Legislator Case Law & Legislation
3-15-899/9 AI generated

3-15-899/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-899/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tiina Pappel, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 01.09.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-899 Haldusasi Valeri Obuhhovi kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebainimlike vangistustingimustega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.05.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Valeri Obuhhovi mäÃ...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tiina Pappel, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 01.09.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-899 Haldusasi Valeri Obuhhovi kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebainimlike vangistustingimustega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.05.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Valeri Obuhhovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Valeri Obuhhov Esindaja v.adv. Denis Piskunov Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON 1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.05.2015. a määrus muutmata. 2. Tagastada käesolevas haldusasjas tasutud riigilõiv summas 203 eurot 40 senti A.J. Swedbank AS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX pärast käesoleva määruse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 08.04.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt inimväärikust alandavate elamistingimustega. Nõutava hüvitise suurus oli 10 eurot päevas perioodi 16.12.2011– 18.04.2014 eest (6780 eurot). Lisaks taotles määruskaebuse esitaja riigilõivust vabastamist.

2. Tartu Halduskohus jättis 09.04.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata. Halduskohus jättis kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 10 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.

3. Tartu Halduskohus tagastas 08.05.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 39 lg 1 p 4, § 104 lg 2 ls 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Halduskohus kohustas määruskaebuse esitajat tasuma

2 kaebuselt riigilõivu summas 203 eurot 40 senti 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohtumääruse sai määruskaebuse esitaja esindaja kätte 10.04.2015 (tl 20). Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 11.04.2015 ja 10 päeva möödus 20.04.2015. Määruskaebuse esitaja ei esitanud halduskohtule tähtpäevaks riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti. Samuti ei esitanud määruskaebuse esitaja taotlust riigilõivu tasumiseks antud tähtaja pikendamiseks. Halduskohus märkis, et riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse puudus, mis takistab kaebuse menetlusse võtmist. Eeltoodust tulenevalt asus halduskohus seisukohale, et kaebus kuulub tagastamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuse esitaja esitas 22.05.2015 määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 08.05.2015. a määruse tühistada ning saata asi tagasi esimese astme kohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse esitaja on käesolevaks ajaks nõutava riigilõivu tasunud. Varasemalt polnud riigilõivu tasumine võimalik. Määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ületab tasutavat riigilõivu vähesel määral. Samuti on oluline, et määruskaebuse esitaja on kinnipeetav, kelle võimalused töötasu saada on piiratud, lisaks tehakse kontole laekuvatest summadest kinnipidamisi, mistõttu reaalselt kasutada olev summa on erinev kontole toimuvatest laekumistest. Varasemas menetluses on määruskaebuse esitaja taotlenud menetlusabi andmist, kuid halduskohus pole seda talle andnud. Kui ringkonnakohus peab seda asja lahendamiseks vajalikuks, siis palub määruskaebuse esitaja käsitleda antud dokumenti kui tähtaja ennistamise avaldust ja lugeda riigilõivu tasumise tähtaeg ennistatuks. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et olukorras, kus kaebuselt nõutud lõiv on makstud esimesel sellekohasel võimalusel, ei ole õige ega õiglane kohtumenetlust lõpetada. Lisaks palub määruskaebuse esitaja arvestada, et talle polnud halduskohtu 09.04.2015 määrus, millega määruskaebuse esitaja jäeti riigilõivust vabastamata, isiklikult kätte toimetatud. See on oluline, sest määruskaebuse esitaja on kinnipeetav, kellega kommunikatsioon on objektiivsetel asjaoludel raskendatud ja makseinfo saatmine muuhulgas määruskaebuse esitajale isiklikult on oluline.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

6. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kuna HKMS § 104 lg 1 näeb ette riigilõivu tasumise kohustuse kaebuse esitamisel, on riigilõivu tasumata jätmine puudus, mis takistab asja läbivaatamist. Sellisel juhul tuleb riigilõiv tasuda halduskohtu määratud tähtaja jooksul.

7. HKMS § 104 lg 2 kohaselt määrab halduskohus riigilõivu tasumiseks tähtaja, kui kaebuse eest ei ole riigilõivu tasutud. Riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. HKMS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kuna riigilõivu tasumiseks määras tähtaja halduskohus, ei saa ringkonnakohus seda määruskaebuse esitaja taotluse alusel pikendada. Samuti jääb arusaamatuks, miks esindaja tähtaja pikendamise taotlust juba enne riigilõivu tasumise tähtpäeva halduskohtule ei esitanud.

8. Olukorras, kus isikul on halduskohtumenetluses volitatud esindaja, ei saa kaebuse puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmist põhjendada sellega, et määruskaebuse esitajale ei toimetatud

3 menetlusdokumenti isiklikult kätte. HKMS § 74 lg 3 kohaselt toimetatakse volitatud esindaja olemasolul dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist ka menetlusosalisele isiklikult. Isiklik kättetoimetamine esindaja olemasolul on niisiis erand reeglist. Käesoleval juhul puuduvad asjaolud mis viitaksid vajadusele toimetada dokument kätte menetlusosalisele isiklikult. Kinnipeetavast esindatavaga suhtlemine ei ole niivõrd keeruline, et menetlusdokumendid tuleks kätte toimetada ka menetlusosalisele isiklikult. Vangistusseaduse § 28 lg 3 teise lause kohaselt ei piirata kirjavahetust ja telefoni kasutamist suhtlemiseks advokaadist esindajaga.

9. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.05.2015. a määruse muutmata.

10. Määruskaebuse esitaja eest tasuti riigilõiv kahes osas 21.05.2015 ning 22.05.2015. HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastatakse riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Seega tagastab kohus riigilõivu summas 203 eurot 40 senti A.J. Swedbank AS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX pärast käesoleva määruse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits