3-14-51752/29 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number 3-14-51752 Otsuse kuupäev

1. september 2015. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Urmas Tilga kaebus Tartu Vangla 25.06.2014.a käskkirja nr 6-1/680 ja 08.08.2014.a vaideotsuse nr 1-11/297-2 tühistamise ning kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamine Kohtuistung 19.03.2015.a, järgnes kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Urmas Tilga Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Liisa Paltsar Resolutsioon

1. Jätta kaebus ajavahemikul 01.07.2014.a - 07.10.2014.a tekitatud kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata.

2. Jätta kaebus Tartu Vangla 25.06.2014.a käskkirja nr 6-1/680 ja 08.08.2014.a vaideotsuse nr 1-11/297-2 tühistamise ning ajavahemikul 24.06.2014.a - 30.06.2014.a tekitatud kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 1. oktoober 2015. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla 24.06.2014.a peaspetsialist-korrapidaja otsusega nr 6-8/72 (tl 86) kohaldati Urmas Tilga suhtes kuni 25.06.2015.a kella 16.00-ni täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist.

2. Tartu Vangla 25.06.2014.a käskkirjaga nr 6-1/680 (edaspidi käskkiri nr 680, tl 5-6) kohaldati Urmas Tilga suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Käskkirja põhjenduste kohaselt kasutas Urmas Tilga 24.06.2014.a kaaskinnipeetava Rainis Toomi suhtes kambris füüsilist vägivalda, seades seeläbi ohtu vangla üldise julgeoleku. Kambris tekkis tüli, Urmas Tilga soovis magada, Rainis Toomi jättis kambri ukse paokile. Tartu Vangla leidis, et ründajaks oli Urmas Tilga. Toimunud sündmus näitab, et Urmas Tilga võib olla kaaskinnipeetavatele ohtlik, kuna ta kasutab oma tahtmise elluviimiseks vägivalda ja ei vali konflikti korral teist isikut vähem kahjustavaid vahendeid, näiteks konflikti suulist lahendamist. Samuti lõhub selline käitumine üldist distsipliini ja näitab halba eeskuju. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati kuni asjaolude äralangemiseni, mille ülevaatamine toimub iga kuu jooksvalt.

3. 25.06.2014.a (registreeritud 30.06.2014.a) esitas Urmas Tilga käskkirjale nr 680 vaide (tl 9- 10). Urmas Tilga taotles käskkirja kehtetuks tunnistamist, kuna tema ei olnud vägivalla kasutaja, vaid kannatanu.

08.08.2014.a tegi Tartu Vangla vaideotsuse nr 1-11/297-2 (tl 7-8), milles jättis vaide rahuldamata. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises. Vaidlustatud käskkirja andmisel on põhjalikult kaalutud võimalikku ohtu, mida kaebaja võib kaaskinnipeetavatele kujutada. Vastustaja arvestas ka kaebaja varasema käitumisega: kaebaja on toime pannud tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel, röövimise ja vägivalla tunnistaja kallal või tema ähvardamise ning kaebaja suhtes on varasemalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid põhjusel, et kaebaja ei allunud korraldustele ja ähvardas kasutada kambrikaaslase suhtes vägivalda. Kaebaja iseloomustuses on viidatud ohule - füüsilise vägivalla kasutamisele. Kaebaja selgitused 24.06.2014.a toimunu kohta on aja jooksul muutunud ja seetõttu ei ole usaldusväärsed. Kaebajal ja Rainis Toomil fikseeritud vigastused sobivad Rainis Toomi selgitustega. Ei ole usutav, et Toomi tekitas seljal paiknevad vigastused endale ise. Kaebaja arvab ekslikult, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on karistus. Kaebajat ei ole seoses 24.06.2014.a toimunuga karistatud.

4. 25.06.2014.a (registreeritud 30.06.2014.a) esitas Urmas Tilga Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 18). Kahju on tekitatud alusetult lukustatud kambrisse paigutamisega. Nõue on 100 eurot iga lukustatud kambris viibitud päeva eest.

12.08.2014.a otsusega nr 1-13/816-2 (tl 19) jättis Tartu Vangla kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

5. 07.10.2014.a käskkirjaga nr 6-1/1028 (tl 42) lõpetati Urmas Tilga suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine.

Kaebus ja poolte seisukohad

6. Kaebaja esitas 13.08.2014.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-2) ning hiljem kaebuse täiendusi ja seisukohti (19.08.2014.a tl 17, 29.09.2014.a tl 31-32, 10.03.2015.a tl 52, 20.03.2015.a tl 66-67, 06.04.2015.a tl 119-120, 10.05.2015.a tl 139-141, 20.05.2015.a tl 154).

Kaebaja nõuab

- Tartu Vangla 25.06.2014.a käskkirja nr 6-1/680 ja 08.08.2014.a vaideotsuse nr 1-11/297-

2 tühistamist,

- eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega tekitatud mittevaralise kahju õiglast hüvitamist kohtu äranägemisel perioodi eest 24.06.2014.a - 07.10.2014.a.

7. Kaebaja hinnangul ei olnud tema paigutamine lukustatud kambrisse põhjendatud. Ei ole tõendatud, et intsidendis oli süüdi kaebaja. Kaebaja magas, kui Rainis Toomi tuli kambrisse ja hakkas teda provotseerima. Kuna kaebaja ei allunud provokatsioonile, siis Rainis Toomi lõi kaebajat. Määrav ei saa olla see, millised olid kaebaja ja Rainis Toomi vigastused. See, et kaebajal oli silm sinine näitab, et esimesena lõi Rainis Toomi. Ülejäänud vigastused sai Rainis Toomi rüseluses, mis toimus pärast seda. Vangla versioon toimunust ei ole usutav, kuna Rainis Toomi on kaebajast pikem ja raskem. Kaebaja ohtlikkust ei näita tema poolt toime pandud kuriteod ja kustunud distsiplinaarkaristused (noomitused selle eest, et keeldus kambrit jagamast vägivaldse kaaskinnipeetava Ago Särakuga).

Eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine on karistus, kuna piiratakse kaebaja vanglasisest liikumist, suhtlemist, kehakultuuriga tegelemist, helistamist, ei ole võimalik kasutada televiisorit või raadiot, isik määratakse üksindusse. Kaebajal ei ole telerit ega raadiot, mida lukustatud kambris kasutada. Tavakambris viibides sai ta neid kasutada sektoris või kellegi teise toas.

Kaebajat koheldi ebavõrdselt. Rainis Toomit ei karistatud ja ta veetis lukustatud kambris ainult ühe päeva. Kaebaja paigutamisel ei ole arvestatud sellega, et kaebaja on endine politseiametnik. Tartu Vangla oleks pidanud kaaluma muid variante, piisanud oleks kaebaja paigutamisest teise sektorisse.

Kaebaja tegi etteheiteid ka tema suhtes toimunud kriminaalmenetlusele ning selle kohta, et vastustaja viivitas kaebaja nõuete registreerimise ja neile vastamisega.

8. Kaebaja jäi tühistamiskaebuse juurde ka pärast seda, kui täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli lõpetatud.

9. Lukustatud kambrisse paigutamisega kaasnesid kaebaja tervise halvenemine, mure ja stress. Kohtuistungil (tl 61-64) täpsustas kaebaja, et tema väärikust on alandatud. Ka kaebaja tervis halvenes, aga meditsiiniosakonda ta ei pöördunud.

Kaebaja leidis, et ta on esitanud vastustajale kahju hüvitamise nõude etteulatuvalt kogu eraldatud lukustatud kambris viibimise aja kohta (otsuse punktis 4 nimetatud taotlus). Nõudest on aru saada, et kaebaja soovib hüvitist ka tulevikus lukustatud kambris viibitud päevade eest, mitte ainult 24.06.2014.a-30.06.2014.a eest.

10. 06.04.2015.a (tl 119-120) soovis kaebaja muuta kaebust ning lisada 07.06.2013.a - 28.06.2013.a ja 28.06.2013.a - 11.09.2013.a eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Kohus ei andnud luba kaebuse muutmiseks, kuna ei pidanud seda antud menetlusstaadiumis otstarbekaks (tl 137). Kohus märgib, et kaebajal on selle nõude osas läbimata ka kohustuslik kohtueelne menetlus, kuna kaebaja kirjutas kohtule 10.05.2015.a, et on alles nüüd esitanud vanglale kahju hüvitamise nõude (tl 142).

11. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja esitas kohtule oma seisukohad 31.10.2014.a (tl 40-41), 01.04.2015.a (tl 73-75) ja 15.05.2015.a (tl 147).

Vastustaja jääb vaideotsuses toodud selgituste ja põhjenduste juurde ning lisab järgmist. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati põhjusel, et tegemist on teistele ohtliku kinnipeetavaga. Tegemist on ennetava meetmega, mille rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Vaidlusaluses käskkirjas on piisava põhjalikkusega selgitatud, et kaebaja puhul on olemas võimalus, et kinnipeetav kasutab konfliktsituatsiooni tekkimisel füüsilist vägivalda. Tuginetud on mõlema konfliktis osalenud kinnipeetava kehavigastustele ning nende ja vanglaametnike selgitustele. Vanglal ei ole taoliste konfliktide ilmnemisel võimalik rakendada eesmärgi saavutamiseks (teiste vanglas viibivate isikute elu ja tervise kaitseks) kaebaja õigusi vähem piiravaid meetmeid, mis seda eesmärki sama tõhusalt ka täidaksid. Vangla ei saa tolereerida konfliktide lahendamist füüsilisel teel ning taoliste olukordade ilmnemisel tuleb vanglal reageerida. Konfliktse kinnipeetava teistest eraldamine on võimalike konfliktide tekkimise ennetamiseks tõhus abinõu.

Eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ei ole karistus. Samuti on tingimused lukustatud kambris ja kartseris erinevad. Lukustatud kambris saab isik kasutada oma isiklikke esemeid, seal võib olla televiisor ja raadio, ööpäevaringselt saab kasutada madratsit jne (pikemalt tl 74 pöördel). Selles mõttes on tingimused samad mis tavakambris.

Vastustaja on põhjendanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kaebaja varasema käitumisega, muuhulgas 2013. aastal toimunud intsidentidega kaebaja ja Ago Säraku vahel. Dokumentidest (tl 77-85, 110-118) nähtub, et 10.06.2013.a keeldus kaebaja Särakut kambrisse laskmast, lubas tema asjad kambrist välja tõsta ning ähvardas, et kui Särak temaga ühte kambrisse paigutatakse, siis küll ametnikud näevad, mis juhtuma hakkab. 28.06.2013.a keeldus kaebaja minemast talle määratud kambrisse ning ähvardas minna kambrikaaslasega kaklema.

Vastustaja ei nõustu sellega, et kaebaja paigutamisel on tehtud vigu. Kaebaja on küll endine politseiametnik, kuid see üksi ei tähenda, et teda tuleks hoida eraldi.

12. Vastustaja hinnangul tuleks hüvitamiskaebus jätta läbi vaatamata ulatuses, mis puudutab perioodi 01.07.2014.a - 07.10.2014.a. Kaebaja paigutati eraldatud lukustatud kambrisse 24.06.2014.a, kahju hüvitamise taotlus on vastu võetud 30.06.2014.a. Tartu Vangla vaatas kahju hüvitamise taotluse läbi seega perioodi 24.06.2014.a - 30.06.2014.a ulatuses. Kaebaja ei ole Tartu Vangla poole pöördunud taotlusega, milles ta oleks soovinud kahju hüvitamist perioodi eest 01.07.2014.a - 07.10.2014.a. Samuti ei ole kaebaja kohtueelses menetluses vaidlustanud tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamist, tuginenud Ago Särakuga aset leidnud intsidentidele ega tema suhtes väidetava eraldihoidmise printsiibi rikkumisega. Kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, mille osas on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.

Ka juhul, kui kaebaja paigutati eraldatud lukustatud kambrisse õigusvastaselt, ei ole see iseenesest inimväärikust alandav (3-3-1-3-10 p 9). Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei toonud enesega kaasa selliseid tagajärgi, mis kuuluksid riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele. Kaebaja ei ole ka ise kohtueelses menetluses talle saabunud kahjulikke tagajärgi välja toonud.

Kohtu seisukoht

Kaebuse osaline läbi vaatamata jätmine

13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 kohaselt jätab kohus kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

14. Kohus nõustub vastustaja poolt pärast asjas toimunud kohtuistungit kirjalikus menetluses esitatud seisukohaga, et kaebaja sai esitada ja vastustaja sai lahendada kahju hüvitamise taotluse ainult ajavahemiku 24.06.2014.a - 30.06.2014.a osas. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, nagu saaks kahju hüvitamise taotlust esitada etteulatuvalt. Kahju hüvitamise taotluse lahendamisel tuleb vanglal hinnata, kas kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid õiguspäraselt. Selle hindamisel on olulise tähtsusega julgeolekuabinõude kohaldamise kestus, nende kohaldamise pikendamine, selle põhjendused jms asjaolud. Vangla ei saa anda neile asjaoludele hinnangut, kui need ei ole veel aset leidnud.

Kokkuvõttes tuleb kaebus ajavahemikul 01.07.2014.a - 07.10.2014.a tekitatud kahju hüvitamise nõudes jätta läbi vaatamata. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine kaebajalt õigust pöörduda pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist uuesti kohtusse.

25.06.2014.a käskkirja nr 6-1/680 ja 08.08.2014.a vaideotsuse nr 1-11/297-2 tühistamise nõue

15. VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.

Vastustaja põhjendab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kaebaja suhtes sellega, et kaebaja on ohtlik teistele kinnipeetavatele ja vangla julgeolekule.

16. Vaidlust ei ole selles, et 24.06.2014.a toimus kaebaja ja kinnipeetav Rainis Toomi vahel kambris konflikt, seda kinnitab ka Tartu Vangla julgeoleku osakonna spetsialisti õiend (tl 29). Tartu Vangla meditsiiniosakond fikseeris mõlema kinnipeetava vigastused (tl 43 ja pöördel). Konfliktis osalenud kinnipeetavad andsid toimunu kohta vasturääkivaid selgitusi: Rainis Toomi väitel ründas kaebaja teda, kaebaja väitel oli asi vastupidi.

Rainis Toomi selgituste (tl 44-46) kohaselt algatas kaebaja temaga vaidluse, kuna ta ei sulgenud kambri ust. Kaebaja tõusis voodist, sulges ukse ja jätkas Rainis Toomiga pahandamist. Seepeale ründas kaebaja Rainis Toomit algul rätikuga, hiljem jalaga, kätega ja kruusiga. Rüseluse käigus tabas Rainis Toomi kaebaja nägu.

Kaebaja on toimunu kohta andnud järgmisi selgitusi. Vahetult pärast sündmust ütles kaebaja vangla töötajatele suuliselt, et Rainis Toomi lõi kaebajat une pealt rusikaga näkku, seda väidavad teineteisest sõltumatult kaks vangla töötajat (tl 43 pöördel, 87). Kaebaja esimese kirjaliku selgituse (tl 47) kohaselt tuli Rainis Toomi kaebaja voodi juurde ja lõi teda rusikaga näkku, kui kaebaja oli voodis pikali. Kaebaja ei maganud, vahetult enne seda oli ta sulgenud kambri ukse. Sellega sündmuse kirjeldus piirdub. Teise kirjaliku selgituse (tl 48) kohaselt lõi Toomi kaebajat rusikaga näkku, kaebaja lõi Toomi jalaga endast eemale. Seejärel üritas Toomi kaebajat veel mitu korda lüüa, kaebaja tõrjus ta eemale. Toomil ei saanud olla mingeid vigastusi ja kui neid oli, siis tekitas ta need endale ise, seda saab teha näiteks kruusiga. Sama väitis kaebaja punktis 3 nimetatud vaides. Kohtuistungil (tl 61 pöördel) ja ülekuulamisel kriminaalmenetluses (tl 155) ütles kaebaja, et tema lõi Toomit kruusiga.

Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et Rainis Toomi poolt antud kaks kirjalikku selgitust langevad omavahel kokku. Seevastu kaebaja erinevates selgitustes kirjeldatakse toimunut suuresti erinevalt, sh väidab kaebaja ühes selgituses, et Toomi tekitas vigastused endale ise, teises aga möönab, et lõi Toomit kruusiga. Eeltoodu näitab, et kaebaja selgitusi ei saa pidada usaldusväärseks ja vastustaja on õigesti tuginenud Rainis Toomi selgitustele.

17. Vastustaja on tõendanud, et 2013. aasta juunikuus toimus kahel korral intsident kaebaja ja tema kambrikaaslase Ago Säraku vahel, selle tulemusena kohaldati kaebaja suhtes kahel korral täiendavaid julgeolekuabinõusid (tl 77-85) ja kaebajale määrati kaks distsiplinaarkaristust (tl 104-118). Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ega distsiplinaarkaristust vaidlustanud, seega on tegemist kehtivate ja eelduslikult õiguspäraste haldusaktidega. Eeltoodut ei muuda see, et kaebajal on toimunu kohta teda õigustav versioon (lisaks eelnevalt viidatule tl 121-124). Distsiplinaarmenetlustes on muuhulgas käsitletud kaebaja väiteid tema kui endise politseiniku paigutamise kohta.

18. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et vastustaja on õigesti leidnud, et kaebajal on oma arusaamine tema õigustest ja kohustustest, kaebaja teostab seda omavoli ja jõudu kasutades ning võib seetõttu olla ohtlik kaaskinnipeetavatele ja vangla julgeolekule. Seega oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes õiguspärane.

19. Kuna kohus lahendab kahju hüvitamise nõuet ajavahemiku 24.06.2014.a - 30.06.2014.a osas, siis ei käsitle kohus väiteid ja tõendeid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamise kohta (tl 88-91)

Asjaolust, et 24.06.2014.a toimunud intsidendi kohta algatatud kriminaalmenetlus lõpetati (tl 93, 155), ei saa teha järeldusi täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse kohta. Kohtupraktika kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid preventiivsel või tõkestaval eesmärgil ning nende kohaldamiseks ei ole nõutav, et asjaolud oleksid tuvastatud distsiplinaar-, väärteovõi kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (Riigikohtu lahend 3-3-1-33-10). Kriminaalmenetluses seevastu kehtivad teistsugused reeglid ja põhimõtted, sh süütuse presumptsioon ja nõue, et kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada kahtlustatava kasuks. Kriminaalmenetlus lõpetatigi eeltoodud põhjusel, kuna ainsateks tõendiks toimunu kohta olid kaebaja ja Rainis Toomi vastuolulised ütlused.

Kaebaja suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust see, kas ja milliseid abinõusid kohaldati Rainis Toomi suhtes. Tähtsust ei oma ka see, kas kaebaja kui endise politseiametniku paigutamine vanglas on toimunud õigesti. Kaebaja ei väida, et intsidendid tema ja kambrikaaslaste vahel oleks seotud tema ametitegevusega ja tingitud teda selle tõttu ähvardanud kättemaksuohust (VangS § 12 lg

1 p 4).

20. Kokkuvõttes leiab kohus, et Tartu Vangla 25.06.2014.a käskkiri nr 6-1/680 on õiguspärane, sh kaalutlusvigadeta. Osad vastustaja põhjendused on küll esitatud alles vaideotsuses, kuid kohtu hinnangul ei mõjutanud see asja otsustamist ja ei too haldusmenetluse seaduse § 58 põhjal kaasa käskkirja õigusvastasust. Kohus jätab käskkirja nr 680 tühistamise nõude rahuldamata.

Kaebaja ei ole Tartu Vangla 08.08.2014.a vaideotsusele nr 1-11/297-2 esitanud muid vastuväiteid peale nende, mis on esitatud ka käskkirja nr 680 suhtes. Seega jääb rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõue.

Ajavahemikul 24.06.2014.a - 30.06.2014.a tekitatud kahju hüvitamise nõue

21. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamist õigus nõuda isikul, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud.

Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb kohtul lisaks käskkirja nr 680 õiguspärasusele hinnata ka punktis 1 nimetatud 24.06.2014.a otsuse nr 6-8/72 õiguspärasust. Kohus leiab, et ka viimati nimetatud otsus on punktides 15-19 toodud põhjustel õiguspärane.

Kuna vastustaja punktis 1 ja 2 nimetatud otsused olid kohtu hinnangul õiguspärased, siis ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik.

Menetluskulud

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kohus vabastas kaebaja riigilõivu 250 euro tasumisest kaebuse esitamisel (tl 34). Kuna kaebaja vabastati riigilõivu tasumisest lõplikult, siis puudub vajadus eelnimetatud 250 euro täiendavaks käsitlemiseks kohtuotsuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik Kohtunik