3-15-1985/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

2. september 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-1985 Haldusasi A.E.u esialgse õiguskaitse taotlus peatada Tallinna Vangla 05.08.2015 käskkirja nr 5-2/1035 täitmine Menetlustoiming Trahvitaotluse ja dokumendi tagastamise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.E.u taotlus Tallinna Vanglale rahatrahvi määramiseks rahuldamata.

2. Rahuldada A.E.u taotlus ja edastada talle Tallinna Vangla 05.08.2015 käskkirja nr 5- 2/1035 (tl 11-12 pöördel) originaal ning 06.07.2015 ettekande (tl 8) ja Tallinna Vangla 31.07.2015 menetlustoimingu protokolli (tl 10) ärakirjad.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS 203 lg 1 ja § 204 lg-d 1 ja 2). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 203 lg 1).

ASJAOLUD

1. A.E. (taotleja) esitas 07.08.2015 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Tallinna Vangla 05.08.2015 käskkirja nr 5-2/1035 täitmine. Käskkirjaga karistati taotlejat Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 rikkumise eest distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks.

2. Halduskohus rahuldas 10.08.2015 määruse resolutsiooni p-ga 2 esialgse õiguskaitse taotluse ajutiselt ja peatas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 4 alusel Tallinna Vangla 05.08.2015 käskkirja nr 5-2/1035 täitmise põhjendusi esitamata 30 päevaks, s.o kuni 09.09.2015.

3. Tallinna Vangla esitas 13.08.2015 määruskaebuse halduskohtu 10.08.2015 määruse resolutsiooni p 2 tühistamiseks.

4. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 13.08.2015 määrusega vastustaja määruskaebuse, tühistas halduskohtu 10.08.2015 määruse resolutsiooni p 2 ning jättis taotleja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus selgitas, et halduskohtu määruse täitmise ajaks oli vangla karistuse juba täitmisele pööranud. Karistuse täitmise katkestamine on

3-15-1985 2(4) põhjendatud erandlikel asjaoludel, mida käesoleval juhul ei nähtu. Kuigi taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus, ei piisa sellest esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Antud juhul on oluline avalik huvi, et kinnipeetava õigusvastasele käitumisele järgnev karistus oleks vahetu ja tõhus. Kui asja sisulisel läbivaatamisel selgub, et karistus on määratud alusetult, on taotlejal õigus taotleda mittevaralise kahju hüvitamist.

5. Taotleja esitas 12.08.2015 ja 14.08.2015 Tallinna Halduskohtule taotlused Tallinna Vanglale trahvi määramiseks halduskohtu 10.08.2015 määruse mittetäitmise eest. Samuti palus taotleja kohustada vanglat esialgse õiguskaitse määrust viivitamatult täitma. Taotleja osundas HKMS § 252 lg-le 3 ja leidis, et halduskohtu määrusest ei nähtu, et kohus oleks esialgse õiguskaitse abinõu jõustumise määranud hilisemaks määruse teatavaks tegemisest. Seetõttu jõustus halduskohtu määrus selle teatavakstegemisest. Vangla oli määrusest kindlasti teadlik 11.08.2015. Kuna määrusest ei nähtu selle jõustumist muul ajal kui teatavakstegemisest ja määruskaebuse esitamine ei välista määruse jõustumist, siis ei täida Tallinna Vangla määrust.

6. Taotleja palus 17.08.2015 avalduses tagastada talle esialgse õiguskaitse taotlusele lisatud vangla dokumendid.

7. Tallinna Vangla palus jätta trahvi määramise taotlus rahuldamata. Vangla oli halduskohtu määruse tegemise ajaks distsiplinaarkaristuse juba täitmisele pööranud ja kinnipeetav kandis kartserikaristust 08.08.–15.08.2015. Vanglal puudus kohustus taotleja kartserikaristuse katkestamiseks. Vangla on seaduses sätestatud tähtaega järgides halduskohtu määruse vaidlustanud ja määruskaebus rahuldati. Sellest tulenevalt ei ole enam asjakohane kohustada vanglat halduskohtu 10.08.2015 määrust täitma.

KOHTU PÕHJENDUSED Trahvitaotlus

8. HKMS § 252 lg 3 järgi jõustub esialgse õiguskaitse määrus selle teatavakstegemisel, kui määruse teinud kohus või määruse peale esitatud määruskaebust läbivaatav kohus ei määra teisiti. Antud juhul ei määranud halduskohus 10.08.2013 määruses ette teistsugust jõustumise korda. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai Tallinna Vangla halduskohtu 10.08.2015 määruse kätte samal päeval ja vanglal tulnuks halduskohtu määrust viivitamatult täita. Määruskaebuse esitamine ei vabastanud teda määruse täitmise kohustusest.

9. HKMS § 254 lg 1 esimese lause järgi võib esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest halduskohus isikut trahvida HKMS §-s 248 sätestatud korras. HKMS § 248 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest määrata süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Rahatrahvi määramise taotluse lahendamisel saab kohus otsustada üksnes seda, kas rahatrahv määrata või jätta rahatrahvi määramise taotlus rahuldamata. Muid kohtulahendi täitmiseks kohustamise viise kui rahatrahvi määramine seadustik ette ei näe. Seetõttu loeb kohus taotluse vangla kohustamiseks kohtumäärust viivitamatult täitma hõlmatuks trahvi määramise taotlusega.

10. Praeguse määruse tegemise ajaks on taotleja kartserikaristuse kandmine lõppenud, samuti on ringkonnakohus oma 13.08.2015 määrusega halduskohtu 10.08.2015 määruse tühistanud, seega puudub halduskohtul enam õigus rahatrahvi määramise kaudu nõuda vanglalt halduskohtu 10.08.2015 määruse täitmist.

3-15-1985 3(4)

11. Ringkonnakohus leidis 13.08.2015 määruses, et karistuse täitmise katkestamine esialgse õiguskaitse kohaldamise kaudu saab olla põhjendatud vaid erandlikel juhtudel, mida antud juhul ei eksisteerinud. Samuti pidas ringkonnakohus taotleja võimalikku tulevast kaebust väheseid eduväljavaateid omavaks, mis pidanuks tooma kaasa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise. Halduskohtu määrus oli küll vanglale selle kättetoimetamisel täitmiseks kohustuslik, kuid ringkonnakohtu määrusest tulenevalt ei olnud halduskohtu määrus lõppkokkuvõttes põhjendatud ja tühistati. Seetõttu ei ole halduskohtu määruse täitmata jätmise eest vanglale rahatrahvi määramine tagantjärele enam põhjendatud. Kohus jätab taotleja vastava taotluse rahuldamata.

12. HKMS §-s 248 ei reguleerita trahvi määramise peale edasikaebamise õigust. Selles osas tuleks analoogia korras kohaldada HKMS § 77 lg-t 3, mille kohaselt saab halduskohtumenetluse tagamiseks tehtud trahvimääruse vaidlustada isik, kellele trahv määrati. Riigikohus leidis 08.08.2013 määruses haldusasjas nr 3-3-1-25-13 (p 16), et kuna kohtulahendi täitmise küsimus erineb põhiasja menetlusest ja poolte vahel võib tekkida vaidlus kohtulahendi täitmise mahust, siis tuleb ka trahvi taotluse rahuldamata jätmisel võimaldada taotlejal esitada määruskaebus. Seega on taotlejal õigus käesoleva määruse peale esitada määruskaebus.

Dokumentide tagastamise taotlus

13. Taotleja taotles esialgse õiguskaitse taotlusele lisatud vangla dokumentide tagastamist. Sellisteks dokumentideks on haldusasja toimikus 06.07.2015 ettekanne vangla direktorile (tl 8), Tallinna Vangla 31.07.2015 menetlustoimingu protokoll (tl 10) ja Tallinna Vangla 05.08.2015 käskkiri (tl 11-12p).

14. HKMS § 39 lg 1 p 1 järgi tuleb kaebusele lisada vaidlustatud haldusakt või selle ärakiri, kui see on kaebajal olemas. Antud juhul lisas kaebaja oma taotlusele Tallinna Vangla 05.08.2015 käskkirja originaali ning Tallinna Vangla 31.07.2015 menetlustoimingu protokolli ja 06.07.2015 ettekande ärakirjad.

15. Kuna kohus ei tagastanud taotlejale tema taotlust läbivaatamatult, siis puudub taotlejal HKMS järgi õigus taotleda tema poolt kohtule esitatud dokumentide tagastamist. Kohus lahendas kaebaja taotluse sisuliselt, mistõttu tuleb esitatud dokumendid jätta asja toimiku juurde. Taotlejal on küll tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 273 lg 3 järgi õigus taotleda kirjaliku algdokumendi (originaali) tagastamist pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist, kuid seda vaid juhul, kui ta esitab kohtule selle algdokumendi ärakirja. Taotleja ei ole sellist ärakirja kohtule Tallinna Vangla 05.08.2015 käskkirjast esitanud.

16. Eeltoodu ei välista aga taotleja HKMS § 27 lg 1 p-st 1 tulenevat õigust tutvuda haldusasja toimikuga ja saada sellest ärakirju. Kohus tõlgendab taotleja dokumentide tagastamise taotlust toimikust ärakirjade saamise taotlusena ning Tallinna Vangla 05.08.2015 käskkirja puhul algdokumendi asendamise taotlusena ärakirjaga.

17. Riigilõivuseaduse (RLS) § 61 lg 1 järgi tasutakse kohtuotsuse või -määruse kordusärakirja väljastamise eest, kohtueelse või kohtuvälise menetluse menetlusdokumendi või kohtumenetluse muu dokumendi, samuti elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise eest riigilõivu iga väljastatud lehekülje eest alates 21. leheküljest 0,30 eurot. Tallinna Vangla 05.08.2015 käskkiri on 4 leheküljel, Tallinna Vangla 31.07.2015 menetlustoimingu protokoll on 1 leheküljel ja 06.07.2015 ettekanne on 1 leheküljel. Kokku on nimetatud dokumendid 6 leheküljel, seega tuleb ärakirjad taotlejale teha ilma RLS § 61 lg-s 1 nimetatud riigilõivu nõudmata.

3-15-1985 4(4)

18. Eeltoodud põhjendustel edastab kohus taotlejale Tallinna Vangla 05.08.2015 käskkirja originaali (ärakiri jääb haldusasja toimikusse) ning Tallinna Vangla 31.07.2015 menetlustoimingu protokolli ja 06.07.2015 ettekande ärakirjad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik