3-15-270/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 01.09.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-270 Haldusasi A.T. kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 1000 euro ulatuses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27.04.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus A.T. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja A.T. Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.04.2015. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 01.02.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot seoses tema viimisega Viru Keskhaiglasse operatsioonile saatemeeskonna poolt, mille liikmed kandsid relvastust ja erivahendeid avalikult. Määruskaebuse esitaja palus end vabastada kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Tartu Halduskohus jättis 27.04.2015. a määrusega rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning jättis kaebuse käiguta, andes 30-eurose riigilõivu tasumiseks 15 päeva alates määruse ärakirja kättesaamisest. Halduskohus kontrollis määruskaebuse esitaja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil 01.10.2014–31.01.2015. Vaadeldaval ajavahemikul oli kaebaja sissetulek 335 eurot. Halduskohus arvas määruskaebuse esitaja sissetulekust maha isikukonto väljavõttest nähtuvad kinnipidamised rahaliste nõuete fondi ja vabanemisfondi ning kulutused elektrile, s.t 196 eurot

36 senti. Järelikult oli määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 69 eurot

32 senti, mida nõutav riigilõiv 30 eurot ei ületa. Seega esinesid halduskohtu hinnangul asjaolud, mille korral menetlusabi andmine riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ei ole halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 kohaselt lubatud. Halduskohus märkis, et kui määruskaebuse esitaja ei tasu riigilõivu määratud tähtpäevaks, tagastab halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Määruskaebuse esitaja esitas 11.05.2015 määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 27.04.2015. a määruse tühistamist menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas. Määruskaebuse esitaja taotleb ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist HKMS § 112 lg 1 p 1 osas, milles see ei võimalda arvestada isiku väljaminekuid, mis ei ole põhjendamatud (nt kulutused hügieenitarvetele, telefonile, kirjatarvetele, toidule, riietusele ning eluasemele). Põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Määruskaebuse esitaja väidab, et halduskohus on muutnud selle õiguse teoreetiliseks ning kaitseb vangla tegevust, kuna ei vabastanud teda riigilõivu tasumise kohustusest. Määruskaebuse esitajale jäi 335-eurosest sissetulekust kätte ainult väike osa, kuna ta kulutas selle hügieenija kirjatarvetele ning tubakatoodetele. Samuti on halduskohus ebaõigesti arvestanud viimase nelja kuu sissetulekut, sest nelja kuud oleks pidanud arvestama alates menetlusabi taotluse lahendamisest, mitte kaebuse saamise hetkest. Riigilõivust vabastamata jätmisel puudus legitiimne eesmärk. Kuna tegemist oli sisuliselt väärkohtlemise kaebusega, on riigil Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni alusel kohustus selliseid kaebusi menetleda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Samuti puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.

5. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 4 lg 1 kohaselt kontrollib Riigikohus õigustloova akti põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. PSJKS § 9 lg 1 sätestab, et kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Määruskaebuse esitaja väidab, et HKMS § 112 lg 1 p 1 on põhiseadusega vastuolus, kuna see ei võimalda arvestada väljaminekutena teatud kulutusi, mida määruskaebuse esitaja peab vajalikeks. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitaja poolt nimetatud kulutused ei ole vanglas viibides hädavajalikud. Viru Vangla kodukorra p 11.3.1 alusel saab vähekindlustatud kinnipeetav taotleda vanglalt hügieenipakki. Toitlustamine ja riietus on vangistusseaduse kohaselt vangla poolt tagatud. Tubakatoodetele kulutatud raha arvestamine menetlusabi taotluse lahendamisel oleks vastuolus eesmärgiga vähendada tubakasõltuvust kinnipeetavate hulgas. Kulutusi eluasemele võimaldab HKMS § 112 lg 1 p 1 arvestada elektriseadmete kasutamise osas (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.2012. a määrus nr 3-7-1-3-61-12). Kulutused kirjatarvetele ja WC paberile ei ole niivõrd suured, et neid tuleks HKMS 112 lg 1 p 1 alusel arvestada. Seega ei anna määruskaebuse esitaja väited alust arvata, et HKMS § 112 lg 1 p-s 1 puudub mingi olulise ja vältimatu kulutuse mahaarvamise võimalus. Kui isikul on rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks olemas, ei ole PS § 15 lg-ga 1 vastuolus kohustada teda riigilõivu tasuma.

6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et HKMS § 112 lg 1 p 1 ei ole PS-ga vastuolus.

7. Menetlusabi andmise majanduslike eelduste kontrollimise osas nõustub kohus halduskohtu põhjendustega ega korda neid käesolevas määruses (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Kohus märgib täienduseks Tartu Halduskohtu 27.04.2015. a määruse edasikaebamise korrale, et määruskaebuse esitamise korral algab riigilõivu tasumiseks määratud tähtaeg kulgema määruse jõustumisest, mitte ärakirja kättetoimetamisest.

8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.04.2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits