kategooria sõidukil olema üks registreerimismärk kinnitatud sõiduki ette ja teine direktiivi 70/222EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha.

Heleri Hõim on nõustunud kiirmenetlusega ja on saanud anda väärteo kohta ütlused. Ta on antud ütlustes öelnud: „Võtsin elukaaslase sõiduki, kuna tema sõidab minu omaga. Pidin käima korraks Elvas. Teadsin, et numbrimärk peab olema ees, aga minul oli taga. Olen oma rikkumisest teadlik ning kahetsen, et sellega sõitma läksin.“ Kohtuväline menetleja on seisukohal, et number oli klaasi taga juba sõitu alustades ja Heleri Hõim oli teadlik oma rikkumisest.

LS § 205 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on arvestanud menetlusaluse isiku kahetsusega ja määranud karistuseks rahatrahvi 30 trahviühikut.

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse rahuldamisega.

Kohtu seisukoht

VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on kohtule teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus on seisukohal, et väärteokaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses.

VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

KarS § 2 lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.

LS § 76 lg 1 sätestab, et mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid.

LS § 205 näeb ette vastutuse riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest.

Lõuna Prefektuuri 24.05.2015. a otsusega heidetakse Heleri Hõimule ette 24.05.2015. a kella

17.13 ajal Vapramäe-Uderna maantee 7. kilomeetril, Elva linna suunas, mootorsõiduki juhtimist, millel puudus ees selleks ettenähtud kohas riiklik registreerimismärk.

Riigikohus on 16.10.2003. a lahendis nr 3-1-1-100-03 märkinud, et menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta on väärteomenetluses tõendiks, sest nad sisaldavad faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd selle toimepanemises, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtust omavaid asjaolusid.

Käesoleval juhul on Heleri Hõim 24.05.2015. a kiirmenetluse otsuses andnud ütlused: „Võtsin elukaaslase sõiduki, kuna tema sõidab minu omaga. Pidin käima korraks Elvas. Teadsin, et numbrimärk peab olema ees, aga minul oli akna taga. Olen oma rikkumisest teadlik ning kahetsen, et sellega sõitma läksin.“

Kohtu hinnangul on nende Heleri Hõimu ütlustega tõendatud tema poolt LS § 76 lg 1 nõuete rikkumine, s.t mootorsõiduki juhtimine, millel puudus ees ettenähtud kohas registreerimismärk. Heleri Hõim realiseeris seega LS § 205 objektiivse koosseisu.

Heleri Hõim ei ole ka kaebuses rikkumise toimepanemist eitanud, vaid on selgitanud, kuidas ta kuulis sõitmise ajal kolinat ning märkas seejärel tagavaatepeeglisse vaadates numbrimärki tee peal. Kuna tal polnud võimalik numbrimärki õigele asukohale paigutada, siis pani ta selle esiklaasi taha, et sõita lähimasse tanklasse, kust ta soovis osta uue numbrialuse. Enne tanklasse jõudmist peatas teda aga politsei.

Kohus ei nõustu siinkohal kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas märgituga, et Heleri Hõimu poolt kiirmenetluse otsusesse antud ütlustest on võimalik üheselt järeldada, et registreerimismärk oli klaasi taga juba sõitmist alustades. Kohtuvälise menetleja sellist seisukohta ei toeta ükski väärteotoimikus olev tõend. Heleri Hõimu kiirmenetluse otsusesse antud omakäelised ütlused ei ole sellise järelduse tegemiseks piisavad. Seda enam, et kaebuses on Heleri Hõim esitanud toimunust teistsuguse versiooni.

Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et kindlasti ei olnud Heleri Hõimu poolt juhitud mootorsõidukil auto eesmine registreerimismärk selleks ettenähtud kohas hetkel, kui ta politsei poolt peatati.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Heleri Hõim on kiirmenetluse otsuses kinnitanud, et teadis, et numbrimärk peab olema ees, aga temal oli akna taga. Ta on oma rikkumisest teadlik. Kaebuses on ta pidanud karistamist ebaõiglaseks. Eeltoodu alusel pani Heleri Hõim talle etteheidetava teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ta oli küll teadlik, et numbrimärk peab olema ees, kuid arvas, et võib sõita numbrialuse ostmiseks esimese tanklani. Samas pidi ta vähemalt möönma, et selline tegevus võib saada tema karistamise aluseks.

Olles tuvastanud vastavuses KarS § 2 lg 2 sätestatud deliktistruktuuriga teo koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süü (Riigikohtu 12.11.2008. a otsus nr 3-1-1-66-08), on kohus seisukohal, et väärteomenetlus tuleb VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel lõpetada.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas märkinud, et süülise väärteo toimepanek ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks (Riigikohtu 16.12.2013. a lahend nr 3-1-1-120-13 ja 05.03.2015. a lahend nr 3-1-1-11-14). Kuigi väärteomenetluse seadustik ei anna menetluse otstarbekuse lõpetamise kriteeriume, siis tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut. Tulenevalt eeltoodust on vajalik vastata küsimusele, kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist (Riigikohtu 16.12.2013. a otsus nr 3-1-1-120-13).

Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiridesse (Riigikohtu 24.04.2007. a otsus nr 3-1-1-9-07). KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (Riigikohtu 18.05.2012. a otsus nr 3-1-1-46- 12; 24.04.2007. a otsus nr 3-1-1-9-07).

Heleri Hõim on kriminaalja väärteomenetluse korras karistamata isik. Ta ei ole oma süüd rikkumise toimepanemises eitanud ning on toimepandut kahetsenud. Kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistusest on võimalik järeldada, et menetleja ei ole menetlusaluse isiku süüd suureks pidanud, sest on pidanud võimalikuks Heleri Hõimule karistust kohaldada oluliselt alla keskmise määra. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et käesolevas väärteoasjas on võimalik menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel, kuna puudub avalik menetlushuvi ja menetlusaluse isiku süü ei ole suur.

Heleri Hõimu karistamine oleks ilmselgelt ebamõõdukas, eriti kui juhinduda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt väljendatust, mille kohaselt peab karistamine olema õigusriigis ultima ratio ja riik võib rakendada seda alles siis kui teised, kergemad vahendid ei kaitse õigushüve küllaldaselt (Riigikohtu 03.12.2014. a otsus nr 3-1-1-81-14). Kuivõrd Heleri Hõim on varem karistamata isik, siis ei ole tema karistamine vajalik ka selleks, et mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma.

Eeltoodu alusel tühistab kohus Lõuna Prefektuuri 24.05.2015. a otsuse väärteoasjas nr 2780,15,004083 ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/