1-15-3562/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 26. mai 2015 aasta otsusega menetluse korras tunnistati I.P lühi süüdi § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja mõisteti talle aristuseks 6 kuud vangistust. Mõisteti I.P KarS k süüdi KarS § 200 lg 1 § 25 lg 2 järgi ja mõist - eti talle karistuseks 2 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1 loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti Vähenda KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe
Legislator headnote
AI generated1-15-3562/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Seega I.P pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
1. septembril 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-3562 Kohtukoosseis
Kohtunikud Andres Parmas ja Meelika Pavel Gontšarov, Aava Kriminaalasi I.P i ’ süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8,9 ja § 200 lg 1 -
§ 25 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26. mai 2015 aasta otsus
lühimenetluses Apellatsiooni esitaja I.P
Ik XXX, VF kodanik, XXXX-XXXXXXXXXX,
emakeel ve XXXXX X- – ne keel, ei tööta, elukoht: X
XXXXXXX (viibib Tallinna Vanglas), kehtivaid kriminaalkaristusi viis, viimati
- 17.05.2013.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg
2 p 7,9 järgi vangistusega 1 aasta, mis on täidetud; väärteokorras karistatud 4 al, tõkend – -l korr vahistamine RESOLUTSIOON
1. I.P
Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse
Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:
1. Harju Maakohtu 26. mai 2015 aasta otsusega menetluse korras tunnistati I.P lühi süüdi § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja mõisteti talle aristuseks 6 kuud vangistust. Mõisteti I.P KarS k süüdi KarS § 200 lg 1 § 25 lg 2 järgi ja mõist - eti talle karistuseks 2 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1 loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti Vähenda KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe
2 aastat vangistust. ti
kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta 4 kuud vangistust.
Vastavalt KarS § 68 lg arvati s.o 1 päev karistusaja eelvangistuses viibitud aeg 29.08.2014.a. hulka ning määrati, et vangistus 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva. kandmata karistuseks on
Määrati, et vastavalt KarS § 74 KarS § 74 lg lg 2 kuulub koheselt kandmisele 6 kuud vangistust,
1 ja
10 kuud vangistust tingimisi kohaldamata
3 alusel jäetakse ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui I.P ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: -
elama kohtu määratud alalises elukohas (XXXXX X-X XXXXXXX);
ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -
, töö või õppimiskoha vahetamiseks;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 kohusta käitumiskontrolli ajal ti I.P mitte tarvitama alkoholi. Määrati, et k useks I.P´il loetakse aristuse kandmise alg 22.01.2015 a
Määrat I.P Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud i kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrati, et S § 78 p 1 alusel arvestatakse I.P-le määratud 2 aastase katseaja Kar
algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.05.2015.a.
Tõkend – vahistamine tühistatakse peale kohtuotsuse jõustumist või osaliselt mõ istetud karistuse ärakandmist.
Sama otsusega eti I.P-lt tsiviilhagi summas 717 eurot kasuks. mõist välja MA Määrati, et raha tuleb kanda arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank. MA Sama otsusega mõisteti I.P-lt välja menetluskulud üldsummas 1383 eurot.
2. I.P süüdistatakse selles, et isikuna keda on varem 17.05.2013 Harju Maakohtu otsusega nr 1-13-4058 karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 22.01.2015 kella 02.30 ajal võõra vallasasja äravõtmise ja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis lukustamata ukse avamise teel sisse MA-le kuuluvasse korterisse asukohaga XXXXXXXX XXX XX- , Tallinnas ja varastas esikus XX
põrandal olnud naiste nah rohekat värvi talvesaapad (potased) Helly Hansen ast pruunimaksumusega vähemalt 90€, esiku kapist sinist värvi kohvri maksumusega vähemalt 5€ milles olid meeste talveriided ja nimelt: meeste musta värvi talve spordi jope maksumusega vähemalt 100€, meeste musta värvi suusapüksid ja jope (komplekt) maksumusega vähemalt 250€, meeste musta värvi spordi suusapüksid firma Hedy Forst maksumusega vähemalt 180€, meeste halli värvi kummiriidest jope maksumusega vähemalt 150€, meeste talvesokid maksumusega vähemalt 2€ ja meeste kootud talve müts maksumusega vähemalt 30€. Kokku asju 807€ väärtuses. Naiste talvesaapad väärtusega 90€ tagastatud kannatanule.
Seega I.P pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti tema, viibides 29.08.2014 kella 2.00 paiku, Tallinnas XXXXXXXXX XXX XX asuva baari H
juures, võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, kasutas ST suhtes vägivalda, lüües teda ühe korra rusikaga näo piirkonda, mille tulemusel kannatanu kukkus ja lõi ennast vastu asfalti ära, pärast mida hakkas jõuga, füüsilist valu tekitades, lahti suruma kannatanu parema käe pihku, kus oli 20 eurone rahatäht, selle äravõtmise eesmärgil, kuid tegu jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna rahatäht rebenes.
Seega I.P pani toime vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 200 lg 1 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava - kuriteo.
3. Apellatsiooni esitas I.P , kes vaidlustab otsust temalt süüdistatav välja mõistetud
tsiviilhagi osas. Süüdistatav palub vähendada temalt väljamõistetud tsiviilhagi summat põhjendusel, et vangistusest vabanemisel peab ta käima kriminaalhooldaja juures ning seetõttu töö leidmine on talle problemaatiline.
RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
5. Süüdistatava apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid kannatanu kasuks Kohtukolleegium väljamõistetud tsiviilhagi osas. märgib, et apellant sisuliselt ei vaidlusta temalt väljamõistetud tsiviilhagi suuruse õigsust, vaid taotl
. Kohtukolleegiuim ust tsiviilhagi vähendamiseks põhjendatakse materiaalsete raskustega leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus, kuna puuduvad seaduslikud alused tsiviilhagi
vähendamiseks seoses võlgniku raske materiaalse olukorraga. Kohtukolleegium samuti märgib, et süüdistatav ei vaidlustanud temalt väljamõistetud menetluskulude suurust, seega ringkonnakohtul puuduvad alused maakohtuotsuse kontrollimiseks väljamõistetud men
etluskulude õigsuse osas.
6. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 jätta läbi vaatamata.
Meelika Aava Andres Parmas Pavel Gontšarov