3-14-51916/64 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 01.09.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-51916 Haldusasi I.K. kaebus Tartu Ülikooli tegevuse peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 19.06.2015. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.K. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja I.K. Vastustaja Tartu Ülikool RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.06.2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 30.08.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 3−3p) Tartu Ülikooli tegevuse peale seonduvalt tema õppimisega Tartu Ülikooli residentuuris psühhiaatria erialal. 10.09.2014 kohtule esitatud avalduses (I kd, tl 9−10) täiendas määruskaebuse esitaja oma nõudeid. Lisaks uutele nõuetele märkis ta, et kuna soovib lahendada olukorra nii kiiresti kui võimalik ja realiseerida viivitamatult oma õigust asuda tööle arst-residendina Eesti Vabariigis, esitab ta kohtule ka taotluse (I kd, tl 12−12p) tema õiguste esialgse kaitse kohta.

2. Tartu Halduskohus jättis 22.09.2014. a määrusega (I kd, tl 61−63p) rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ning jättis kaebuse käiguta, andes määruskaebuse esitajale tähtaja riigilõivu tasumiseks summas 265 eurot.

3. 30.09.2014 tasus määruskaebuse esitaja riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt summas 15 eurot ning esitas kohtule riigilõivu tasumist tõendava dokumendi (I kd, tl 84).

4. Tartu Halduskohus jättis 01.10.2014. a määrusega (I kd, tl 85-87p) määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

5. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 01.10.2014. a määruse peale 02.10.2014 määruskaebuse (I kd, tl 94).

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 07.10.2014. a määrusega (I kd, tl 96-96p) määruskaebuse käiguta ja andis määruskaebuse esitajale tähtaja riigilõivu tasumiseks summas 15 eurot ning määruskaebuse põhjenduste esitamiseks.

7. 08.10.2014 tasus määruskaebuse esitaja riigilõivu määruskaebuselt summas 15 eurot ning esitas kohtule riigilõivu tasumist tõendava dokumendi (I kd, tl 113).

8. Tartu Ringkonnakohus jättis 27.10.2014. a määrusega (I kd, tl 118-121p) määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.10.2014. a määruse muutmata.

9. 27.01.2015. a määrusega (I kd, tl 192-192p) tagastas Tartu Halduskohus määruskaebuse esitaja kaebuse haldusasjas nr 3-14-51916 riigilõivu tasumata jätmise tõttu.

10. 21.05.2015 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja avaldus riigilõivu tagastamiseks (I kd, tl 211-211p). Määruskaebuse esitaja soovis avalduse kohaselt tagasi riigilõive, mis on tasutud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 30.09.2014 ning määruskaebuselt 01.10.2014. a määrusele, millega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruskaebuse esitaja leidis, et tal on õigus riigilõivude tagastamisele, kuna tema kaebus ei ole kohtu menetluses olnud ja esialgse õiguskaitse taotlust ei olnud seaduslikus korras menetlusse võetud.

11. Tartu Halduskohus jättis 02.06.2015. a määrusega (I kd, tl 214-214p) määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivude tasumiseks rahuldamata. Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitaja poolt tasutud riigilõivude tagastamiseks puudub seaduslik alus. Kohtupraktikas on nenditud, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata (Riigikohtu 28.01.2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-99-10, p 11). Halduskohus märkis, et antud haldusasjas on esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Halduskohtu 01.10.2014. a määrusega sisuliselt lahendatud. Seega ei ole võimalik selle taotluse esitamise eest tasutud riigilõivu tagastada. Samuti leidis halduskohus, et sisuliselt lahendatud on ka 01.10.2014. a määruse peale esitatud määruskaebus, millelt määruskaebuse esitaja tasus riigilõivu, ja ka seda riigilõivu ei ole võimalik tagastada.

12. Määruskaebuse esitaja esitas 04.06.2015 Tartu Halduskohtu 02.06.2015. a määruse peale määruskaebuse (II kd, tl 2), milles märkis, et antud haldusasjas puudub määrus tema esialgse õiguskaitse taotluse menetlusse võtmise kohta. Seega ei ole määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotlus kohtu menetluses olnud ja seetõttu kuuluvad tasutud riigilõivud tagastamisele.

13. Tartu Halduskohus jättis 09.06.2015. a määrusega (II kd, tl 4-4p) määruskaebuse käiguta ja andis määruskaebuse esitajale tähtaja konkreetse taotluse väljatoomiseks seoses vaidlustava määrusega ning riigilõivu tasumiseks.

14. 09.06.2015 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja puuduste kõrvaldamise avaldus (II kd, tl 8), millele oli lisatud menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

15. Tartu Halduskohus jättis 19.06.2015. a määrusega (II kd, tl 14-15) määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 02.06.2015. a määruse peale rahuldamata ning määruskaebuse käiguta ja andis määruskaebuse esitajale tähtaja riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks. Halduskohus asus seisukohale, et kuigi määruskaebuse esitaja viitab 09.06.2015. a vastuses sellele, et soovib esitada hüvitamiskaebuse, siis tuleb määruskaebuse esitaja 04.06.2015 ja 09.06.2015 kohtusse saabunud avaldusi käsitleda siiski määruskaebusena halduskohtu 02.06.2015. a määruse peale.

Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja on oma avaldused pealkirjastanud määruskaebusena ning kuna kohus on juba lahendanud riigilõivude tagastamise küsimuse määrusega, siis määruskaebuse esitaja eesmärgi saavutamiseks tuleb tal vaidlustada 02.06.2015. a määrust. HKMS § 111 lg 1 sätestab, et menetlusabi antakse juhul, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

Halduskohus selgitas, et menetlusabi andmiseks peab olema täidetud kaks eeldust. Isik peab olema maksejõuetu ning tema kohtule esitatud pöördumine peab eelduslikult olema edukas. Halduskohus leidis, et käesoleval juhul ei ole viimane eeldus täidetud ning määruskaebuse esitaja määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Riigilõivude tagastamine on võimalik vaid juhul, kuid avaldused/kaebused, mille eest lõiv tasuti, jäävad sisuliselt läbi vaatamata. Käesoleval juhul on nii halduskohus kui ka ringkonnakohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja taotluse lahendamise määruse peale esitatud määruskaebuse sisuliselt läbi vaadanud.

Seega leidis halduskohus, et määruskaebuse esitajale ei ole võimalik riigilõive tagastada. Seadus ei näe ette, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb see eraldiseisva määrusega võtta menetlusse. Halduskohus märkis, et HKMS § 252 lg 1 sätestab, et kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitama. Seega lahendab kohus taotluse esitamisel selle koheselt määrusega. Määruskaebuse esitaja taotlus on lahendatud 01.10.2014. a määrusega ja ringkonnakohus on määruskaebuse lahendanud 27.10.2014. a määrusega.

Halduskohus leidis, et seega puuduvad määruskaebusel 02.06.2015. a määruse peale eduväljavaated. Kuna viidatud eeldus on täitmata ja see toob juba iseenesest kaasa menetlusabi mitteandmise, siis puudub vajadus määruskaebuse esitaja majandusliku seisundi kindlakstegemiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

16. 20.06.2015 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja määruskaebus (II kd, tl 21) Tartu Halduskohtu 19.06.2015. a määruse peale, milles ta palub tühistada 19.06.2015. a ja 02.06.2015. a määrused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.06.2015. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea neid vajalikuks käesolevas määruses korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele esitab kohus järgmised selgitused.

18. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määruskaebuse esitajale menetlusabi andmisel ei ole täidetud HKMS § 111 lg-s 1 sätestatud eeldused menetlusabi andmiseks. Tulenevalt HKMS § 111 lg-st 1 on menetlusabi taotluse rahuldamise üheks eelduseks see, et oleks piisav alus eeldada, et menetlusabi taotleja kavandatav menetluses osalemine on edukas. Antud juhul on määruskaebuse esitaja esitanud halduskohtule määruskaebuse, kus ta vaidlustab Tartu Halduskohtu 19.06.2015. a määrust, millega jäeti tema menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 02.06.2015. a määruse peale rahuldamata. Halduskohus on õigesti leidnud, et määruskaebuse esitaja poolt kohtule esitatud määruskaebust määruse peale, millega halduskohus jättis kaebaja taotluse riigilõivude tagastamiseks rahuldamata, ei saa pidada suuri edulootust omavateks. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu seisukohaga, et kuivõrd määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotlus ning määruskaebus määruse peale, millega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, on sisuliselt lahendatud, siis puudub seaduslik alus riigilõivude tagastamiseks. Kuigi põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, ei tähenda see, et kohtusse pöördumise õigus peab olema piiramatu. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (Riigikohtu 06.09.2007. a määrus nr 3-3-1-40-07, p 11; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Kohtusüsteemi efektiivne toimimine on väärtus, millega võib õigustada põhiõiguse piiramist (Riigikohtu 17.03.2003. a otsus nr 3-1-3-10-02, p 28).

19. Kui määruskaebuse esitaja soovib hoolimata kohtu poolsest hinnangust tema määruskaebuse edulootustele määruskaebuse menetlemist, tuleb tal tasuda seaduses ette nähtud riigilõiv. RLS § 60 lg 6 kohaselt kohtu tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot.

20. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 19.06.2015. a määrus muutmata.

Tiina Pappel Agu Timmi Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/