1-14-8523/69 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.septembril 2015.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-14-8523 Kohtukoosseis

Kohtunikud Orvi Tali, Meelika Aava ja

Ivi Kesküla Kriminaalasi

M.P , L.S , J.U

ja .U süüdistus KarS § G

es 164 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 06.mai 2015.a menetluses otsus üld

Apellatsiooni esitajad de Prokurör Kristiina Savtšenkova

Süüdistatava M.P kaitsja Eva Tibar Süüdistatava L.S kaitsja Andrus Repnau Süüdistatava J.U kaitsja Leelo Viil

Süüdistatava .U kaitsja Kristina Suvalova G

Prokurör

Ringkonnaprokurör Kristiina Savtšenkova

Süüdistatavad

M.P isikukood: XXX,

kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene

keel, haridus: P kõrgharidusega, töökoht: OÜ (reg.kood

XXXXXXXX), juhatuse liige alates 02.05.2013);

elukoht: XXXXXX XX XX- , XXXXX XXXXXXX XX

XXXXXXXX varasemalt kriminaalkorras karistamata, ;

käesolevas kriminaalasjas KrMS § 217 lg 1 alusel

kahtlustatavana kinni peetud 16.-17.10.2013; tõkendit ei kohaldatud

L.S

isikukood: XXX,

kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene

keel, haridus: keskharidusega, XXXXXXX XX töökoht:

XX XX (reg.kood XXXXXXXX XXXXXXX XXXXX )

2

elukoht: XXXXXX XX XX- , XXXXX, XXXXXXX XX

XXXXXXX, varasemalt kriminaalkorras karistamata,

käesolevas kriminaalasjas KrMS § 217 lg 1 alusel

kahtlustatavana kinni peetud 16.-17.10.2013; tõkendit ei kohaldatud

J.U

isikukood: XXX,

kodakondsus: kodakondsuseta, emakeel: vene keel,

haridus: keskharidusega, töökoht: ei tööta,

invaliidsuspensionär, elukoht: XXX XX XX-XX

XXXXX XXXXXXX XXXXXXXX, varasemalt

kriminaalkorras karistatud: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja otsusega nr 1-11-9191 (11237300099) KarS § 121 järgi tingimisi vangistusega 2 kuud, mis jäeti KarS § 73 alusel 3-aastase katseajaga (22.09.2011 - 21.09.2014)

G.U

isikukood: XXX,

kodakondsus: kodakondsuseta, emakeel: vene keel,

haridus: kesk-eriharidusega, töökoht: ei tööta, elukoht:

XXXXXX XX X-XX XXXXX XXXXX

XXXXXXXXX, varasemalt kriminaalkorras karistatud:

Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja otsusega nr 1-07- 11102 (07230100318) KarS § 118 p 1, § 117 lg 1, § 121

liitkaristusega vangistus 4 aastat, millist arvestati alates

14.03.2007, vabastatud ennetähtaegselt Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja 26.08.2010; karistus määrusega kantud, kuid kustumata.

Kaitsjad

Eva Tibar, Andrus Repnau, Leelo Viil ja Kristina Suvalova Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 06.mai 2015.a otsus kriminaalasjas nr 1-14-8523 sisulisel Jätta

muutmata.

2. Täpsustada maakohtu otsust kuriteo kvalifikatsiooni osas, asendades kurite

kvalif

ikatsiooni ”KarS § 162 lg 1 (enne 01.01.2015.a KarS § 164) järgi

kvalifikatsiooniga ” KarS § S § järgi“. 164 (alates 01.jaanuarist 2015 Kar 162 lg 1)

3. pellatsioon

Prokuröri ja kaitsjate a jätta rahuldamata. id

4.

216 (kakssada J.U kaitsja Leelo Viil riigi õigusabi eest makstud tasu

kuusteist

) eurot jätta riigi kanda KrMS § 185 lg 1 alusel.

5. G.U kaitsja Kristina Suvalova 96

riigi õigusabi eest makstud tasu

(üheksakümmend kuus) eurot jätta riigi kanda KrMS § 185 lg 1 alusel.

3

Edasikaebamise kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule otsuse avalikult

kirjalikult 30 päeva jooksul alates teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. M.P süüdistatakse selles, et tema Paldiski Linnavolikogu eelhääletamise t

viimasel päeval, so 16.10.2013, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos L.S i

, J.U ja .U ga , pakkus ja andis G - Paldiski linnas,

vastavalt varasemalt kriminaalmenetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 2013 oktoober toimunud Paldiski Linnavolikogu valimisi omavahel kokkulepitu kohaselt, isikutele, kes hääletavad valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideerivate M.P ehk

kandidaadi nr 169 või L.S i ehk kandidaadi nr 146 poolt, hääletamise eest

ainelise hüvitusena raha, eesmärgiga mõjutada nii isikuid tegema hääletamisel valiku nimetatud kandidaatide kasuks ning seda järgmiselt:

M.P , L.S, J.U ja .U varasemalt G kokkulepitud rollijaotus oli järgnev: M.P roll oli ametlikult valimistele registreeritud vaatleja staatuse kattevarjus

viibida Paldiski linnas, aadressil Rae tn 38, asuvas valimisjaoskonnas või selle lähedal ning

kontrollida temaga ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud J.U ja .U G

poolt tänaval ringi liikuvatele ettejuhtuvatele inimestele ainelise hüvituse

pakkumist valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P ehk

kandidaadi nr 169 ehk tema enda või L.S i ehk kandidaadi nr 146 ehk oma abikaasa poolt hääletamise eest. Samuti oli M.P roll pidada arvestust ainelise

hüvitise eest hääletama nõustunud isikute üle ning informeerida L.S

hääletajatest, kelle tuli aineline hüvitis üle anda. Samuti oli M.P roll

koordineerida ja suunata L.S i, J.U ja .U tegevust. G

L.S i roll oli anda hääletanutele ainelise hüvitusena üle sularaha, tehes seda

kõrvalistele isikutele võimalikult märkamatult, maskeerides ja peites ainelise hüvitisena

mõeldud sularaha minigripp kilekotikestesse koos helkuriga, millel olid kiri „Paldiski

Põhjasadam“ ja Paldiski Põhjasadama värviline logo. Informatsiooni hääletanutest ehk

isikutest kellele aineline hüvitis üle anda, edastasid L.S ile K.Z

, J.U ja .U, tehes seda nii isiklikult kui ka mobiiltelefoni G vahendusel.

J.U roll oli pakkuda Paldiski linnas tänaval ringi liikuvatele ettejuhtuvatele

inimestele ainelise hüvitusena valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P

ehk kandidaadi nr 169 ehk või L.S i ehk kandidaadi nr 146 poolt

hääletamise eest raha. Samuti oli tema ülesandeks informeerida L.S

hääletajatest, kes nõustusid ainelise hüvitise eest nimetatud kandidaatide poolt hääletama ja

kelle tuli aineline hüvitis üle anda. Samuti oli J.U roll anda M.P-le aru ainelise hüvitise eest ülalnimetatud kandidaatide poolt hääletama nõustunud isikutest.

G.U roll oli pakkuda Paldiski linnas tänaval ringi liikuvatele ettejuhtuvatele

inimestele ainelise hüvitusena valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P

ehk kandidaadi nr 169 ehk või L.S i ehk kandidaadi nr 146 poolt

hääletamise eest raha. Samuti oli tema ülesandeks informeerida L.S

hääletajatest, kes nõustusid ainelise hüvitise eest nimetatud kandidaatide poolt hääletama ja

4

kelle tuli aineline hüvitis üle anda. Samuti oli .U roll anda M.P le G aru ainelise hüvitise eest ülalnimetatud kandidaatide poolt hääletama nõustunud isikutest.

Olles saanud J.U ja .U käest teadlikuks sellisest asjaolust, et G

hääletades kindla kandidaadi, st kas M.P või L.S i poolt,

pakutakse ja hiljem peale hääletamist ka antakse ainelise hüvitisena sularaha, läks AT

16.10.2013 aadressil Rae tn 38, Paldiski, asuvasse Paldiski Linna valimisjaoskonda. tahtis AT

valimisjaoskonnas hääletada M.P poolt, kuid ei saanud seda teha enda

tahtest sõltumatutel põhjustel, kuna tähtajalise elamisloa tõttu ei olnud ta lisatud valijate

nimekirja. L.S , olles eelnimetatud asjaolust mitteteadlik ja olles eelnevalt

informeeritud vastavast hääletajast temaga koos ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud isikute

poolt, ning arvates, et

AT andis hääle valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P ehk kandidaadi nr 169 või tema enda ehk kandidaadi nr 146 poolt, andis

AT´le 16.10.2013 Paldiskis, Rae tn 36 juures helkuri ja hääletamise eest ainelise hüvitusena

sularahas 30 eurot. Võimaluse teenida hääletamise eest ainelise hüvitisena 30 eurot, andes hääle kindla kandidaadi ehk valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P ehk kandidaadi nr 169 või L.S i ehk kandidaadi nr 146 poolt, tegid

AT AT ´le teatavaks J.U ja .U. .U andis ´le kandidaadi G G

nr 169 ehk M.P valimisreklaami ja juhatas Paldiski Linna valimisjaoskonna sissepääsu ette.

Olles saanud J.U ja .U käest teadlikuks sellisest asjaolust, et G

hääletades kindla kandidaadi, st kas M.P või L.S i poolt,

pakutakse ja hiljem peale hääletamist ka antakse ainelise hüvitisena sularaha, läks NG

16.10.2013 aadressil Rae tn 38, Paldiski, asuvasse Paldiski linna valimisjaoskonda. Seal

hääletas ta valimisliidu Põhjasadam kandidaadi nr 123 ehk ´i poolt, sest ei mäletanud AT täpselt kandidaati, kelle poolt hääletamise eest pakuti talle ainelist hüvitist. L.S, olles eelnimetatud asjaolust mitteteadlik ja olles eelnevalt informeeritud vastavast hääletajast

temaga koos ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud isikute poolt, ning arvates, et NG andis hääle valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P ehk kandidaadi

nr 169 või tema enda ehk kandidaadi nr 146 poolt, andis ´le 16.10.2013 Paldiskis, Rae tn NG

36 juures helkuri ja hääletamise eest ainelise hüvitusena sularahas 30 eurot. Võimaluse

teenida hääletamise eest ainelise hüvitisena 30 eurot, andes hääle kindla kandidaadi ehk

valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P ehk kandidaadi nr

169 või L.S i ehk kandidaadi nr 146 poolt, tegid ´le teatavaks Anatoli NG

Skr

ipatšjov ja .U. G

J.U ja .U käest sai 16.10.2013 pakkumise, et hääletades G VU valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva kindla kandidaadi poolt, pakutakse ja hiljem

peale hääletamist ka antakse ainelise hüvitisena sularaha. Nimelt pakkusid J.U ja

G.U 16.10.2013 VU`ele võimalust teenida ainelise hüvitisena hääletamise eest

sularahas 25-30 eurot, kui viimane annab hääle valimisliidu Põhjasadam nimekirjas

kandideeriva M.P ehk kandidaadi nr 169 või L.S i ehk

kandidaadi nr 146 poolt. Ajendatuna J.U ja .U vahendatud ettepanekust, G

kontrollis Paldiski linna valimisjaoskonnas asjaolu, kas ta on kantud valijate nimekirja. VU

Kuivõrd ud valijate nimekirja, ei saanud ta enda tahtest olenemata põhjustel VU ei olnud kant pakutud kandidaatide eest hääletada.

Ülalkirjeldatuga pani M.P , tegutsedes kavatsetult, ühiselt ja kooskõlastatult

L.S i , J.U ja , G.U-ga toime korduvalt

inimestele ainelise hüvitise pakkumise ja andmise eesmärgiga mõjutada neid teostama oma hääletamisõigust teatud valiku kasuks, s.o KarS § 162 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kuni

31.12.2014 sama tegevus oli kriminaliseerit -s 164). ud KarS §

5

1.2 ut

L.S süüdistatakse selles, et tema Paldiski Linnavolikogu eelhääletamise

viimasel päeval, so 16.10.2013, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos M.P

, J.U ja .U ga , pakkus ja andis G - Paldiski linnas,

vastavalt varasemalt kriminaalmenetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 2013 oktoober toimunud Paldiski Linnavolikogu valimisi omavahel kokkulepitu kohaselt, isikutele,

kes hääletavad valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideerivate M.P ehk

kandidaadi nr 169 või L.S i ehk kandidaadi nr 146 poolt, hääletamise eest

ainelise hüvitusena raha, eesmärgiga mõjutada nii isikuid tegema hääletamisel valiku nimetatud kandidaatide kasuks ning seda järgmiselt:

M.P, L.S, J.U ja .U varasemalt G kokkulepitud rollijaotus oli järgnev:

L.S i roll oli anda hääletanutele ainelise hüvitusena üle sularaha, tehes seda

kõrvalistele isikutele võimalikult märkamatult, maskeerides ja peites ainelise hüvitisena

mõeldud sularaha minigripp kilekotikestesse koos helkuriga, millel olid kiri „Paldiski

Põhjasadam“ ja Paldiski Põhjasadama värviline logo. Informatsiooni hääletanutest ehk

isikutest kellele aineline hüvitis üle anda, edastasid L.S ile K.Z

, J.U ja .U, tehes seda nii isiklikult kui ka mobiiltelefoni G vahendusel.

J.U roll oli pakkuda Paldiski linnas tänaval ringi liikuvatele ettejuhtuvatele

inimestele ainelise hüvitusena valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P

ehk kandidaadi nr 169 ehk või L.S i ehk kandidaadi nr 146 poolt

hääletamise eest raha. Samuti oli tema ülesandeks informeerida L.S

hääletajatest, kes nõustusid ainelise hüvitise eest nimetatud kandidaatide poolt hääletama ja

kelle tuli aineline hüvitis üle anda. Samuti oli J.U roll anda M.P le aru ainelise hüvitise eest ülalnimetatud kandidaatide poolt hääletama nõustunud isikutest.

G.U roll oli pakkuda Paldiski linnas tänaval ringi liikuvatele ettejuhtuvatele

inimestele ainelise hüvitusena valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P

ehk kandidaadi nr 169 ehk või L.S i ehk kandidaadi nr 146 poolt

hääletamise eest raha. Samuti oli tema ülesandeks informeerida L.S

hääletajatest, kes nõustusid ainelise hüvitise eest nimetatud kandidaatide poolt hääletama ja

kelle tuli aineline hüvitis üle anda. Samuti oli .U roll anda M.P le G aru ainelise hüvitise eest ülalnimetatud kandidaatide poolt hääletama nõustunud isikutest. M.P roll oli ametlikult valimistele registreeritud vaatleja staatuse kattevarjus

viibida Paldiski linnas, aadressil Rae tn 38, asuvas valimisjaoskonnas või selle lähedal ning

kontrollida temaga ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud J.U ja .U G

poolt tänaval ringi liikuvatele ettejuhtuvatele inimestele ainelise hüvituse

pakkumist valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P ehk

kandidaadi nr 169 ehk tema enda või L.S i ehk kandidaadi nr 146 ehk oma abikaasa poolt hääletamise eest. Samuti oli M.P roll pidada arvestust ainelise

hüvitise eest hääletama nõustunud isikute üle ning informeerida L.S

hääletajatest, kelle tuli aineline hüvitis üle anda. Samuti oli M.P roll

koordineerida ja suunata L.S i, J.U ja .U tegevust. G

Olles saanud J.U ja .U käest teadlikuks sellisest asjaolust, et G

hääletades kindla kandidaadi, st kas M.P või L.S i poolt,

pakutakse ja hiljem peale hääletamist ka antakse ainelise hüvitisena sularaha, läks

AT

16.10.2013 aadressil Rae tn 38, Paldiski, asuvasse Paldiski Linna valimisjaoskonda. tahtis AT

valimisjaoskonnas hääletada M.P poolt, kuid ei saanud seda teha enda

tahtest sõltumatutel põhjustel, kuna tähtajalise elamisloa tõttu ei olnud ta lisatud valijate

nimekirja. L.S , olles eelnimetatud asjaolust mitteteadlik ja olles eelnevalt

6

informeeritud vastavast hääletajast temaga koos ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud isikute

poolt, ning arvates, et

AT andis hääle valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P ehk kandidaadi nr 169 või tema enda ehk kandidaadi nr 146 poolt, andis

AT´le 16.10.2013 Paldiskis, Rae tn 36 juures helkuri ja hääletamise eest ainelise hüvitusena

sularahas 30 eurot. Võimaluse teenida hääletamise eest ainelise hüvitisena 30 eurot, andes hääle kindla kandidaadi ehk valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P ehk kandidaadi nr 169 või L.S i ehk kandidaadi nr 146 poolt, tegid

AT AT ´le teatavaks J.U ja .U. .U andis ´le kandidaadi G G nr 169 ehk M.P valimisreklaami ja juhatas Paldiski Linna valimisjaoskonna sissepääsu ette.

Olles saanud J.U ja .U käest teadlikuks sellisest asjaolust, et G

hääletades kindla kandidaadi, st kas M.P või L.S i poolt,

pakutakse ja hiljem peale hääletamist ka antakse ainelise hüvitisena sularaha, läks NG

16.10.2013 aadressil Rae tn 38, Paldiski, asuvasse Paldiski linna valimisjaoskonda. Seal

hääletas ta valimisliidu Põhjasadam kandidaadi nr 123 e ´i poolt, sest ei mäletanud

hk AT täpselt kandidaati, kelle poolt hääletamise eest pakuti talle ainelist hüvitist. L.S, olles eelnimetatud asjaolust mitteteadlik ja olles eelnevalt informeeritud vastavast hääletajast

temaga koos ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud isikute poolt, ning arvates, et NG andis hääle valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P ehk kandidaadi

nr 169 või tema enda ehk kandidaadi nr 146 poolt, andis ´le 16.10.2013 Paldiskis, Rae tn NG

36 juures helkuri ja hääletamise eest ainelise hüvitusena sularahas 30 eurot. Võimaluse

teenida hääletamise eest ainelise hüvitisena 30 eurot, andes hääle kindla kandidaadi ehk

valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P ehk kandidaadi nr

169 või L.S i ehk kandidaadi nr 146 poolt, tegid ´le teatavaks Anatoli NG

J.U ja .U. G

J.U ja .U käest sai 16.10.2013 pakkumise, et hääletades G VU valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva kindla kandidaadi poolt, pakutakse ja hiljem

peale hääletamist ka antakse ainelise hüvitisena sularaha. Nimelt pakkusid J.U ja

G.U 16.10.2013.a VU`ele võimalust teenida ainelise hüvitisena hääletamise eest

sularahas 25-30 eurot, kui viimane annab hääle valimisliidu Põhjasadam nimekirjas

kandideeriva M.P ehk kandidaadi nr 169 või L.S i ehk

kandidaadi nr 146 poolt. Ajendatuna J.U ja .U vahendatud ettepanekust G

kontrollis Paldiski linna valimisjaoskonnas asjaolu, kas ta on kantud valijate nimekirja. VU

Kuivõrd ei olnud kantud valijate nimekirja, ei saanud ta enda tahtest olenemata põhjustel VU pakutud kandidaatide eest hääletada.

Ülalkirjeldatuga pani L.S , tegutsedes kavatsetult, ühiselt ja kooskõlastatult

M.P , J.U ja .U ga , G - toime korduvalt

inimestele ainelise hüvitise pakkumise ja andmise eesmärgiga mõjutada neid teostama oma hääletamisõigust teatud valiku kasuks, s.o KarS § 162 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kuni

31.12.2014 sama tegevus oli kriminaliseeritud KarS §-s 164).

1.3 i

J.U süüdistatakse selles, et tema Paldiski Linnavolikogu eelhääletamise

viimasel päeval, so 16.10.2013, tegutsedes ühisel ja kooskõlastatult koos M.P

, L.S i ja G.U-ga, pakkus ja andis Paldiski linnas,

vastavalt varasemalt kriminaalmenetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 2013 oktoober toimunud Paldiski Linnavolikogu valimisi omavahel kokkulepitu kohaselt, isikutele, kes hääletavad valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideerivate M.P ehk

kandidaadi nr 169 või L.S i ehk kandidaadi nr 146 poolt, hääletamise eest

ainelise hüvitusena raha, eesmärgiga mõjutada nii isikuid tegema hääletamisel valiku nimetatud kandidaatide kasuks ning seda järgmiselt:

7

M.P , L.S, J.U ja .U varasemalt G kokkulepitud rollijaotus oli järgnev:

J.U ll oli pakkuda Paldiski linnas tänaval ringi liikuvatele ettejuhtuvatele ro

inimestele ainelise hüvitusena valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P

ehk kandidaadi nr 169 ehk või L.S i ehk kandidaadi nr 146 poolt

hääletamise eest raha. Samuti oli tema ülesandeks informeerida L.S

hääletajatest, kes nõustusid ainelise hüvitise eest nimetatud kandidaatide poolt hääletama ja

kelle tuli aineline hüvitis üle anda. Samuti oli J.U roll anda M.P le aru ainelise hüvitise eest ülalnimetatud kandidaatide poolt hääletama nõustunud isikutest.

G.U roll oli pakkuda Paldiski linnas tänaval ringi liikuvatele ettejuhtuvatele

inimestele ainelise hüvitusena valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P

ehk kandidaadi nr 169 ehk või L.S i ehk kandidaadi nr 146 poolt

hääletamise eest raha. Samuti oli tema ülesandeks informeerida L.S

hääletajatest, kes nõustusid ainelise hüvitise eest nimetatud kandidaatide poolt hääletama ja

kelle tuli aineline hüvitis üle anda. Samuti oli .U roll anda M.P le G aru ainelise hüvitise eest ülalnimetatud kandidaatide poolt hääletama nõustunud isikutest.

L.S i ll oli anda hääletanutele ainelise hüvitusena üle sularaha, tehes seda ro

kõrvalistele isikutele võimalikult märkamatult, maskeerides ja peites ainelise hüvitisena

mõeldud sularaha minigripp kilekotikestesse koos helkuriga, millel olid kiri „Paldiski

Põhjasadam“ ja Paldiski Põhjasadama värviline logo. Informatsiooni hääletanutest ehk

isikutest kellele aineline hüvitis üle anda, edastasid L.S ile K.Z

, J.U ja .U, tehes seda nii isiklikult kui ka mobiiltelefoni G vahendusel. M.P roll oli ametlikult valimistele registreeritud vaatleja staatuse kattevarjus

viibida Paldiski linnas, aadressil Rae tn 38, asuvas valimisjaoskonnas või selle lähedal ning

kontrollida temaga ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud J.U ja .U G

poolt tänaval ringi liikuvatele ettejuhtuvatele inimestele ainelise hüvituse

pakkumist valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P ehk

kandidaadi nr 169 ehk tema enda või L.S i ehk kandidaadi nr 146 ehk oma abikaasa poolt hääletamise eest. Samuti oli M.P roll pidada arvestust ainelise

hüvitise eest hääletama nõustunud isikute üle ning informeerida L.S

hääletajatest, kelle tuli aineline hüvitis üle anda. Samuti oli M.P roll

koordineerida ja suunata L.S i, J.U ja .U tegevust. G

Olles saanud J.U ja .U käest teadlikuks sellisest asjaolust G , et

hääletades kindla kandidaadi, st kas M.P või L.S i poolt,

pakutakse ja hiljem peale hääletamist ka antakse ainelise hüvitisena sularaha, läks AT

16.10.2013 aadressil Rae tn 38, Paldiski, asuvasse Paldiski Linna valimisjaoskonda. tahtis AT

valimisjaoskonnas hääletada M.P poolt, kuid ei saanud seda teha enda

tahtest sõltumatutel põhjustel, kuna tähtajalise elamisloa tõttu ei olnud ta lisatud valijate

nimekirja. L.S , olles eelnimetatud asjaolust mitteteadlik ja olles eelnevalt

informeeritud vastavast hääletajast temaga koos ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud isikute

poolt, ning arvates, et

AT andis hääle valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P ehk kandidaadi nr 169 või tema enda ehk kandidaadi nr 146 poolt, andis

AT´le 16.10.2013 Paldiskis, Rae tn 36 juures helkuri ja hääletamise eest ainelise hüvitusena

sularahas 30 eurot. Võimaluse teenida hääletamise eest ainelise hüvitisena 30 eurot, andes hääle kindla kandidaadi ehk valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P ehk kandidaadi nr 169 või L.S i ehk kandidaadi nr 146 poolt, tegid

AT AT ´le teatavaks J.U ja .U. .U andis ´le kandidaadi G G nr 169 ehk M.P valimisreklaami ja juhatas Paldiski Linna valimisjaoskonna

8 sissepääsu ette.

Olles saanud J.U ja .U käest teadlikuks sellisest asjaolust, et G

hääletades kindla kandidaadi, st kas M.P või L.S i poolt,

pakutakse ja hiljem peale hääletamist ka antakse ainelise hüvitisena sularaha, läks NG

16.10.2013 aadressil Rae tn 38, Paldiski, asuvasse Paldiski linna valimisjaoskonda. Seal

hääletas ta valimisliidu Põhjasadam kandidaa ´i poolt, sest ei mäletanud

di nr 123 ehk AT täpselt kandidaati, kelle poolt hääletamise eest pakuti talle ainelist hüvitist. L.S, olles eelnimetatud asjaolust mitteteadlik ja olles eelnevalt informeeritud vastavast hääletajast

temaga koos ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud isikute poolt, ning arvates, et NG andis hääle valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P ehk kandidaadi

nr 169 või tema enda ehk kandidaadi nr 146 poolt, andis ´le 16.10.2013 Paldiskis Rae tn NG

36 juures helkuri ja hääletamise eest ainelise hüvitusena sularahas 30 eurot. Võimaluse

teenida hääletamise eest ainelise hüvitisena 30 eurot, andes hääle kindla kandidaadi ehk

valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P ehk kandidaadi nr

169 või L.S i ehk kandidaadi nr 146 poolt, tegid ´le teatavaks Anatoli NG

J.U ja .U. G

J.U ja .U käest sai 16.10.2013 pakkumise, et hääletades G VU valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva kindla kandidaadi poolt, pakutakse ja hiljem

peale hääletamist ka antakse ainelise hüvitisena sularaha. Nimelt pakkusid J.U ja

G.U 16.10.2013.a VU`ele võimalust teenida ainelise hüvitisena hääletamise eest

sularahas 25-30 eurot, kui viimane annab hääle valimisliidu Põhjasadam nimekirjas

kandideeriva M.P ehk kandidaadi nr 169 või L.S i ehk

kandidaadi nr 146 poolt. Ajendatuna J.U ja .U vahendatud ettepanekust G

kontrollis Paldiski linna valimisjaoskonnas asjaolu, kas ta on kantud valijate nimekirja. VU

Kuivõrd kirja, ei saanud ta enda tahtest olenemata põhjustel VU ei olnud kantud valijate nime pakutud kandidaatide eest hääletada.

Ülalkirjeldatuga pani J.U, tegutsedes kavatsetult, ühiselt ja kooskõlastatult

M.P , L.S i , ja .U ga , G - toime korduvalt

inimestele ainelise hüvitise pakkumise ja andmise eesmärgiga mõjutada neid teostama oma hääletamisõigust teatud valiku kasuks, s.o KarS § 162 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kuni 31.12.2014 sama tegevus oli kriminaliseeritud KarS §-s 164).

1.4 G.U

süüdistatakse selles, et tema Paldiski Linnavolikogu eelhääletamise

viimasel päeval, so 16.10.2013, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos M.P

, L.S i ja J.U ga, pakkus ja andis Paldiski linnas,

vastavalt varasemalt kriminaalmenetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 2013 oktoober toimunud Paldiski Linnavolikogu valimisi omavahel kokkulepitu kohaselt, isikutele, kes hääletavad valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideerivate M.P ehk

kandidaadi nr 169 või L.S i ehk kandidaadi nr 146 poolt, hääletamise eest

ainelise hüvitusena raha, eesmärgiga mõjutada nii isikuid tegema hääletamisel valiku

nimetatud kandidaatide kasuks ning seda järgmiselt:

M.P , L.S, J.U ja .U varasemalt G kokkulepitud rollijaotus oli järgnev:

G.U roll oli pakkuda Paldiski linnas tänaval ringi liikuvatele ettejuhtuvatele

inimestele ainelise hüvitusena valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P

ehk kandidaadi nr 169 ehk või L.S i ehk kandidaadi nr 146 poolt

hääletamise eest raha. Samuti oli tema ülesandeks informeerida L.S

hääletajatest, kes nõustusid ainelise hüvitise eest nimetatud kandidaatide poolt hääletama ja

kelle tuli aineline hüvitis üle anda. Samuti oli .U roll anda M.P le G

aru ainelise hüvitise eest ülalnimetatud kandidaatide poolt hääletama nõustunud isikutest.

9

J.U roll oli pakkuda Paldiski linnas tänaval ringi liikuvatele ettejuhtuvatele

inimestele ainelise hüvitusena valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P

ehk kandidaadi nr 169 ehk või L.S i ehk kandidaadi nr 146 poolt

hääletamise eest raha. Samuti oli tema ülesandeks informeerida L.S

hääletajatest, kes nõustusid ainelise hüvitise eest nimetatud kandidaatide poolt hääletama ja

kelle tuli aineline hüvitis üle anda. Samuti oli J.U roll anda M.P le aru ainelise hüvitise eest ülalnimetatud kandidaatide poolt hääletama nõustunud isikutest.

L.S i roll oli anda hääletanutele ainelise hüvitusena üle sularaha, tehes seda

kõrvalistele isikutele võimalikult märkamatult, maskeerides ja peites ainelise hüvitisena

mõeldud sularaha minigripp kilekotikestesse koos helkuriga, millel olid kiri „Paldiski

Põhjasadam“ ja Paldiski Põhjasadama värviline logo. Informatsiooni hääletanutest ehk

isikutest kellele aineline hüvitis üle anda, edastasid L.S ile K.Z

, J.U ja .U, tehes seda nii isiklikult kui ka mobi G iltelefoni vahendusel. M.P roll oli ametlikult valimistele registreeritud vaatleja staatuse kattevarjus

viibida Paldiski linnas, aadressil Rae tn 38, asuvas valimisjaoskonnas või selle lähedal ning

kontrollida temaga ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud J.U ja .U G

poolt tänaval ringi liikuvatele ettejuhtuvatele inimestele ainelise hüvituse

pakkumist valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P ehk

kandidaadi nr 169 ehk tema enda või L.S i ehk kandidaadi nr 146 ehk oma abikaasa poolt hääletamise eest. Samuti oli M.P roll pidada arvestust ainelise

hüvitise eest hääletama nõustunud isikute üle ning informeerida L.S

hääletajatest, kelle tuli aineline hüvitis üle anda. Samuti oli M.P roll

koordineerida ja suunata L.S i, J.U ja .U tegevust. G

Olles saanud J.U ja .U käest teadlikuks sellisest asjaolust, et G

hääletades kindla kandidaadi, st kas M.P või L.S i poolt,

pakutakse ja hiljem peale hääletamist ka antakse ainelise hüvitisena sularaha, läks AT

16.10.2013 aadressil Rae tn 38, Paldiski, asuvasse Paldiski Linna valimisjaoskonda. tahtis AT

valimisjaoskonnas hääletada M.P poolt, kuid ei saanud seda teha enda

tahtest sõltumatutel põhjustel, kuna tähtajalise elamisloa tõttu ei olnud ta lisatud valijate

nimekirja. L.S , olles eelnimetatud asjaolust mitteteadlik ja olles eelnevalt

informeeritud vastavast hääletajast temaga koos ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud isikute

poolt, ning arvates, et

AT andis hääle valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P ehk kandidaadi nr 169 või tema enda ehk kandidaadi nr 146 poolt, andis

AT´le 16.10.2013 Paldiskis, Rae tn 36 juures helkuri ja hääletamise eest ainelise hüvitusena

sularahas 30 eurot. Võimaluse teenida hääletamise eest ainelise hüvitisena 30 eurot, andes hääle kindla kandidaadi ehk valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P ehk kandidaadi nr 169 või L.S i ehk kandidaadi nr 146 poolt, tegid

AT AT ´le teatavaks J.U ja .U. .U andis ´le kandidaadi G G nr 169 ehk M.P valimisreklaami ja juhatas Paldiski Linna valimisjaoskonna sissepääsu ette.

Olles saanud J.U ja .U käest teadlikuks sellisest asjaolust, et G

hääletades kindla kandidaadi, st kas M.P või L.S i poolt,

pakutakse ja hiljem peale hääletamist ka antakse ainelise hüvitisena sularaha, läks NG

16.10.2013 aadressil Rae tn 38, Paldiski, asuvasse Paldiski linna valimisjaoskonda. Seal

hääletas ta valimisliidu Põhjasadam kandidaadi nr 12 ´i poolt, sest ei mäletanud

3 ehk AT täpselt kandidaati, kelle poolt hääletamise eest pakuti talle ainelist hüvitist. L.S, olles eelnimetatud asjaolust mitteteadlik ja olles eelnevalt informeeritud vastavast hääletajast

temaga koos ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud isikute poolt, ning arvates, et NG andis

10 hääle valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P ehk kandidaadi

nr 169 või tema enda ehk kandidaadi nr 146 poolt, andis ´le 16.10.2013 Paldiskis, Rae tn NG

36 juures helkuri ja hääletamise eest ainelise hüvitusena sularahas 30 eurot. Võimaluse

teenida hääletamise eest ainelise hüvitisena 30 eurot, andes hääle kindla kandidaadi ehk

valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva M.P ehk kandidaadi nr

169 või L.S i ehk kandidaadi nr 146 poolt, tegid ´le teatavaks Anatoli NG

J.U ja .U. G

J.U ja .U käest sai 16.10.2013 pakkumise, et hääletades G VU valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideeriva kindla kandidaadi poolt, pakutakse ja hiljem

peale hääletamist ka antakse ainelise hüvitisena sularaha. Nimelt pakkusid J.U ja

G.U 16.10.2013.a VU`ele võimalust teenida ainelise hüvitisena hääletamise eest

sularahas 25-30 eurot, kui viimane annab hääle valimisliidu Põhjasadam nimekirjas

kandideeriva M.P ehk kandidaadi nr 169 või L.S i ehk

kandidaadi nr 146 poolt. Ajendatuna J.U ja .U vahendatud ettepanekust G

kontrollis Paldiski linna valimisjaoskonnas asjaolu, kas ta on kantud valijate nimekirja. VU

Kuivõrd ei saanud ta enda tahtest olenemata põhjustel VU ei olnud kantud valijate nimekirja, pakutud kandidaatide eest hääletada.

Ülalkirjeldatuga pani .U , tegutsedes kavatsetult, ühiselt ja kooskõlastatult G

M.P , L.S i , J.U ga , toime korduvalt

inimestele ainelise hüvitise pakkumise ja andmise eesmärgiga mõjutada neid teostama oma hääletamisõigust teatud valiku kasuks, s.o KarS § 162 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kuni 31.12.2014 sama tegevus oli kriminaliseeritud KarS §-s 164).

MAAKOHTU OTSUS:

2. ( )

tunnistati 162 lg 1 M.P süüdi KarS § enne 01.01.2015.a KarS 164 ja järgi

mõisteti KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks karistuseks 4 kuud vangistust.

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.10.2013.a kuni 17.10.2013.a s.o 2 päeva vangistust,

seega ärakandmata karistuseks on 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 3 alusel jäeti

lg 1,

mõistetud vangistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane talle

kohtu poolt määratud 1 KarS § 78 p 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

alusel arvestati aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse resolutiivosas

määratud 1 kuulutamisest, so. 06.05.2015.a.

2.1 ( )

162 lg 1 L.S tunnistati süüdi KarS § enne 01.01.2015.a KarS 164 ja järgi

mõisteti karistuseks KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks

4 kuud vangistust.

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.10.2013.a kuni 17.10.2013.a s.o 2 päeva vangistust,

seega ärakandmata karistuseks on 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jäeti

mõistetud vangistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane talle

kohtu poolt määratud 1 KarS § 78 p 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

alusel arvestati aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse resolutiivosas

määratud 1 kuulutamisest, so. 06.05.2015.a. 2.2 J.U tunnistati süüdi KarS § 162 lg 1 (enne 01.01.2015.a KarS § 164) järgi

ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 4,10 eurot s.o summas 205 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määratati rahalise karistuse tasumine

ositi. Kohustati J.U mõistetud rahaline karistus osade tasuma kaupa 6 kuu

jooksul, s.o. igakuiselt 34 eurot 17 senti. Harju Maakohtu 22.9.2011.a kohtuotsus nr 1-11- 9191 kuulus täitmisele iseseisvalt.

2.3 ( ) G.U 162 lg 1 tunnistati süüdi KarS § enne 01.01.2015.a KarS 164 ja järgi

mõisteti karistuseks rS § 74 lg 1, sätteid katseajaga 6 2 kuud vangistust. Kohaldati Ka 3 kuud.

KarS § 75 lg 1 p 1 järgima katseajal kontrollnõudeid. -6 alusel kohustati G.U

11

KarS § 78 p 1 alusel arvestati määratud

6 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse resolutiivosas kuulutamisest, so. 06.05.2015.a.

APELLATSIOON : ID

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonid id prokurör, süüdistatava M.P

kaitsja Eva Tibar, süüdistatava L.S kaitsja Andrus Repnau üüdistatava , s

J.U kaitsja Leelo Viil üüdistatava .U kaitsja Kristina G ja s Suvalova

3.1 S

Harju Maakohtu üüdistatava M.P kaitsja Eva Tibar palub tühistada

6.05.2015.a. kohtuotsus kriminaalasjas nr. 1-14-8523 M.P süüdimõistmise ja karistamise osas ning teha uus otsus, millega M.P õigeks mõista.

Apellant leiab Maakohus on

, et kaevatav kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud.

rikkunud menetlusnorme tõendite osas ning tulnud valedele õiguslikele järeldustele

M.P süü küsimuses. Kohus on kaevatavas otsuses loetlenud ja kirjeldanud tõendeid

(salvestisi ja jälitusprotokolle), kuid kohtuotsusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes on

kohus

lugenud tõendatuks M.P süü konkreetsetes etteheidetavates tegudes. Kohtuotsuses on leidnud kinnitust fakt, et M.P viibimine valimisjaoskonna lähedal oli

seaduslik (vt lk 26 - Harju Maavalitsuse vastuskirjaga (I kd tl 59) ning sellele lisatud

avaldusega vaatlejatunnistuste väljastamiseks Valimisliit Põhjasadam kandidaatidele (I kd tl

60). Seega ei ole põhjendatud süüdistuse ja kohtuotsuse väide nagu oleks tema kuritegelik käitumine seisnenud “vaatleja staatuse kattevarjus valimisjaoskonna juures viibimises”.

Kohtuotsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes on kohus asunud seisukohale, et

kohtualuste tegevus oli ühine ja kooskõlastatud, samuti ei selgu, mil viisil M.P kontrollis kaassüüdistatavate tegevust, pidas arvestust ainelist hüvitust saanud isikute üle ning

koordineeris ja suunas kaassüüdistatavate tegevust. Asjaolu, et M.P helistas korduvalt oma abikaasale, ei anna alust hinnata seda kui tegeuse koordineerimist vms. Nimetatud osas ei ole kohtuotsus motiveeritud.

Kohus on asunud seisukohale, et süüdistatavate ütlused kohtueelsel uurimisel ei ole usaldusväärsed, samuti ei ole usaldusväärsed K.Tšerstšiku kohtulikul uurimisel antud ütlused. Kohus kõrvutab uuritud kaudseid tõendeid M.P ütlusetega ning leiab, et need ei haaku

omavahel. Otsese tõendina analüüsib kohus tunnistaja

KI kohtuistungil antud ütlusi.

Tunnistaja I on 09.03.2015.a. kohtuistungil üle kuulatud, tunnistaja ülekuulamisel on ta

ilmselgelt segadusse aetud, ta eksib faktilistes asjaoludes, mis on kinnitamist leidnud teiste

tõenditega ning ärritudes annab prokuröri poolt soovitud ütlusi, eksib kuupäevades, isikutes

(vt 09.03.2015.a. istungi protokoll). Apellant on seisukohal, et tunnistaja I ütlused on ebausaldusväärsed ning need tuleb tervikuna tõendite kogumist välja jätta.

Kohus on apellandi hinnangul vääralt tõlgendanud käesolevas kriminaalasjas

jälitustegevusega seonduvat. Kohtuotsuse kohaselt on eluliselt usutav jälitustegevuseks loa

andmise määruse koostamine 31 minutiga, kohus leiab tõenditele (ei selgu, millistele

tõenditele) tuginedes, et kriminaalmenetlus on alustatud varasemalt mingi muu toiminguga.

Selline käsitlus ei ole kooskõlas tõendite ega ka eluliste asjaoludega. Kirjalik teade võimalikust kuriteost edastati prokuratuurile e-kirja teel 16.10.2013 kell 8.57. isegi eeldades, et prokurör tutvus e-kirjaga koheselt, on ebausutav ultima ratio aluste olmasolu hindamine ja põhistatud määruse koostamine lühiteate alusel 31 minutiga. Asjas puuduvad igasugused tõendid, et kriminaalmenetlust oleks alustatud varem mingi muu toiminguga (kohus leidis, et

ilmselt oli menetlust juba alustatud), juhul kui mingid toimingud olid varasemalt teostatud, siis suure tõenäosusega said need olla vaid (ebaseaduslikud) jälitustoimingud. Apellant leiab, et jälitustegevuse käigus kogutud tõendid on lubamatud veel seetõttu, et varjatud jälgimiseks

siseruumides puudus õiguslik alus – kohtumäärus. KrMS § 126

4

lg 5 sätestab, kui

12

jälitustoimingu tegemiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja

eemaldamiseks on vaja varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piiridega alale või

arvutisüsteemi, taotleb prokuratuur selleks eraldi eeluurimiskohtuniku loa. Kohus leidis, et kuivõrd varjatud jälgimist teostati Paldiski, Rae 38 asuva hoone selles osas, kuhu inimestel oli

vaba juurdepääs, sinna tehnilisi abivahendeid ei paigaldatud, seega puudus ka vajadus

hoonesse varjatult siseneda ja selleks täiendavalt eeluurimiskohtunikult KrMS § 1264

lg 5 sätestatud luba taotleda. Selline seisukoht ei ole kooskõlas asjas uuritud tõenditega, ilmselgelt

on videosalvestiste tegemiseks ning fotode pildistamiseks vajalik tehniliste seadmete

paigaldamine. Ei ole usutav, et tehnikavahendite paigaldamine toimus avalikult ajal, mil hoonesse oli vaba sissepääs kõigil isikutel. Kohtu põhjendused jälitusloa ja selle alusel tehtud

toimingute seaduslikkuse kohta on kantud soovist seadustada nimetatud teel saadud tõendid. Jälitustegevuse tulemina saadud tõendid ei ole käesolevas asjas kohtukõlbulikud ning lubatud tõendid. Seega on kohus rikkunud ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtet. Apellant leiab, et

kirjeldatud menetlusõiguslikud rikkumised on viinud ebaõigele materiaalõiguse

kohaldamisele ning M.P süüdimõitmine ei ole põhjendatud ega seaduslik. Kohus on

rikkunud muuhulgas ka süütuse presumptsiooni põhimõtet, mille kohaselt tuleb kahtlused

tõlgendada süüdistatava kasuks. Arvestades eeltoodut leiab apellant, et Harju Maakohtu 06.05.2015.a. kohtuotsus tuleb tühistada ja M.P õigeks mõista.

3.2 S palub t üüdistatava L.S kaitsja Andrus Repnau ühistada Harju Maakohtu

6.05.2015.a. kohtuotsus kriminaalasjas nr. 1- - 14 8523 (13221000090 ) L.S i

süüdimõistmise ja karistamise osas ja teha uus otsus, millega L.S õigeks mõista. Mõista Eesti Vabariigilt õigusabi eest valitud kaitsja tasu summas 2400 eurot ja kanda

see riigi tuludest L.S i arveldusarvele.

Apellant on seisukohal, et kohtuotsus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumise ja selle . Maakohus on

st tulenevalt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu

rikkunud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet mis on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 12 järgi. Nimetatu tuleneb apellandi

arvates kohtu põhjendustest jälitustegevuse lubatavuse kohta. Kohus leidis esmalt, et jälitustegevuse loa andmine poole tunniga on eluliselt usutav, kuna kriminaalmenetlust võidi

alustada ka varem. Ilmselt selline järeldus on soovist lugeda jälitustegevus seaduslikuks.

Menetlust võidi küll varem alustada, kuid dokumentaalne teade prokuratuurile edastati

16.10.2013 kell 8.57 l ajal ning pole

, ehk siis taotlus jälitusloa andmiseks on edastatud se ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et prokuratuur juba varem võis alustada jälitusloa vormistamist.

Jälitusluba on põhjalik dokument, mis peab sisaldama infot ja põhjendust selle loa andmise

vajalikkuse kohta. Seadus küll ei sätesta loa taotlemisel prokuratuurist kirjaliku ja

põhjendatud taotluse olemasolu, kuid sellest ei saa tuleneda ka pealiskaudne loa taotlemine.

Kahtlemata tuleb prokuratuuril loa väljastamiseks teostada kontroll loa taotlemise

põhjendatuse üle ning koostada seejärel dokument jälitusluba. Kuna peale teate saamist oli - luba valmis 31 minutiga seadsid kaitsjad kahtluse alla selle dokumendi võimaliku koostamise hiljem ja tagantjärgi kuupäeva ja kellaajaga, millest võib järeldada , et jälitustegevust alustati enne jälitusloa tegelikku valmimist. Apellant leiab et kohtu põhjendus kriminaalmenetluse varasemast alustamisest ei lükka ümber

nimetatut kahtlusi. On õige et kriminaalmenetlust alustatakse esimese uurimis või -

menetlustoiminguga , kuid antud kriminaalasjas puuduvad igasugused viited selle menetluse

varasema alustamise kohta, mistõttu on põhjendamatu ka kohtu väide , et tõendite pinnalt oleks selge menetluse varasem alustamine. Lisaks ülaltoodule leiab apellant , et kohus on ka

lugedes jälitustegevust L.S i suhtes tervikuna seaduslikuks rikkunud ausa ja

õiglase kohtupidamise printsiipi. Jälitusloa nr. 1411 kohaselt on antud õigus jälitustegevuseks

ET

ja M.P jälitamiseks. L.S i suhtes jälitusluba väljastatud ei

13 ole. Kohtu põhjendus viitega Riigikohtu lahendile , et tegemist on niinimetatud juhuleiuga on

alusetu. s Nimelt tulenevalt materjalidest ei ole tegemist mitte L.S i suhte

juhuleiuga mingist teisest seaduslikust jälitustegevusest, vaid tema suhtes on koostatud

jälitustegevuse protokoll viitega jälitusloale, milles aga puudub luba tema jälitamiseks.

Apellant leiab et selline tegevus on olnud lubamatu ning ebaseaduslik ning kohtu põhjendused

viitavad kohtu soovile igal juhul jälitustegevust seaduslikuks tunnistada. See on aga ausa ja

õiglase kohtupidamise printsiibi rikkumine. Lisaks sellele seadsid kaitsjad kahtluse alla ka

jälitustegevuse selle loa alusel siseruumides. lant jääb samuti kohtus esitatud seisukoha Apel

juurde , et tulenevalt toimiku materjalidest (fotodest) on jälitustoimingut teostatud siseruumides ja selge on ka see , et mitte avalikult vaid varjatult , milleks aga seadusandja on

kehtestanud teised normid, st. puudus eeluurimiskohtuniku luba. Apellandi arvates ei piisa kohtu põhjendusest et tegemist on vaba juurdepääsuga avaliku ruumiga ning puudus vajadus

tehnilisi abivahendeid paigaldada. Olukorras kus teostatakse varjatud jälgimist ei ole meil teada , millist tehnikat kasutatakse ( reeglina on see ju salastatud info ) Seega ei saa ka väita ,

et pole rikutud KrMS § 126 4 lg 5 sätestatud nõudeid. Kuna kogumis on jälitustegevusega -

rikutud seadust mitmel moel tuleb ka jälitustegevusega saadud teave tunnistada

koh

tukõlbmatuks. Kohus on nimetatud menetlusõigusnormi rikkumisega jõudnud materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele.

Apellant on seisukohal , et tunnistajate ütlused on olnud küllaltki ebakindlad, muutlikud ja

omavahel vastuolulised. Kohtuvaidlustes andis apellant neile ütlustele hinnangu ning jääb

apellatsioonis nende juurde. Ma ei pea vajalikuks neid korrata. Viitan vaid, et tunnistaja ei VU

räägi L.S ist , tunnistaja on isik, kes valida ei saanudki, kuid tema sõnade AT

kohaselt raha võttis. Tunni hääletas ise hoopis k , kuid samuti võttis

staja

NG ellegi T poolt

tema sõnade kohaselt raha. Tunnista nägi vaid, et õde ja vanaema midagi omavahel

ja

AD

rääkisid. Ka on apellant seisukohal, et kaitsja tunnistajat KI viis segadusse prokuröri

küsitlemisviis, mistõttu ta ka lühikese aja jooksul rääkis väga erinevat juttu. Kohus kõrvutab

tunnistajate ütlusi jälitusprotokolliga ja leiab, et tunnistajad on tõendanud L.S i

osalust ja tunnistajate ütlused haakuvad jälitustoimingutega saadud tõenditega. Kuivõrd

kaitsja on seisukohal, et jälitustoiminguga saadud teave on tervikuna kohtukõlbmatu tõend ei

saa ka seda teavet võrrelda teiste tõendiga. L.S oma süüd pole tunnistanud ja

leiab, et kohus on tema süüdimõistmisel tõendeid valesti hinnanud ning seetõttu ka valedele

järeldustele jõudnud.

Eeltoodule tuginedes leiab apellant, et kohtuotsus tuleb tühistada ja L.S õigeks mõista.

3.3 palub t Süüdistatava J.U kaitsja Leelo Viil ühistada Harju Maakohtu 06.

mai 2015. a otsus kriminaalasjas nr 1-14-8523 (13221000090) J.U

süüditunnistamises KarS § 162 lg 1 (varasemalt KarS § 164) järgi ning t

eha uus otsus, millega mõista J.U õigeks.

Apellant leiab, et Harju Maakohtu 6. mai 2015. a otsuse tegemisel on ebaõigesti kohaldatud

materiaalõigust ja rikutud kriminaalmenetlusõigust. Harju Maakohus on hinnanud tõendeid

vääralt ja ühekülgselt ning teinud neist ebaõigeid järeldusi, lähtudes seejuures oletustest ja

tõlgendades kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kahjuks. Samuti on kohus tähelepanuta

jätnud jälitustegevusega seoses asetleidnud seaduserikkumised ning rajanud otsuse

kohtukõlbmatutele tõenditele. Kohus on piisavate ja veenvate põhjendusteta arvestamata

jätnud süüdistatavate ja kaitsjate seisukohad. Süüdistatav J.U ei tunnistanud

end temale esitatud süüdistuses süüdi ning kohtuliku uurimise käigus ütlusi anda ei soovinud.

Prokuratuuri taotlusel avaldas kohus tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused.

Maakohus leidis, et kõrvutades kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis ei ole

süüdistatavate ütlused usaldusväärsed ja ei haaku teiste tõenditega ning need tuleb tõendite

kogumist välja jätta. Leian, et J.U kohtus antud selgitused riimuvad

14

süüdistatavate ja tunnistajate ütlustega, samuti teiste tõenditega. Tunnistaja

,

AT NG AD

ütlustest ei nähtu mingit konkreetset informatsiooni selle kohta, et J.U oleks

vahetult kellelegi raha üle andnud või siis sellele mingilgi viisil kaasa aidanud. Tunnistaja

VU’e ütluste hindamisel ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kohus avaldas seoses

vastuoludega tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt raha pakkus

talle SŽ, kes on tema tuttav. Kohtuistungil sattus tunnistaja prokuröri ja L.S i kaitsja küsimustele vastates segadusse, jõudes lõpuks järeldusele, et mõlemad isikud pakkusid

talle raha.

VU vastas L.S i kaitsja küsimusele, et enne kohtuistungit vestlesid temaga nii uurija kui ka prokurör. Seadus ei keela otseselt tunnistajate mälu värskendada enne

kohtus ütluste andmist. Samas on kohtupraktikas korduvalt rõhutatud, et sellist vestlemist ja

tunnistaja mõjutamist on sageli raske piiritleda. Kindlasti on aga tunnistaja võimalikule

mõjutamisele vaja kohtu poolt erilist tähelepanu pöörata olukorras, kus isik muudab pärast

vestlust prokuröriga ütlusi ja kirjeldab sündmusi kohtuistungil varasemast erinevalt.

Maakohus on jätnud nimetatud asjaolu arvestamata ning ütluste usaldusväärsusele

VU

eeltoodu kontekstis hinnangu andmata. Kaitsja on seisukohal, et isegi kui lugeda tõendatuks

J.U poolt ääletada M.P poolt ei VU-le ettepaneku tegemine h

ole käesolevas episoodis kuriteokoosseis täidetud. kohtus antud ütluste kohaselt oli

VU

tunnistaja kindel, et ajutise elamisloa tõttu ta hääletada ta ei saa, mida tunnistaja ütles

kõigepealt le pärast ka süüdistata ütlused SŽ- vale. Seega isegi kui lugeda

VU usaldusväärseteks, järeldub neist üheseltmõistetavalt, et J.U oli informeeritud

sellest, et

VU ei omanud hääleõigust, mille teostamist oleks olnud võimalik raha andmisega

mõjutada. Kuivõrd kuritegu ei olnud objektiivselt võimalik toime panna ning J.U

oli kõigist asjaoludest õigesti informeeritud, ei saanud käesoleval juhul ka tegemist olla eksimusega ja sellest tulenevalt kõlbmatu kuriteokatsega.

Maakohus on

käesolevas asjas järelduste tegemisel lugenud kaalukaks jälitustegevusega saadud teavet. Apellant on eisukohal, et jälitustegevuses ei ole järgitud seaduse nõudeid ning seetõttu saanud kohus jälitustoimingutega kogutud teavet otsuse tegemisel arvestada. Kaitsjad on kogu menetluse vältel korduvalt märkinud, et jälitustegevus käesolevas asjas ei toimunud seaduslikult. Seaduserikkumine jälitustegevusega tõendeid kogudes tähendab automaatselt ka saadud teabe kasutamiskeeldu tõendina. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-31-

11 kohaselt jälitustoimingu käigus asetleidnud mistahes menetlusõiguse rikkumine toob endaga automaatselt kaasa saadud teabe tõendina kasutamise lubamatuse. Käesolevas asjas on

ilmne, et kriminaalasjas ei ole kõikide jälgitud isikute suhtes jälitustegevuseks luba antud.

Leian, et isegi kui kohus on andud loa ühe isiku suhtes jälitustoimingute tegemiseks, ei

tähenda see, et jälgida võib piiramatult teisi isikuid. J.U nime ei ole märgitud

jälitusloas, seega ei olnud ta isikuks, kelle kohta võis jälitustoimingutega andmeid koguda.

J.U ga koos ei viibinud M.P ega ET, kelle osas oli luba

olemas. Jälitustoimingud on ebaseaduslikud, kuna jälitusluba on antud prokuröri poolt ja toimingute kohaks on märgitud Rae tn 38, Paldiski ja selle lähiümbrus. Salvestustest ei nähtu,

et kõik toimingud on teostatud Rae tn 38 lähiümbruses. Samuti nähtub jälitustoimingute

protokollidest, et varjatud jälgimine on teostatud ka hoone sees. KrMS § 1264

lg 5 kohaselt

kui jälitustoimingu tegemiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja

eemaldamiseks on vaja varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi, taotleb prokuratuur selleks eraldi eeluurimiskohtuniku loa. Seega on seaduses

üheseltmõistetavalt sätestatud, et selliste jälitustoimingute tegemiseks, mis käesoleval juhul

toimusid varjatult Paldiskis Rae tn 38 hoones sees, oli vajalik kohtuniku luba, mida ei ole

antud. number 1, Kaitsjad on põhjendatult juhtinud tähelepanu kohtule esitatud tõendile

milleks on teatis 16.10.2013. a , kriminaalasja 1321000090 alustamisest KarS § 164 tunnustel

vastav e-kiri on saadetud 16.10.2013. a kell 08.57. Prokurör on jälitustegevuse loa

allkirjastatud digitaalselt 16.10.2013. a kell 09.28. Nimetatud väga lühikest ajavahemikku

15

(mis on ilmselgelt ebapiisav motiveeritud loa koostamiseks) silmas pidades on kaitsjad

põhjendatult väljendanud kahtlust, et käesoleval juhul võib olla tegemist teatud määral

fabritseeringuga. Olles kindlal seisukohal, et jälitustoimingutega saadud tõendid ei ole kohtukõlblikud, märgin siiski, et salvestustest nähtuvalt on J.U tegevus olnud

tagasihoidlik, piirdudes üksnes jutuajamiste juures viibimisega. Käesolevas asjas kohtuliku

uurimise käigus esitatud ning kohtu poolt arvestatud tõenditest nähtu konkreetset informatsiooni selle kohta, et J.U oleks vahetult kellelegi raha üle andnud või

sellele kaasa aidanud. Riigikohus on rõhutanud seisukohta, et mitme süüdistatavaga kriminaalasjas tähendab eelöeldu vältimatult seda, et kohtuotsuse pinnalt peab olema jälgitav,

millise tõendi alusel luges kohus tõendatuks igale süüdistatavale omistatud kuriteo (vt RKKKo nr 3-1-1-41-12). Riigikohtu lahendite kohaselt peab iga kaastäideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline. Tunnistamaks isikut süüdi kaastäideviijana, peab kohus sellist

järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et

konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani

realiseerimisse (vt RKKKo nr 3-1-1-101-05, p 8). Otsustamaks, kas tegemist on

kaastäideviimisega, tuleb kohtul tuvastada iga toimepanija panus teosse, analüüsides seda

kõigi ülejäänud isikute teopanuste suhtes tervikuna. Seega peab kohtuotsuses olema obligatoorselt kirjeldatud kõigi grupi liikmete tegusid. Vaid sel teel on võimalik kindlaks teha,

kes toimepanijatest täitis keskset rolli, s.t osales täideviijana, ning kellele neist olid pandud

vaid abistavad ülesanded, ehk kes osales osavõtjana. atavast otsusest ei nähtu, millel Vaidlust

põhineb kohtu hinnang, et J.U on andnud kaastäideviimise kvaliteediga

teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. Ei ole eluliselt usutav, et isikule, kes on vahetult läbi teinud mitu infarkti ja insulti ja just viibinud haiglas, kellel on kuulmise ja väljendamise

raskused, antakse ülesandeid seoses väidetava kuriteoga. Ilmselgelt ei ole selline isik oma

terviseseisundist tulenevalt võimeline selliseid ülesandeid täitma. Füüsiliselt J.U

ei ole võimeline rääkima oma invaliidsuse tõttu ja on terviseseisundi tõttu ta ei saa

ta kedagi agiteerida, sest ta ei saa rääkida, kuna tal tekivad kõris krambid. J.U oli insult ja vasak pool on tal halvatud. Ta ei saa ennast riidesse panna ega riidest

lahti võtta, teised aitavad teda. Maakohus ei ole nimetatud asjaolusid J.U

süüditunnistamisel arvestanud ja J.U kaitsja sellekohastele väidetele

hinnangut andnud. 22 lg- 2 tulene 7

Eesti Vabariigi põhiseaduse § valt ja KrMS § st lg-s 3

sätestatud in dubio pro reo põhimõtet aluseks võttes tuleb tõlgendada tekkinud kahtlused

kahtlustatava kasuks. Kohtuistungil uuritud tõenditele tuginedes ei osutunud võimalikuks

kõrvaldada kahtlusi süüdistatava tegevuses süüteokoosseisu esinemise kohta. Seetõttu

tulnuks kohtul igal juhul lähtuda kriminaalmenetluses kohaldatavast in dubio pro reo

põhimõttest. Eeltoodut arvesse võttes ei ole käesolevas kriminaalasjas kogutud piisavalt

tõendeid selle kohta, et J.U toime pannud KarS § 162 lg 1 (varasemalt oleks

KarS § 164) järgi kvalifitseeritava kuriteo, mistõttu tuleb ta nimetatud süüdistustes õigeks mõista.

3.4 palub t Süüdistatava .U kaitsja Kristina Suvalova ühistada Harju Maakohtu G

06. mai 2015. a otsus kriminaalasjas nr 1-14-8523 .U KarS § 162 lg 1 (enne G

01.01.2015.a KarS § 164) järgi süüdimõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus,

millega mõista .U süüdistuses KarS § 162 lg 1 (enne 01.01.2015.a KarS § 164) G

õigeks või saata kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises

kohtukoosseisus. Vähendada esimese astme kohtu poolt .U lt väljamõistetud G -

menetluskulud. Apellant leiab, et kohtuotsuses sisalduvad põhjendused ei anna alust .U le G -

inkrimineeritava kuriteo süüksarvamiseks. Asjas puuduvad usaldusväärsed

tõendid, et süüdistuses märgitud häälte ostmine on üldse aset leidnud. Asjas olid läbi viidud

jälitustoimingud ning arvestades seda, kui palju isikuid on üldse hääletanud, juhul, kui häälte

16

ostmine oleks tõesti aset leidnud, siis ei saanud isikute arv, kellele oli pakutud raha

hääletamise eest piirduda vaid kolme naisega, kes on kohtus ka üle kuulatud. Tunnistajad

NG

ja eliikme kaudu seotud AT, kes on andnud ütlusi väidetava häälte ostmise kohta, on oma per

võlaõiguslikult M.P ga, nimelt abikaasa ning M.P vahel AT

on ebameeldivaid suhteid, seoses sellega, et viimane ei tasunud tunnistaja abikaasale tehtud

töö eest. Seega ei saa välistada, et andis ebatõeseid ütlusi süüdistatavate vastu isiklikel AT

põhjustel. Apellant jääb seisukohale, et antud asjas on jälitustoimingud läbi viidud

ebaseaduslikult, kuna peale M.P ei olnud lubatud teiste süüdistatavate suhtes

jälitustoiminguid teha, jälitusprotokollid aga koostatud eraldi kõikide süüdistatavate kohta,

seega tegemist on lubamatu tõendiga. Apellant leiab, et kohtu viide Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-10-11 ei ole asjakohane.

Jälitustegevuse näol on tegemist nii intensiivselt isiku põhiõigusi riivavate toimingutega, et mingi analoogia kohaldamine ega järeleandmised ei ole õigusriigis vastuvõetavad. Nimetatud osas leidis kohus, et varjatud jälgimist teostati Paldiski, Rae 38 asuva hoone selles osas, kuhu

inimestel oli vaba juurdepääs, sinna tehnilisi abivahendeid ei paigaldatud, seega puudus ka vajadus hoonesse varjatult siseneda ja selleks täiendavalt eeluurimiskohtunikult KrMS § 1264

lg 5 sätestatud luba taotleda. Apellant on seisukohal, et kohtu vastav järeldus ei tugine asjas kogutud tõenditel, kuna kohtuliku uurimise käigus ei ole tuvastatud, kuidas siseneti hoonesse, samas ei ole teada, kuidas olid salvestised tehtud, s.o mis tehniliste vahendite abil ning kuidas

neid hoonesse toodi ja seal paigaldati. Seega tuleb jälitusprotokollid koos lisadega, s.h videosalvestused, jätta tõendite kogumist välja, kuna vastavad jälitustoimingud on läbi viidud seadust rikkudes ning puudub seaduslik alus nende osaliseks aktsepteerimiseks. Kohtu viited

jälitustoimingute käigus saadud salvestistele ei tõenda veel .U poolt kuriteo G

toimepanemist, kuna tema viibimine märgitud kohtades ning inimestega suhtlemine ei

tähenda veel midagi ebaseaduslikku. Süüdistus põhines peamiselt tunnistajate

NG ja

AT

ütlustel. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et nende isikute ütlused nendele väidetava

häälte ostmise pakkumise kohta ei ole usaldusväärsed. andis ütlusi, et

Tunnistaja

AT neile

vanaemaga öeldi, et Tšertšiku poolt hääletamise eest antakse raha ning seda olevat öelnud

G.U . Samas kinnitas tunnistaja, et mäletab toimunut umbkaudselt, „detaile ja

üksikasju, väikeseid nüansse, kes ja mida rääkis, ei ole võimalik alati meelde jätta“, ega

mäleta sõna sõnalt, kuidas talle räägiti hääletamisest. ütlused osas, mis - Nimetatud tunnistaja

puudutab seda, kes rääkis sellest, et hääletamise eest pakutakse raha, erinesid diametraalselt sellest, mida ta rääkis kohtueelses menetluses ning olid seega avaldatud, nimelt väitis ta seal, et raha maksmisest hääletamise eest rääkis lühema kasvu mees, s.o J.U,

valimisosakonna juurde läks tunnistaja aga .U ga. Kohtus ei suutnud tunnistaja G - seda erinevust ütlustes veenvalt selgitada, seega tuleb selle tunnistaja ütlused osas, kes rääkis,

et hääletamise eest saab raha, lugeda mitteusaldusväärseteks ning jätta neid tõendite hulgast

välja tunnistaja , kes oli vaidlusalusel ajal -ga koos ei kinnitanud oma lapselapse NG AT

kohtus öeldu, et .U oli väidetavalt rääkinud rahast hääletamise eest. Ta ütles, et G keegi süüdistatavatest rääkis. Samas ei osanud tunnistaja meenutada, mida täpselt öeldi, ütles et nad lihtsalt ajasid juttu. Ka selle tunnistaja ütlused osas, mis puudutas seda, kes rääkis raha

saamise võimalusest hääletamise korral ei saa lugeda usaldusväärseteks, kuna kohtueelses menetluses väitis ta, et raha pakkus talle J.U, kuid kohtus rääkis, et ei mäleta,

kes rääkis. Seega tuleb selles osas jätta tema ütlused tõendite hulgast välja. Isegi juhul, kui

lähtuda nende tunnistajate ütlustest, ei suutnud keegi nendest täpsemalt öelda, kuidas

konkreetselt oli öeldud rahast hääletamise eest, nimelt sellest sõltub, kas seda võib käsitleda

vara või muu soodustuse lubamisena või lihtsalt üldise info edastamisena, mis ei ole KarS §

162 koosseisuga h Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.11.2014.a otsuses nr 3-1-1- õlmatud.

29-14 p-s 10 kohaselt: „Isiku süüküsimuse lahendamisel ei lähtuta üksnes kahtlusest, et isik

võib kuriteoga seotud olla, vaid see seos tuleb tõsikindlalt tuvastada. Olukorras, kus võrdsel

17

määral on võimalikud kaks vastupidist versiooni, on kohtu jaoks tegemist KrMS § 7 lg 3

mõttes kahtlusega, mis tuleb juhul, kui selle kõrvaldamiseks ei astuta täiendavaid

tõendamisalaseid samme, tõlgendada süüdistatava kasuks“. Apellant viitab ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 18.12.2006.a otsusele nr 3-1-1-82-06 3-1-1-114- , 3-1-1-29-14 p- , 13 s

10, 3-1-1-114-13, 3-1-1-82-06. Seega leiab, et kogutud tõendid ei ole piisavad .U G

süüdimõistmiseks ning KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb tõlgendada

kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks ning seega

palun .U talle inkrimineerivas kuriteos õigeks mõista. G

3.5 t -14-8523 osas, Prokurör palub ühistada Harju Maakohtu 06.05.2015 otsus kohtuasjas nr 1

millega M.P-le mõisteti karistuseks vangistus 4 kuud, millest arvati maha

eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ja milline karistus jäeti täielikult täitmisele pööramata

KarS § 73 alusel 1 aasta pikkuse katseajaga. Prokurör palub mõista M.P le karistus vastavalt prokuröri poolt I astme kohtus kohtuvaidlustes küsitule: 9 kuud vangistust,

millest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. Vastavalt KarS § 73 lg le 1 määrata -

kohesele ärakandmisele vangistus 1 kuu, ülejäänud vangistus 7 kuud ja 28 päeva jätta

täitmisele pööramata 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Muus osas jätta Harju Maakohtu viidatud kohtuotsus muutmata.

Prokuratuur vaidlustab M.P le mõistetud karistuse, kuivõrd see ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule ning seda järgmistel motiividel. Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 alusel eelkõige lähtuda isiku süüst, kuid arvestada

tuleb ka võimalusi mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka kohtupraktikas on rõhutatud, et karistuse põhiliseks kriteeriumiks on isiku süü, kuid karistuse mõistmiselt tuleb silmas pidada ka karistuse erija

üldpreventiivseid kaalutlusi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-58-13 p 8).

Riigikohus on korduvalt osutanud oma otsustes karistuse mõistmise metoodikale, mille

kohaselt „tuleb karistuse mõistmiselt lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles või allapoole -

sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud üüle vastava karistuse ülemmäära s korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt“ (Riigikohtu 16.02.2015 otsus nr 3-1-1-63-14 p. 15.2)

Harju Maakohtu ülalpool tsiteeritud karistuse motiividest nähtub, et kohus ei ole andnud sisulist hinnangut süüdistatavate süü suurusele. Kohus on vaid nentinud, et arvestab karistuse

mõistmisel M.P süü suurust, kuid kas tegemist on kohtu hinnangul suure,

keskmise või väikese süüga, pole kohus oma otsuses sõnaselgelt väljendanud. Kohus on

märkinud samuti, et arvestab raskendava asjaoluna kuriteo toimepanemist grupis, kuid

sisuliselt jättis kohus selle asjaolu M.P le karistust mõistes arvestamata. Kohus jättis arvestamata samuti asjaolu, et süüdistuse kohaselt, mille kohus luges tõendatuks,

heidetakse M.P le ette kolme kuriteoepisoodi toimepanemist, kusjuures

kõikide episoodide osas oli M.P organiseerija ja koordineerija roll. Episoodide arvust tulenevalt ei saa väita, et M.P süü on keskmisest väiksem.

Samuti ei saa, arvest rolli kuriteo toimepanemises, asuda

ades M.P

seisukohale, et tema süü on teise toimepanija L.S i süü suurusega võrdne. Prokurör on seisukohal, et kui kohus oleks kõik ülalmainitud asjaolusid sisuliselt arvestanud,

pidanuks ainuüksi M.P süü suurusest tulenevalt temale mõistetud karistuse määr olema sanktsiooni keskmisest kõrgem. Seega pidanuks karistus olema pikem kui 6 kuud

vangistust, kuivõrd sanktsiooni määra on kohus KarS § s 5 sisalduva tagasiulatuva jõu ke - elu

põhimõtet arvestades õigesti määratlenud. Samuti on kohus karistust individualiseerides

18

jätnud arvestamata eripreventiivsed kaalutlused, milliseid mõjutab süüdistatava suhtumine

oma tegudesse. Kohus on küll õigesti tõdenud, et M.P oma süüd ei tunnista, kuid sisuliselt jättis süüdistatava suhtumise tema üle toimuvasse kohtumõistmisesee karistuse individualiseerimisel täiesti kõrvale. Tuletagem meelde, et enne esimest sisulist kohtuistungit

näitas süüdistatav Tšertšik Harju Maakohtu kohtumajas ajakirjanikele (loe - avalikkusele)

keskmist sõrme. Sellega väljendas ta ilmekalt oma suhtumist Eesti Vabariigi

kohtumõistmisesse tervikuna. Sisult samale positsioonile on süüdistatav jäänud ka kogu järgneva kohtumenetluse käigus: ta on väitnud, et tema suhtes toimuv kohtupidamine on tema

poliitiliste konkurentide kätetöö ja kogu õiguskaitsesüsteem nii menetlusasutuse kui ka prokuratuuri näol tantsib võimul oleva partei (toona oli justiitsministriks sotsiaaldemokraatide

esindaja) pilli järgi, kiusates teda, ausat kodanikku ilma igasuguse objektiivse põhjuseta. Siiski leidis kohus, et M.P süü on piisavalt tõendatud. Kas tõesti võib loota, et

selliselt kohtumenetluse kestel mõtleva isiku suhtumist suudab muuta 4 kuune tingimisi vangistus? Kohus ei võtnud karistust täitmisele pööramata jättes ja katseaja pikkust määrates

arvesse ka ühte olulisemat eripreventiivset kaalutlust. Nimelt ei pööranud kohus tähelepanu

vajadusele tagada, et sama isik ei paneks edaspidi kuritegusid toime. Selle eesmärgi

saavutamiseks taotleski prokurör süüdistatav M.P le keskmise pikkusega katseaja määramist, mille kestus hõlmaks ka tulevasi kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi

sügisel 2017. Kohus ei ole prokuröri selle kaalutluse üle arutlenud ega põhjendanud, miks

keskmise pikkusega katseaeg on konkreetse süüdistatava eripreventiivset prognoosi arvestades liialt pikk. Kui kohus oleks kõiki eripreventiivseid kaalutlusi arvesse võtnud, oleks

ta M.P süü suurusele vastavat karistusmäära, mis on kõrgem kui kuni

31.12.2014 kehtinud sanktsiooni keskmine määr, korrigeerinud veelgi ülespoole. Samuti ei

oleks kohus saanud piirduda lühima võimaliku katseajaga. Üldpreventsiooni all mõistetakse

teatavasti karistuse ühte eesmärki avaldada mõ - ju teistele isikutele selliselt, et nad hoiduksid

taoliste kuritegude toimepanemisest. Seadusandja on üldpreventiivseid kaalutlusi tähistanud

KarS § 56 lg s 1 väljendiga õiguskorra kaitsmise huvid. Just nimelt õiguskorra kaitsmise -

huvid on asjaolu, mida Harju Maakohus, mõistes M.P le karistuse, mis isegi

ei küüni kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 164 sanktsiooni keskmise määrani, jättis

üldpreventiivseid kaalutlusi täielikult arvestamata. Kohus on nentinud, et M.P

käitumine oli suunatud valimisvabaduse vastu, tema näol on kohtu hinnangul

tegemist isikuga, kes ebaausaid võtteid valides on avaldanud soovi saada rahvaesindajaks ja kahjustanud riigivõimu usaldusväärust tervikuna. Samas ei ole kohus neid asjaolusid sisuliselt

arvestanud. Nimetatud asjaolude arvestamise korral pidanuks kohus tõdema, et arvestades

vastava valdkonna kuritegudes kohtupraktika nappust ja ühtlasi tõsiasja, et kõnealust

kriminaalasja arutati üldmeneltuses, on äärmiselt ohtlik kohtupraktikat luues anda

avalikkusele märguanne, et valimisvabaduse vastu suunatud kuritegudele, isegi siis, kui isik

tunnistatakse süüdi riiki enim koormavas menetlusliigis, ei järgne tõsiseltvõetavat karistust.

Ka siis mitte, kui isikul tuvastatakse taolise kuriteo toimepanemisel kandev roll. Ning isegi siis mitte, kui kohtu all on isik, kes ebaausaid võtteid kasutades on osutunud valituks rahvast

esindama. Kui kohus oleks õiguskorra kaitsmise huvisid nõuetekohaselt arvestanud, oleks

kohus nõustunud prokuröriga, et n.n šokivangistus on hääli osta püüdnud kohaliku

omavalitsuse volikogu liikmele ainus mõeldav karistus, mis näitab ka teistele tulevastele

kandidaatidele ja laiemale avalikkusele, et sellele kuriteole järgneb vältimatult riigi selge ja

tajutav hukkamõist. ole jälgitavalt eristanud karistuse liigi ja määra valikut Harju Maakohus ei

tingivat põhjendust karistuse osalise tingimise pööramata jätmise põhjendustest. Nagu

ülalpool viidati, on kohus loetlenud erinevaid asjaolusid, mis kohtu hinnangul tingivad M.P le karistusena vangistuse mõistmist alla sanktsiooni keskmist määra, kuid

pole välja toonud ühtegi asjaolu, mis tingiks alla sanktsiooni keskmist määra oleva karistuse

täitmisele pööramata jätmise. Kohus on küll väljendanud veendumust, et ka täies ulatuses

19

täitmisele pööramata jäetud karistus avaldab süüdimõistetule piisavalt preventiivset mõju,

kuid kohtu veendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Ometigi sätestab KarS § 73 lg 1, et kui

kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et näiteks karistuse ärakandmine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekas, võib kohus määrata, et karistus

jäetakse täitmisele pööramata kas osaliselt või täielikult. Seadusandja väljendid „arvestades

kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut“ ja „ei ole otstarbekas“ viitavad selgelt kohtu põhjendamiskohustusele. Ka Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-70-10 (p. 28) kinnitanud, et

karistuse kandmisest tingimisi vabastamiseks peab kohus ära näitama süüteo toimepanemise

asjaolud ja süüdlase isikut iseloomustava eripära, mis muudab karistuse reaalse ärakandmise

ebaotstarbekaks. Siinkohal ei ole kohaldu Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud kohtu

diskretsiooniõigusega kaasnev võimalus jätta põhistamata mõistetud karistuse täitmisele

pööramine. Põhjendamiskohustuse puudumine ei kehti antud juhul seetõttu, et kui kohus

mõistab karistuse, siis karistusseaduse loogika kohaselt eeldatakse, et see pööratakse

täitmisele. Seetõttu ei peagi kohus eraldi põhjendama, miks karistus täitmisele pööratakse. Tegemist on reegliga, mis tuleneb seaduse loogikast. Seevastu kui kohus leiab, et karistust on

võimalik täitmisele pööramata jätta, lasub kohtul põhjendamiskohustus, kuivõrd tegemist on

erandiga reeglist. Harju Maakohtu vaidlustatavas otsuses puuduvad karistuse mõistmise

üldistest motiividest eristatavad viited süüteo toimepanemise asjaoludele ja süüdistatava

eripärale, mis tingivad kohtu hinnangul karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise.

Ülaltoodud põhjustel ei vasta apellandi hinnangul Harju Maakohtu poolt süüdistatav

M.P-le mõistetud karistus tema poolt toime pandud kuriteo raskusele ja

süüdimõistetute isikule, on vastuolus KarS § 56 lõikes 1 sätestatud põhimõtetega ja irdub Riigikohtu poolt ettekirjutatud karistuse mõistmise metoodikast.

PROKURÖRI SEISUKOHT:

4. Prokurör palub jätta süüdistavate M.P, L.S i, J.U ja .U G kaitsjate apellatsioonid rahuldamata ja kohtuotsus kaitsjate apellatsioonides toodud ulatuses ja

põhjustel muutmata. Samuti palub apellatsioon mõistes M.P le rahuldada prokuratuuri karistuse vastavalt apellatsioonis palutule ning jättes muus osas maakohtu otsuse muutmata.

Jälitustegevusega saadud tõendite lubatavusapellatsioonides kordavad kaitsjad maakohtus

juba esitatud argumente, mis puudutavad kohtueelses menetluses teostatud jälitustoimingute

väidetavat mittevastavust seaduses sätestatud nõuetele. Maakohus on prokuröri hinnangul

kaitsjate kõnealuseid argumente vaaginud ning neid piisava argumenteeritusastmega ümber

lükanud kohtuotsuse täisteksti lehekülgedel 22 Siiski peab prokurör vajalikuks rõhutada -24. järgmist. Vaatamata sellele, et Harju Maakohus on leidnud, et põhjendatud varjatud jälgimise

loa vormistamine 31 minutiga on kohtu hinnangul võimalik, kahtlustavad kaitsjad jätkuvalt

fabritseerimist (süüdistatava J.U kaitsja apellatsiooni lk 8) või jälitustoiminu loa

vormistamist tagantjärgi (süüdistatava L.S i kaitsja apellatsiooni lk 3) ehk võltsimist. Tegemist on väga tõsiste süüdistustega prokuratuuri aadressil mida kohtul tuleks väga teravalt pareerida. Seni kuni taolised väited ei põhine faktidel, on nende esitamine äärmiselt taunitav,

vastuolus kaitseetikaga ning peab olema välistatud. Kuivõrd mistahes prokuratuuri poolt esitatavad dokumendid on kaitsjate silmis „kahtlase väärtusega“ on ringkonnakohtul võimalik

vajaduse korral iseseisvalt nõuda PPA peetavast elektroonilisest andmebaasist välja väljavõtte selle kohta, millal ülalnimetatud prokuratuuri luba prokuröri poolt andmebaasi laeti

ning millal PPA jälitustoimingute lubade registreerimise eest vastutav töötaja selle loa

salastatud teabekandjate registris registreeris. Samuti on kohtul võimalik nõuda AS-lt

Sertifitseerimiskeskus andmeid ID-kaardi kasutamise logide kohta, millistest muuhulgas

ilmneb, mis kell kõnealusel kuupäeval prokurör K.Savtšenkova ID-kaardi

digitaalallkirjastamise funktsiooni kasutati. Prokuratuur nende andmete väljanõudmist ei

20

taotle, vaid jätab selle vajaduse ringkonnakohtu otsustada. Kui ringkonnakohus kaitsjate

võltsimiskahtlustega siiski kaasa ei lähe, on kohtul võimalik asuda prokuratuuriga sarnasele

seisukohale, mille kohaselt asjaolu, kui kiiresti suudab prokuratuur argumenteeritud jälitustoimingu luba anda, sõltub küll mitmetest tingimustest: jälitustoimingu loa eeltäidetud

dokumendivormi olemasolust, faktiliste andmete esitamise vormist, konkreetse prokuröri

kogemusest ja trükkimiskiirusest, infosüsteemide koormatusest konkreetsel ajahetkel jms,

kuid jälitustoimingu loa vormistamise kiirus eraldivõetuna ei mõjuta vähimalgi määral jälitustoimingu loa kehtivust ega selles esitatud argumentatsiooni paikapidavust.

Kaitsjad on seisukohal, et ülalviidatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri jälitustoimingu loa nr

1411 (16.10.2013) alusel võis olla lubatud jälitustoimingu teostamine üksnes süüdisatava

M.P suhtes, kuid mitte süüdistatavate L.S i, R.J.U ja A. .U G

suhtes, kuivõrd neid isikuid jälitustoimingu loas isegi ei mainita. Maakohus on kaitsjate

kõnealust argumenti pareerinud kohtuotsuse leheküljel 24. Prokurör nõustub maakohtu

põhjendustega ning rõhutab, et jälitustoimingu luba nr 1411 (16.10.2013) kriminaalasjas nr

13221000090 kujutab endast kombineeritud dokumenti, millega antakse luba mitmeks

erinevaks jälitustoiminguks. Nimetatud loa kohaselt on üheks lubatud jälitustoiminguks M.P kui konkreetse isiku varjatud jälgimine ning teiseks on paikkonna - Rae 38 hoone

ja selle lähiümbruse – varjatud jälgimine. Viimati nimetatud toimingu mõte ja eesmärk oli

fikseerida paikkonnas toimuvat, sealhulgas paikkonnas viibivate isikute tegevust. Kuivõrd

süüdistatavad L.S, R.Skripatšjov ja A. .U, samuti teised isikud, kelle tegevus G

kajastub kohtule esitatud jälitustoimingu protokollides, nimetatud paikkonnas ajal, mil jälitustoimingu tegemine loa kohaselt oli lubatud, viibisid, on nende isikute varjatud jälgimine

hõlmatud paikkonna varjatud jälgimise loast. Samadel põhjustel on nende isikute tegevuse kajastamine jälitustoimingu protokollides kooskõlas seaduse sätte ja mõttega.

Kas varjatud jälgimise paikonnas viibivate isikute tegevust kajastada ühes või mitmes

jälitustoimingu protokollis, on menetleja otstarbekusest lähtuv otsus, mis ei mängi jälitustoimingu seaduslikkuse ja sellega saadud tõendite lubatavuse vaatevinklist mingit rolli. Jälitustoimingu protokollile sätestatud vorminõudeid, mis tulenevad KrMS § 126

10 -st 1 ja 2 lg on käesolevas kriminaalasjas järgitud.

Kaitsjate argumente, millised puudutavad nende hinnangul vajalikku varjatud sisenemise loa

puudumist, on maakohus käsitlenud kohtuotsuse leheküljel 24, viimases lõigus. Prokuröri

nõustub täielikult maakohtu seisukohaga ning märgib vaid järgmist. Kaitsjad üritavad

apellatsioonides samastada varjatud jälgimist ja varjatult sisenemist põhjendades varjatult

sisenemise loa vajalikkust eelkõige sellega, et nii süüdistatavad kui ka teised isikud, kes

viibisid 16.10.2013 Paldiskis, Rae 38 asuvas hoones ei teadvustanud varjatud jälgimise

toimumist. Tõsi, varjatud jälgimist teostades ei pannud jälitusasutus Rae 38, Paldiskis asuva hoone külge hoiatavat silti suure kirjega eesti ja vene keeles „Ettevaatust, jälitustoimingud!“,

nagu kaitsjatele oleks kindlasti meelepärane olnud. Kuid asjaolu, et jälitustoiming – antud

juhul varjatud jälgimine – jääb selle teostamise ajal isikute eest varjatuks, tuleneb

jälitustoimingu olemusest. KrMS § 1261

lg 1 kohaselt on jälitustoiming teatavasti isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete

töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest. Seega mistahes jälitustoiming, s.h varjatud jälgimine, mitte ainult jääb vaid peabki jääma selle õnnestumise korral teostamise ajal isikute eest varjatuks. Varjatud jälgimise luba on vastavalt KrMS 1265

- lg le 1 pädev andma prokuratuur olenemata sellest, kas varjatud jälgimist tehakse hoones sees või õues, maa peal, maa all, vees või õhus, eeldusel, et tegemist on Eesti Vabariigi territooriumiga. Kas hoones teostatava jälitustoimingu tegemiseks on vajalik ka varjatult sisenemise luba on faktiküsimus, vastus sõltub jällegi konkreetsetest asjaoludest ehk sellest, kas varjatud jälgimise teostamiseks või selleks vajalike

tehnikavahendite paigaldamiseks või eemaldamiseks on konkreetsel juhul vaja varjatult, s.o

21 konkreetse hoone või ruumi valdaja teadmata või talle teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõiget ettekujutust luues, siseneda. Varjatult sisenemise mõiste tuleneb KrMS § 1263 -st 6. lg

Antud kriminaalasjas tuvastas maakohus jälitustoimikuga tutvudes faktipõhiselt, et varjatult

sisenemist Paldiskis, Rae 38 aadressil asuvasse hoone fuajeesse ja I korrusel paiknenud valimisjaoskonna ruumi, ei toimunud. Ringkonnakohtul on samas asjaolus võimalik vajadusel veenduda ka isiklikult tutvudes PPA valduses oleva jälitustoimikuga nr 1322100048. Kuivõrd

jälitustoimingute teostamise meetodid ja vahendid on RSVS § 8 p 1 kohaselt riigisaladus, ei saa taolist teavet lisada kriminaaltoimikusse ega ka selle üle avalikul kohtuistungil arutleda. Uue asjaoluna toovad kaitsjad apellatsioonides välja väite, et varjatud jälgimist ei teostatudki Paldiskis, Rae 38 aadressil oleva hoones ja selle lähiümbruses, vaid mujal. Kus mujal varjatud jälgimist teostati, kaitsjate apellatsioonidest ei selgu (vt J.U kaitsja apellatsiooni lk

8, .U kaitsja apellatsiooni lk 3). Käesolevas kriminaalsajas koostatud G jälitusprotokollide esimestel lehekülgedel paikneb Paldiskis, aadressil Rae 38 paikneva hoone

ja selle lähiümbruse kaart, mille pinnalt on kohtul võimalik otsustada, kas jälitusprotokollis kajastatud kohad (olgu selleks Paldiski Kaubamaja, Rae 36 hoone, Rae 21 maja või mõni muu

koht) on käsitletavad Rae 38 hoone lähiümbrusena. Siinjuures tuleb silmas pidada, et

„lähiümbrus“ ei ole üheselt mõõtühikuga fikseeritav suurus ning selle sõna sisustamisel

konkreetse paikkonna varjatud jälgimise loa kontekstis on vaja lähtuda jälitustoimingu

eesmärgist. Täpsemalt pole prokuröril kahjuks võimalik kaitsjate apellatsioonides esitatud väidet pareerida, kuivõrd ka väide ise on konkretiseerimata.

Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et maakohus on kohtuotsuses andnud õige hinnangu

jälitustoimingutega saadud tõendite lubatavusele ning on kaitsjate vastuväiteid piisava põhjalikkuse ja veenvusega seadusele tuginedes pareerinud. Jälitustoimingud viidi käesolevas

kriminaalmenetluses läbi kõiki seaduse nõudeid järgides ning sellest tulenevalt on tegemist lubatava tõendiga. Seega on õige ja põhjendatud ka maakohtu tuginemine jälitusprotokollidele

kui tõenditele nii faktiliste asjaolude tõendatuks lugemisel kui ka teiste tõendite

usaldusväärsusele hinnangu andmisel. Kohus ei ole jälitustoimingutega saadud tõenditele

hinnangut andes ja nendele kohtuotsust rajadest menetlusõigust rikkunud.

Isikuliste tõendite hindamine aitsjad asuvad apellatsioonides üksmeelselt seisukohale, et - k

maakohus on alusetult lugenud ebausaldusväärseteks süüdistatavate ütlused ning need

kogumist välja jätnud. Kaitsjate hinnangul ei ole kohus süüdistatavate ütlustele antud

hinnangut piisavalt veenvalt motiveerinud. Prokurör ei saa kaitsjate kõnealuse seisukohaga

nõustuda. Maakohus on süüdistatavate ja ka tunnistajate ütluste usaldusväärsuse hindamisel

kõrvutanud isikute ütlusi teiste mitteisikuliste tõenditega, hinnanud nende omavahelist

kooskõla või vastuolusid nende vahel, vajadusel rakendanud täiendavalt elulise usutavuse kriteeriumit ning sellele tuginedes jälgitavalt esitanud kohtu siseveendumuse kujunemist ühe

või teise menetlusosalise ütluste usaldusväärsuse küsimuses (vt maakohtu otsuse lk 26-32).

Siinkohal on kohane meenutada, et menetlusõiguse rikkumisena on Riigikohtu uuema

praktika kohaselt käsitletav vaid põhjenduse kui sellise puudumine. Menetlusõiguse

rikkumiseks ei ole kohtu motiivide kokkuvõtlik esitus. Samuti ei tohi motiividega

mittenõustumist samastada motiivide puudumisega, mida kaitsjad antud juhul just teevadki. Siinkohal on mõistlik peatuda vaid mõningatel aspektidel, mis on apellatsioonide fookuses.

Süüdistatava K.L.S i kaitsja leiab, et tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed, kohus KI

on neid M.P süü küsimuse otsustamisel arvesse võtnud alusetult, need tuleks

tõendikogumist välja jätta. Millest tulenevalt kaitsja leiab, et tunnistaja aeti segadusse ja millistes faktilistes asjaoludes tunnistaja ütlusi andes eksis, apellatsioonist ei selgu. Tunnistaja

KI

ütluste vastuolulisusele viitab apellatsioonis ka L.S i kaitsja.

Kas ainuüksi asjaolu, et tunnistaja ei andnud kohtuistungil süüdistatavate versiooniga

kokkusobivaid ütlusi saab olla tunnistaja ebausaldusväärsuse põhjuseks? Miks taotles

L.S i kaitsja ja M.P kaitsja toetas tema taotlust, et KI tunnistajana kohtus üle

22

kuulataks, kui tegemist on ebausaldusväärse isikuga, kes segadusse aetuna annab prokuröri

poolt soovitud ütlusi? Miks ei takistanud kaitsjad seaduses sätestatud võimalusi kasutades

prokuröri tunnistajat kohtus oma küsitlusviisiga väidetavalt segadusse ajamast? Vastuseid nendele küsimustele apellatsioonides pole. Siiski on ilmne, et kaitse tunnistajana ei olnud KI kohtusse kutsutud andma selliseid ütlusi, nagu ta kohtuistungil andis, seega on kaitsjad temas pettunud. Samas ei tohi unustada, et tunnistaja peamine kohustus on anda õigeid ütlusi,

vastavad need ütlused menetlusosaliste ootustele või mitte. Maakohus on kohtuotsuse

leheküljel 31 tunnistaja ütlusi ja nende haakuvust teiste tõenditega analüüsinud ning KI

jõudnud selle tulemusena seisukohale, et tema ütlused on usaldusväärsed. Prokurör nõustub

maakohtuga täielikult. Usaldusväärse tõendina on maakohus õigesti tuginenud tunnistaja ütlustele, andes hinnangu M.P tegevuses kuriteokoosseisu tõendatusele. G.U kaitsja apellatsioonis üritatakse näidata ebausaldusväärsetena tunnistajate AT ja

NG T antud ütlusi. Kaitsja ei välista, et tunnistaja andis kohtus valeütlusi seetõttu, et

M.P jäi tema abikaasale töötasu võlgu. Tunnistaja on kaitsja sellekohaseid kartusi ümber lükanud juba kohtuistungil, kinnitades kohtule, et ei tunne M.P suhtes mingit isiklikku vastumeelsust, keegi ei ole teda palunud M.P süüstada ning et tema abikaasa ja M.P vaheline võlasuhe ei avalda mingit mõju tunnistaja kohtus antavatele ütlustele.

Tõlgendus, kus puhtalt võimalik ammune võlaõiguslik suhe tunnistaja abikaasa ja

süüdistatava vahel, saaks tunnistaja ütluste usaldusväärsuse hindamisel määravaks, tekitaks

potentsiaalselt erinevaid olukordi tulevastes kohtumenetlustes, nt olukorras, kus äriühingu

töötaja ütlused ülemuse vastu võiksid olla ebausaldusväärsed ainuüksi töösuhte olemasolu

tõttu. Siiani ei ole kohus jätnud kõrvale ütlusi põhjusel, et isik töötab nt raamatupidajana

äriühingus ja annab ütlusi juhatuse liikme vastu. Arvestades Eesti rahvastikku arvu, on üsna raske leida tunnistajaid, eriti veel väikelinnadest, kes kunagi ühtegi kohtualust isikut ei tunne, pole varem kuulnud ega näinud, kuid just kuriteo toimepanemisel juhtusid kõik pealt nägema.

Tunnistaja ütluste ebausaldusväärseteks tunnistamine on põhjendatud kui selleks on

objektiivsed asjaolud nt isiklik vihavaen. –

Maakohus on tunnistaja

AT ütlusi kohtuotsuses põhjalikult analüüsinud, kõrvutanud neid

teiste tõenditega ja sellest tulenevalt jõudnud õigele järeldusele, et tunnistaja ütlused on

usaldusväärne. Prokurör nõustub kohtu seisukohaga ning rõhutab, et kaitsja viited tunnistaja

ütlustes esinevatele, väidetavalt diametraalsetele vastuoludele on otsitud ja kunstlikud.

Tunnistaja T uste toimumise ajal ristküsitluse käigus kohtus ilmnes, et ta ei pööranud sündm

erilist tähelepanu asjaolule, kumb süüdistatavatest, kas .U või J.U on G

kasvult pikem, mistõttu võisid tema kohtueelses menetluses antud ütlused selles osas

ebatäpsed olla. Maakohtus kinnitas tunnistaja 100% kindlusega, et süüdistatav .U G

tegi talle ettepaneku raha eest M.P poolt hääletada. Tunnistaja fraas „Detaile ja üksikasju, väikeseid nüansse, kes ja mida rääkis, ei ole võimalik alati meelde jätta“ on kaitsja

poolt kasutatud kontekstiväliselt. Tunnistaja pidas sellega silmas asjaolu, et aja möödudes ei

suuda ta sõna sõnalt süüdistatavatega toimunud vestluse üksikasju reprodutseerida. Kuid ka -

siis, kui ringkonnakohus peaks tuvastama, et

AT antud selgitus tema ütlustes esinevale vastuolule küsimuses, kes talle raha eest hääletamise ettepaneku teatavaks tegi, ei ole piisav,

on ringkonnakohtul Riigikohtu 28.05.2014 otsuse nr 3-1-1-131-13 p-st 14 tulenevale

seisukohale tuginedes võimalik ütlusi muus osas siiski tõendina kasutada. Asjaolu, et

AT

mõlemad süüdistatavad AT NG ja -ga aktiivset vestlust pidasid ja neile valimisjaoskonna

suunas osutasid, kusjuures G.U saatis tunnistajad valimisjaoskonna juurde ja ootas,

kuni nad sealt välja tulevad, on tõendatud, lisaks tunnistaja ütlustele, nagu maakoh AT us on

õigesti märkinud, ka .U ja J.U tegevust kajastavate jälitusprotokollide G ning nendele lisatud videosalvestistega. J.U kaitsja apellatsioonis esitatud väide, mille kohaselt kuivõrd ei tunnistajad T ega

G - ei suutnud sõna sõnalt korrata, kuidas kõlas süüdistatavate .U ja J.U poolt G

23

neile tehtud ettepanek raha eest hääletama minna, pole üldse võimalik hinnata, kas

süüdisttavate selline väljaütlemine vastas kuriteokoosseisule, ei ole asjakohane. Kuivõrd on

tõendatud, et tunnistajad ja

NG AT said süüdistatav L.S ilt raha, ei ole vähimatki

põhjust arvata, et süüdistatavad .U ja J.U olid mõned minutid varem G tunnistajaid lihtsalt, ilma neile raha pakkumata, hääletama agiteerinud. J.U kaitsja

apellatsioonis on tunnistajate ütlusi esitatud valikuliselt ning kontekstist väljarebituna,

mistõttu apellatsioon selles osas tuleb jätta tähelepanuta. Tunnistajate AT NG ja kohtule antud

ütluste usaldusväärsust ei muuda ka fakt, et nad võtsid süüdistatav L.S ilt raha vastu

vaatamata asjaolule, et kumbki tegelikkuses ei hääletanud selle kandidaadi poolt, kelle poolt

hääletamise eest neile raha lubati. Asjaolu, et inimesed otsustasid rikkuda heade kommetega

vastuolus oleva tehingu tingimusi, ei tähenda sugugi, et need inimesed on valelikud ja annavad kohtus tegelikkusele mittevastavaid ütlusi. Vastupidi, see näitab, et tunnistajad

tegelikult tunnetasid, et süüdistatavate teguviis ei ole seadustega kooskõlas, mistõttu ei

tundnud süümepiinu, kui nad süüdistatavate seadusevastaste soovidega kaasa ei läinud.

Ekslik on samuti süüdistatava J.U kaitsja apellatsioonis esitatud arvamus, et

tunnistaja

VU sattus kohtus prokuröri ja kaassüüdistatava kaitsja tegevuse tõttu segadusse

ning sellest tulenevalt asus väitma, et ka J.U talle M.P poolt hääletamise eest raha pakkus. Tunnistaja on seda väitnud järjepidevalt, nii eeluurimisel, kui ka kohtus. Ei selles ega ka muudes osades pole kohtus tema ütlustes vastuolusid ilmnenud. Kaitsja väited, et

prokurör on tunnistajad kuidagi mõjutanud ning temalt endale vajalikke ütlusi n.ö välja

pressinud, on paljasõnalised ning ei vääri tähelepanu. Tunnistaja ristküsitluseks ettevalmistamise võimalust sätestab teatavasti expressis verbis KrMS § 2763.

Ebaõige on ka kaitsja väide, nagu oleks J.U olnud tunnistaja VU-le raha eest

hääletamise ettepanekut tehes olnud teadlik, et ei saa hääletada. Viimati nimetatud asjaolu VU

sai J.U le teatavaks alles peale seda, kui ta oli -le vastava ettepaneku teinud, s.o VU

teinud enda poolt kõik oleneva, et kuritegu lõpule viia. See teavitus, et ta ei saa hääletada,

oligi

VU vastus J.U ettepanekule. Kuid vaatamata sellisele vastusele ei kaotanud

J.U lootust. Just J.U õhutusel läks siiski, olles ise kindel, et hääletada ei VU

saa, seda asjaolu valimisjaoskonda üle kontrollima. Alles siis saabus lõplik selgus, et

tunnistaja

VU tõepoolest ei saa hääletada. Kogu eelkirjeldatud protsessi käigus tegutses

J.U lootuses, et äkki siiski õnnestub tal poolthäält M.P le saada. VU

J.U kaitsja viide sellele, et kohus pole süüdistatavate versiooni hinnates põhjendamatult arvestanud J.U tervislikku seisundit, ei ole õige. Kohtuliku uurimise

käigus ei takistanud tema tervislik seisund J.U end väljendamas mõistetaval moel. J.U ga suhelnud tunnistajad kinnitasid samuti, et mees on küll nende teada haige, kuid

temaga suheldes said nad temast jutust aru ja suhtlemistakistust ei tekkinud. Seega

J.U le inkrimineeritava kuriteo toimepanemise võimalikkuse kontekstis on tema tervislik seisund irrelevantne ning maakohus on põhjendatult seda sellisena vaadelnud.

Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et maakohus on menetlusosaliste ütlustele andnud õige hinnangu, tehes seda kooskõlas senise kohtupraktikaga. Prokurör jagab maakohtu seisukohta,

et tunnistajate ütlused on usaldusväärsed, kuivõrd haakuvad teiste tõenditega, süüdistatavate ütlused seevastu on teiste tõenditega ümber lükatud, seega tuleb tõendite kogumist välja jätta.

Tõendeid hinnates ei ole maakohus eksinud ei põhjendamiskohustuse vastu ega ka rikkunud menetlusõigust muul viisil.

Muud küsimused rokuröri hinnangul on ekslik kaitsjate väide, nagu oleks maakohus eksinud -p

in dubio pro reo põhimõtte vastu. .U ja J.U kaitsjate endi tsiteeritud ja G

viidatud Riigikohtu seisukohtadest ilmneb, et kahtlust tuleb süüdistatava kasuks tõlgendada

vaid siis, kui seda ei õnnestu muude tõenditega kõrvaldada. Antud juhul on süüdistatavate

poolt kuriteo toimepanemine leidnud tõendamist mitmete, üksteisega kooskõlas olevate nii

kaudsete kui ka otseste tõenditega ning ruumi kõrvaldamata kahtlustele kohtuliku uurimise

24

tulemusena ei jäänud. Süüdistatavate poolt just kaastäideviimise vormis kuriteo

toimepanemine on maakohtu hinnangul tõendamist leidnud kohtuotsuse lehekülgedel 27-32 analüüsitud tõenditega nende kogumis. Sama kehtib ka K.L.S i koordineeriva rolli kohta.

Maakohtu otsuse lehekülgedel 31 32 on kohus selgesõnaliselt välja toonud, milliseid - asjaolusid ta kohtuistungil uuritud tõendite pinnalt tuvastas ja millest tulenevalt ta M.P

koordineerivat ja juhtivat rolli temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemisel tõendatuks

luges. M.P kaitsja seisukoht, nagu e kohta põhjendus, on

puuduks kohtuotsuses sell

eksitav. Kokkuvõtvalt on prokurör seisukohal, et Harju Maakohtu 06.05.2015 otsus

kriminaalasjas nr 1-14-8523 M.P, L.S i, J.U ja .U süü G

tõendatusse ja nende süüditunnistamise osas on seaduslik ja põhjendatud. Kohus pole

menetlusõigust rikkunud ega ka materiaalõiguse kohaldamisel eksinud. Kaitsjate

apellatsioonides esitatud väited maakohtu otsuse tühistamist isikute süüditunnistamise küsimuses ei tingi.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

5. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, kaits

jate

apellatsioonide motiividega, apellatsiooniga ja esitatud seisukohaga, leiab, et

prokuröri maakohtu otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu.

5.1 i Kõigepealt võtab kolleegium seisukoha M.P kaitsja Eva Tibar apellatsioonis toodule, et maakohtu otsus on motiveerimata. Ringkonnakohus loeb maakohtu otsuses toodud põhjendused piisavaks, mistõttu on välistatud maakohtu otsuse tühistamise kriminaalmenetluse normide olulise rikkumise tõttu KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes.

Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1- 63-14 toodud uued seisukohad, missugustel juhtudel on kohtuotsuses põhjenduse puudumine

käsitatav KrMS § 339 lg 1 p s 7 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. -

Üldjuhul on kohtuotsuse põhistamise kohustuse (KrMS § 3051

1) rikkumine - lg sh näiteks

kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või käsitatav kriminaalmenetlusõiguse -veenvuse korral -

olulise rikkumisena KrMS § 2 mõttes. KrMS § 7 järgi tuleb kvalifitseerida 339 lg 339 lg 1 p

üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on

käsitatavad KrMS § 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjend

339 lg 1 p-s use puudumisena". Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib "põhjenduse" kui terviku, mitte

üksikute "põhjenduste" puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist

eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna

või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 699-700).

Kaitsja apellatsioonis osutatud rikkumise näol ei ole tegemist olukorraga, kus kohtuotsuse

põhiosa oleks jäänud tervikuna või mõne kuriteo osas üldse koostamata. Apellandi seisukohtadega nõustumise korral saaks rääkida üksnes kohtuotsuste põhistuste ebapiisavusest

või -veenvusest. Sellised minetused oleksid aga eespool refereeritud Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi seisukoha valguses hinnatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kolleegium leiab üksmeelselt, et käesoleval juhul ei ole

tegemist ka kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna maakohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning maakohtule

ei ole alust ette heita järelduste meelevaldsust. Maakohus on järginud kriminaalmenetluse

seadustikust tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega kajastatud tõenditele antav hinnang ja kohtuniku siseveendumuse kujunemise tee.

25

5.2 i Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha süüdistatava M.P kaitsja Eva Tibar

ja s , s üüdistatava L.S kaitsja Andrus Repnau üüdistatava J.U

kaitsja Leelo Viili ja s

üüdistatava .U kaitsja Kristina Suvalova G

apellatsioonides toodule jälitustoimingu lubatavuse osas. Apellandid on leidnud, et ei ole

eluliselt usutav, et prokurör on põhjendatud jälitustoimingu loa koostanud 31 minutiga, mistõttu on selle dokumendi koostamine võimalik hiljem tagantjärgi kuupäeva ja kellaajaga ning jälitustegevust alustati enne jälitusloa tegelikku valmimist. Apellandid leiavad, et rikutud ka KrMS § 1264

varjatult, s lg 5 nõudeid, kuna jälitustoimingut on teostatud ka siseruumides t

puudus eeluurimiskohtuniku luba. Kaitsjad leiavad kokkuvõtvalt, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses.

5.2.1 (kd 4 lk 100), et prokuratuuri poolt Kolleegium nõustub täielikult maakohtu seisukohaga

väljastatud jälitustoimingu luba 1411 vastab seaduses sätestatud nõuetele ning seega

on

maakohus andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonides esitatule. Kolleegium peab vajalikuks märkida vaid järgmist. Apellandid taotledes ülaltoodud põhjendusel jälitustoimingu lubamatuks tunnistamist ning tõendikogumist välja jätmist, tuginevad kaitsjad mitte maakohtu

poolt kindlakstehtule, vaid oma versioonile asetleidnust. Apellandid on jätnud täielikult

tähelepanuta asjaolu, et jälitustoimingu luba nr 1411 (kd 1 tõendid nr 8-9) on allkirjastatud

prokuröri poolt Digitaalallkirjade kinnituslehel nähtub üheselt, et prokurör

digitaalselt.

Kristiina Savtšenkova on allkirjastanud faili piiratud 13221000090 Paldiski ehk jälitustoimingu loa 16.10.2013 kell 09.28.03. Seega on meelevaldne ja asjakohatu apellantide apellatsioonis toodu, et jälitustoimingu luba on koostatud tagantjärgi kuupäeva ja kellaajaga.

Asjakohatud on ka väited, et jälitustegevust alustati enne jälitusloa tegelikku valmimist.

Kuivõrd jälitustoimingu luba nr 1411 on allkirjastatud 16.10.2013 kell 09.28.03 ja

jälitusprotokollidest (kd 1 tõendid 9 12) nähtub üheselt, et jälitustoimingu aeg on -

16.10.2013.a kell 12.00-17.00, siis ei ole jälitustegevust alustatud enne jälitustoimingu loa andmist. Kolleegiumil tuleb märkida, et abstraktsete versioonide kinnitamiseks ei ole ühtegi

tõendit apellandid esitanud. Asjaolu, et prokuratuur on loa andnud 31 minuti jooksul peale

kriminaalasja alustamist, ei too kaasa selle loa alusel kogutud tõendite lubamatust.

Prokuratuuri kiirus loa andmisel ja selle motiveerimisel ei ole käsitatav seaduse nõuete rikkumisena jälitustoiminguga tõendi saamisel.

Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et jälitustoimingu loa andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on käesolevas asjas järgitud seaduse nõudeid.

5.2.2

Konstantin Prokuratuur on andnud jälitustoimingu loa nr 1411 varjatud jälgimiseks, ET

Tšertšik varjatud jälgimiseks, Paldiski

Raamatukogu hoone, aadressil Rae 38, Paldiski ja selle

lähiümbruse varjatud jälgimine, Sadama 8 aadressil, Paldiskis asuva hoone ja selle

lähiümbruse varjatud jälgimine, Citroen Jumper, registreerimismärk xxxxxx, omanik AS S,

kasutaja v

M.P arjatud jälgimine.

Sarnaselt maakohtuga (kd 4 lk 101) nõustub kolleegium, et Paldiski, Rae 38 hoone sees

toimunud varjatud jälgimine oli seaduslik. Kolleegium ei nõustu kaitsjate seisukohaga, et

Paldiski, Rae 38 hoone sees toimunud varjatud jälgimiseks oleks olnud vajalik eeluurimiskohtuniku luba. Antud kriminaalasjas ei olnud vaja jälitustoimingu tegemiseks või

selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja eemaldamiseks varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi, mis KrMS § 126 4 lg 5 kohaselt vajaks eeluurimiskohtuniku luba. Käesolevas kriminaalasjas teostati isikute varjatud jälgimist. KrMS § 1265 Need lg 1 sätestab üheselt, et isiku varjatud jälgimiseks annab prokuratuur loa.

nõudes on täidetud (vt p 5 2.1). Käesolevas kriminaalasjas on Paldiski, Rae 38 hoone . juures ja

sees varjatult jä , mis KrMS § 126 lgitud isikuid 5 lg 2 kohaselt võib toimuda tehnikaseadmete

abil, st kogutud teave võidakse talletada videosalvestise, pildistamise teel. Antud juhul ongi

26 isikute varjatud jälgimine, s.o kogutud teave talletatud KrMS § 1265 lg 2 kohaselt. Seega on toimunud üksnes visuaalne jälgimine ja salvestamine, mitte aga pealtkuulamine või varjatult valdusesse sisenemine koos selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamisega.

Kolleegium nõustub maakohtuga (kd 4 lk 101), et antud kriminaalasjas ei olnud jälitustoimingu tegemiseks vaja varjatult siseneda valdusesse, kuivõrd siseneti valdusesse

(hoone sissepääs, alumise korruse trepid ja eesruum), kuhu oli juurdepääs avalikkusel, st

kõigil isikutel kes sisenesid d kaitsjate väited valimisjaoskonda. Seega on ainetu , et eelpool nimetatud ruumidesse sisenemiseks oleks vaja olnud kohtu luba. Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et käesolevas asjas ei ole jälitustoiminguid tehes

KrMS § 1265

lg 1 nõudeid rikutud ja selle toimingutega kogutud tõendeid ei saa apellatsioonides toodud põhjendustel lubamatuks pidada.

5.2.3 , s Süüdistatava L.S kaitsja Andrus Repnau üüdistatava J.U

kaitsja Leelo Vii üüdistatava .U kaitsja Kristina Suvalova G l ja s on

apellatsioonides märkinud, et isikute L.S J.U ( ,

G.U ja

) suhtes nende jälitusluba väljastatud ei olnud, mistõttu ei saa lugeda jälitustegevust

isikute suhtes seaduslikuks. Samuti leiavad apellandid, et maakohtu põhjendus Riigikohtu lahendile juhuleiu osas on alusetu.

Kolleegium nõustub maakohtuga (kd 4 lk 101), et oli põhjendatud ja seadusega lubatud

L.S J.U suhtes tõendite kogumine

, ja G.U jälitustoimingutega (varjatud jälgimisega). Kaitsjad on jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha lahendis

nr 3-1-1-14- a 14, mille kohaselt jälitustoiminguga kogutud tõendi kasutamine on lubatud k

isiku suhtes, kes on jälitustoimingule allutatud isiku vestluspartneriks, kuid kelle vestluste pealtkuulamiseks nimeliselt pole kohtu luba väljastatud.

Juhuleiu puhul on mõõtuandev eeldatava kuriteo toimumise fakt, mitte aga tõenäolise kurjategija isik. Juhuslikult võidakse jälitustoimingute käigus avastada ka seda, et isik, kes ei

ole allutatud jälitustoimingule, on tõenäoliselt toime pannud kuriteo, mis ei ole seni

uurimisasutusele teada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. detsembri 2013. a otsus

asjas nr 3-1-1-92-13, p 9). Jälitustoimingule esimesena allutatud isiku kõigi võimalike suhtluspartnerite pealtkuulamiseks kohtu eelneva loa nõudmine ei ole aga reaalne ja muudab

jälitustoiminguga tõendi kogumise praktiliselt võimatuks. Need asjaolud (võimalikud teised

kahtlustatavad ja nende roll tegude toimepanemisel) selgitatakse sageli välja alles

jälitustoimingute tulemusena. Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast oleks

ka käesolevas asjas jälitustoimingule esimesena allutatud isiku kõigi võimalike

suhtluspartnerite varjatud jälgimiseks prokuröri eelneva loa nõudmine ebareaalne ja see

muudaks jälitustoiminguga tõendi kogumise praktiliselt võimatuks. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on üheselt leidnud, et kohus peab olukorras, kus jälitustoiminguga

saadakse teavet ka toimingule allutamata isiku kuritegeliku käitumise kohta, tegema selliste

toimingute seaduslikkuse järelkontrolli. järelevalve käigus saab tuvastada põhiõiguste riive põhjendatuse ja saadud teabe tõendina kasutamise lubatavuse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium kordab lahendis nr 3-1-1-14- seisukohta, et 14 jätkuvalt ühes kriminaalasjas antud loa alusel jälitustoimingu tulemusena saadud teave on tõendina kasutatav

ka teises kriminaalmenetluses tingimusel, et on järgitud selle kogumisele seadusega seatud

nõudeid ja ka jälitustoimingu käigus ilmnenud uus kuritegu vastab KrMS § 110 lg 1

tunnustele. Seejuures peab kohus ka uues kriminaalasjas kontrollima jälitustoiminguga

saadud tõendi seaduslikkust ning põhimõtte järgimist (Riigikohtu - kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-10-11, p 19).

Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-10-11 on seega jätkuvalt põhjendatud ja asjakohane.

27

Kolleegium nõustub maak , et selle kriminaalasja eripära võrreldes

ohtuga (kd 4 lk 101)

Riigikohtu lahendistes toodule on selles, et sama kriminaalasja

raames toimunud jälitustoiminguga saadi tõendeid ka selle kohta, et koos M.P-ga

võivad KarS § 164 ettenähtud kuritegu toime panna ka L.S ,

J.U ja .U . Kui õiguspäraselt tehtava jälitustoimingu käigus

G

avastatakse mõnele muule kuriteole viitav teave, saab selle uue kuriteo menetlemisel tugineda

seniste jälitustoimingutega kogutud tõenditele juhul, kui ka uue kuriteo puhul oleks

jälitustoimingute tegemine lubatud (vt otsus asjas nr 3-1-1-31-12, p 8.3 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-10-11, p 19). KrMS § 1262

3 p 1-4 lg

lg , 4 sätestavad üheselt milliste isikute suhtes tohib jälitustoiminguid

teha ning KrMS § 1262

lg 2 näeb ette kuriteo mille puhul on jälitustoimingutega tõendite

kogumine lubatav. Kolleegium nõustub kokkuvõtvalt maakohtuga, et KarS § 164 järgi

kvalifitseeritava kuriteo kohta tustoiminguga oli selle toimingu

tõendite kogumine jäli tegemise ajal kehtinud KrMS § 1262 lg 2 kohaselt lubatav ning käesolevas kriminaalasjas võib

tugineda jälitustegevuses kogutud tõenditele ning jälitustoimingute teostamine on kooskõlas

Kolleegium l põhimõttega. eiab üksmeelselt, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 12 mõttes.

5.3 Kohtukolleegium kaitsjate apellatsioonide ei nõustu järeldusega, et kohus on hinnanud

tõendeid nud KrMS § 61 lg 2 sätestatut. Maakohus on hinnanud kõiki

kallutatult ja rikku

tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi. Kaitsjad taotlevad maakohtu poolt

hinnatud tõendite ümberhindamist ning õigeksmõistva otsuse tegemist süüdistatavate

M.P, L.S, J.U ja .U G

suhtes. Asjaolu, et kaitsjad ei ole nõus maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab

tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele

tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks

aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav

kohtuotsuse põhjenduste alusel (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-4-07). Maakohus

on põhjendanud miks ta hindab omavahel tõendamisesemes

(kd 4 lk 103-109) se kuuluvate

asjaolude kohta riimuvate tunnistajate , , ja VU NG AT , AD KI ütlused usaldusväärsemateks

süüdistatava M.P , L.S , J.U ja .U G

, poolt antud erinevatest ütlustest. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks uuesti tõendite analüüsi korrata ja leiab, et maakohus ei ole rikkunud tõendite kogumis hindamise põhimõtet.

Kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. mai 2003. a otsuses juhib tähelepanu ka

nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite

esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis,

kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium 26.

septembri otsuses nr 3-1-1-77- deid ning 05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõen nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead,

mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega.

Maakohus on analüüsinud põhjalikult süüdistatavate M.P, L.S,

J.U ja .U väiteid, versiooni ja kaitsjate tõstatatud kahtlusi (kd G

4 lk 103-109), millega kolleegium täielikult nõustub ning andnud sellega seisukoha ka juba

28

apellatsioonides esitatule. Nii on maakohus põhjendanud, millega on ümberlükatud

süüdistatavate M.P , L.S , J.U ja .U

G

, , , ja

väited, andnud hinnangu tunnistajate ütlustele ning VU NG AT AD KI

kontrollinud nende haakuvust teiste tõenditega. Samuti on maakohus andnud hinnangu nii

süüdistatavate ütlustele, kui ka kohtuistungil uuritud teistele tõenditele ning näidanud ära

kogumis tõendid, mis kinnitavad süüdistatavatele M.P, L.S,

J.U-le ja .U le esitatud süüdistust ning sellest ei nähtu, et G -

maakohus oleks rikkun 61 lg-s

ud KrMS § 1 sätestatud nõudeid.

Kohtukolleegium leiab, et kaitsjate apellatsioonides toodud väidete kui maakohtu otsuses

sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu

süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks j M.P , L.S , Anatoli

a

Skripatšjov ja .U suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks § 164 G

KarS

j toimepanemises. ärgi kvalifitseeritud kuriteo

5.4 Apellandid paluvad tunnistajate , , ja VU NG AT , AD KI ütluste usaldusväärsuse

kontrollimist ning leiavad, et tunnistajad ei ole usaldusväärsed. Apellatsioonis toodud

etteheidetele, et maakohus ei ole tunnistajate , , , ja

VU NG AT AD KI ütlustel hindamisel

arvesse võtnud, et need on vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega toimunud sündmuste osas, märgib kohtukolleegium järgmist.

Tunnistaja

VU ütlused osutavad üheselt süüdistatava J.U le, kes tegi talle

ettepaneku hääletada raha eest M.P poolt ning saada selle eest 25-30 eurot.

Tunnistaj

G.U-le kui isikutele, kes pakkus Konstantin a AT

ütlused osutavad

Tšertšiko poolt hääletamise eest 30 eurot. Samuti osutavad tunnistaja ütlused ka Z.G

kui isikule, kes andis tunnistajale üle paki, mille sees helkur ja 30 eurot. ule

Tunnistaja

NG ütlustest tuleneb, et nii J.U kui ka .U ütlesid, et G

kui hääletada kindla numbriga isiku poolt, siis saab raha. Pärast jaoskonnast väljumist tuli

naisterahvas, kelles u see naine andis talle raha. Tunnistajana

tundis ära L.S

AD AT NG kinnitas, et ja - kelles ga, olid koos ühe naisterahvaga, tundis ära Z.G

andis ütlusi, et , ütles M.P Tunnistaja

KI olles koos - EJ ga EJ- , et le

kui viimane hääletab tema poolt, siis saab selle eest raha. M.P ütles veel

EJ- le

oma numbri, mille poolt hääletada. käis hääletamas ja pärast andis L.S EJ EJ- le raha pakendis.

Kohtukolleegium leiab, et tunnistajate (kd 3 lk 158-160),

- 168 VU NG (kd 3 lk 166 pöördel

pöörde 166 pöördel), (kd 3 lk 168 pöördel 169 pöördel) ja l), (kd 3 lk 162- AT AD - KI (kd 3 lk

174 pöördel kohtueelsel uurimisel ja kohtumenetluses antud ütlustes - 177) ei esine

diametraalseid aga ei vastuolusid, neis sisalduv informatsiooni maht ja täpsus on erinev, mis

sea kahtluse alla nende ütluste usaldusväärsust. Ka ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et

tunnistaja

AT ütluste avaldamise põhjuseks oli tunnistaja mälu värskendamine ning tunnistajale meenus tõendamiseseme olulised asjaolud, mille kohta oli varem ütlusi andnud,

nende õigsust on tunnistaja kinnitanud ja teda oli võimalik ristküsitleda. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-105-06 märkinud, et juhtudel, mil tunnistaja/kannatanu ei mäleta ristküsitlemisel tõendamiseseme olulisi asjaolusid, mille kohta

ta on varem ütlusi andnud, võib neid talle meelde tuletada tuginedes tema kohtueelses

menetluses antud ütluste protokollile. Seejuures tuleb niisugusel meenutamisel lähtuda

eesmärgist üksnes värskendada tunnistaja mälu, et oleks võimalik tema ristküsitlemine.

Kolleegium tuginedes Riigikohtu seisukohale leiab, et käesolevas asjas tunnistaja AT

niisugune ütluste avaldamine ei väljunud mälu värskendamise raamidest ja ei ole käsitletav

KrMS § 1 nõuete rikkumisena. Maakohtus on ristküsitluse jätkamisel välja selgitatud, 289 lg

mis tunnistajale -le AT meenus ning ristküsitlusel saadud ütlusi on maakohus hinnanud

kogumis teiste kohtus kontrollitud tõenditega. Ka ei saa lugeda tunnistajate ja

AT VU

29

kohtuistungil antud ütlusi ebausaldusväärseteks põhjusel, et kohtueelsel uurimisel on andnud

ütlusi, et täpselt ei mäleta, võis olla, tema arust jne, kuid kohtuistungil vastas tunnistaja, et

mäletab Ei ole vähetähtis, et ristküsitluse käigus kõrvaldatud ( jne. on avaldatud vastuolud ka

kd 3 lk 159- rdel,

159 pöö 165 pöördel). Eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et apellatsioonis

välja toodud asjaolud ei osuta tunnistaja kohtuistungil ristküsitluses antud ütluste te ja

AT VU vastuolulisusele võrreldes kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ega kujuta endast alust nende

k Ka on tunnistaja

itanud, et enne istungit õrvalejätmiseks tõendikogumist. üheselt kinn VU vestles temaga nii uurija kui prokurör, kuid tema mälu ei värskendatud, vaid mäletab kõike ise

(kd 3 lk 159), mistõttu kaitsja Viil tõstatatud küsimus väidetava tunnistaja mõjutamises on

alusetu. Kolleegium nõustub prokuröri seisukohas tooduga, et tunnistaja ristküsitluseks

ettevalmistamine on võimalik KrMS § 2763

Tunnistaja

sätte alusel. ütluste erinevus NG

ebaoluliste asjaolude suhtes ei muuda nende ütluste sisu vastuoluliseks ega ole ütluste

usaldusväärsuse hindamisel asjakohane. Ka ei ole vähetähtis, et kohtumenetluse poolte taotlusel ei ole avaldatud tunnistajate ütlusi korduvalt.

Kaitsja Tibar tunnistaja

tungil kaitsjale ja

märgib apellatsioonis, et ütlused maakohtu is KI

prokurörile ning tunnistaja oli viidud segadusse prokuröri poolt olid vastuolulised . Tunnistaja

KI sine diametraalseid vastuolusid.

esmasküsitluses ja teisesküsitluses antud ütlustes ei e

Vastuolud esinesid vaid kuupäevades, mis ei pruugi teatava aja möödumisel enam selgelt

meeles olla. Tunnistaja ei ole kohtumenetluses andnud diametraalselt lahknevaid ütlusi

võrreldes kohtueelse menetlusega ning käesolevas kriminaalasjas ei esine asjaolusid, mis

viitaksid sellele, et

KI ütlused ei ole usaldusväärsed. Seda ei anna alust väita ka apellatsioonis

toodu. Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et teisesküsitlusel püütaksegi

vastaspoole esitatud asjaolude käsitlust kahtluse alla seada ning ristküsitluse puhul toimub

tõendina kasutatavate ütluste saamine kohtus põhiliselt kohtumenetluse poolte ühise ja

teineteise tõendiallikaid pidevalt ja aktiivselt kontrolliva tegevuse tulemina. Samuti oli kaitsjatel võimalik KrMS § 288 lg 4 kohaselt uuesti tunnistajat küsitleda teisesküsitlusel antud

vastuste selgitamisel, kuid seda tehtud ei ole, mistõttu ei ole alus väita, et tunnistaja andis

teisesküsitluses prokuröri poolt soovitud ütlusi. KrMS § 288 lg 4 sätestatud õiguste

kasutamata jätmine ei saa olla aluseks hilisemale apellatsiooni esitamisele. Kohtuasjas

puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kaitsja Suvalova apellatsioonis toodud väidet, et ei saa

välistada poolt ebatõeste ütluste andmist süüdistatavate vastu isiklikel põhjustel AT . Kaitsja

selline väide on oletuslik. Tunnistaja on üheselt kinnitanud, et süüdistatavate vastu

AT vihavaen puudub ning saab kohtule õigust rääkida (kd 3 lk 162 pöördel).

Kokkuvõtvalt ingkonnakohus nõustub ühtlasi tunnistajate r VU NG AT AD , , , ja KI ütlustest

tehtud maakohtu järeldustega süüdistatava kuriteo osas ning rõhutab, et

tele inkrimineeritud

tunnistajate , , , ja VU NG AT AD KI ütluste sisu on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud

tõenditega. Kaitsjate apellatsioonides välja toodud asjaolud ei osuta tunnistajate ütluste

vastuolulisusele ega kujuta endast alust nen Kolleegium de kõrvalejätmiseks tõendikogumist.

leiab üksmeelselt, et hinnates tunnistajate

VU NG AT AD , , , ja KI ütluste tõepärasust ja

tõsiseltvõetavust kogumis ja koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega on süüdistatavate

M.P, L.S, J.U ja .U süü leidnud G

tõendamist.

5.5 - Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud KarS § s 164 sätestatud valimisvabaduse

vastu suunatud kuriteo koosseisu sisustamisel (vt 3-1-1-31-12). K järgmist uriteokoosseis näeb ette vastutuse hääle ostmise eest. Selle objektiivsed tunnused nõuavad teo toimepanija poolt

teistele isikutele ainelise hüvitise andmist või pakkumist. Subjektiivsest küljest nõuab vaadeldav kuritegu aga vähemalt kaudset tahtlust hüvitise andmise või pakkumise osas, kuid

lisaks sellele üksnes kavatsetust teise isiku mõjutamise suhtes. KarS § s 164 sätestatud -

eesmärk mõjutada isikut mitte teostama oma valimis või hääletamisõigust või teostama

- -

30

seda teatud valiku kasuks - kujutab endast süüteokoosseisu subjektiivset tunnust, mis

iseloomustab toimepanija käitumise sihte ja näitab teise isiku mõjutamise põhjust. Sellest

tulenevalt on hääle ostmise koosseisu näol tegemist mittekongruentse süüteokoosseisuga, mille puhul ei ole tähtis, kas hüve adressaat ka tegelikult teo toimepanija mõjutamisele allus ja

tema soovi täitis t mutatis mutandis ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2009. (v

a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-38- ada 11, p 12.1). Samas tuleb vastavat eesmärki tõlgend kitsendavalt kui konkreetse isiku tahte seadusvastase mõjutamise kavatsust.

Tulenevalt Riigikohtu seisukohast ei oma tähtsust kaitsjate apellatsioonis toodu, et hüve

adressaat, s.o tunnistaja

NG raha võttis, kuid hääletas kellegi teise, s.t Tšeljetševi poolt.

Käesolevas kriminaalasjas on üheselt määratletud hüve saajate ring ning tuvastami on st

leidnud, et mõjutatavad, st tunnistajad pidid hääletama konkreetse valiku kasuks, s.o

süüdistatava M.P kasuks (kd 3 lk 158, 162 pöördel, 163, 167, 167 pöördel,

176-177). Riigikohus on lisaks märkinud, et väär on arusaam, nagu võiks KarS § 164 järgi hääle ostmise

eest vastutada vaid isik, kes ise kandideerib valimistel või vähemalt tegutseb hääle saaja huvides viimase teadmisel. Kuna vaadeldava kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused ei eelda

erilise isikutunnusega isikut, siis on tegemist n-ö igaühedeliktiga, mille järgi võib vastutada

iga isik, kes selle tunnused täidab. Kõnealuse kuriteokoosseisu rakendusala piiramine vaid valimistel kandideerijatega ei oleks ka sisuliselt põhjendatud, kuna valimiste tulemust võivad

endale sobivas poliitilises suunas soovida mõjutada ka teised isikud, kes ise valimistel ei

kandideeri ega ole ka selliste isikutega vahetult (isiklikult) seotud. Ka sellisel juhul

kahj

ustatakse valimisvabaduse teostamist kui õigushüve.

Kolleegium asub seisukohale ja nõustub maakohtuga, et käesolevas kriminaalasjas on

tuvastamist leidnud üheselt ebaseaduslik hääle ostmine süüdistatavate M.P ,

L.S , J.U ja .U G

poolt ning tegemist ei olnud valimisagitatsiooniga, mis on lubatav osa demokraatlikest valimistest.

5.6 Riigikohus on lahendites 3-1-1-43-06, 3-1-1-5-08 asunud seisukohale, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana

(KarS § 2 ls 1). Kuigi KarS § 2 lause 1 näol on tegemist omistamisnormiga, mille 21 lg 21 lg alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud, ei

tähenda see, et kõigi teos osalejate käsitlemine täideviijana võtaks kohtult kohustuse teha

selgeks nende individuaalne teopanus tagajärje saavutamisse. Seejuures ei seisne teopanuse

olulisus automaatselt mingi objektiivsesse koosseisu kuuluva tunnuse realiseerimises. Individuaalse teopanuse kaalukus võib tuleneda ka süüteo ettevalmistavas staadiumis osutatud

teopanustest. Teovalitsemise teooriast lähtuvalt tuleb isiku käitumise kvalifitseerimisel kas

täideviimise või osavõtuna esmajoones tuvastada tema roll toimuvas (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-23-01 - RT III 2001, 8, 91), mis annab omakorda aluse

karistuste individualiseerimiseks täideviijate grupi raames. Võimaluse korral tuleb aga kindlaks teha, mil viisil ja millise intensiivsusega keegi kaastäideviijatest teos osales. Samuti

on Riigikohus oma lahendis 3-1-1-60-07 rõhutanud, et teovalitsemise teooriast tulenevalt ei

ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo

objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje

saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab

kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust. Kuna teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik paneks toime süüteo objektiivsesse

koosseisu kuuluva teo, vaid hoiaks ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele

vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all, siis võib süüteo kaastäideviija olla ka

teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teopaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja. (Vt

31

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. jaanuari 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-97-04 - RT III 2005, 4, 36, p 21 ja 9. aprilli 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-108-06 - RT III 2007, 16, 127, p 8). Maakohus on kohtuotsuses kirjeldanud asjaolusid, mis annavad alust jaatada, et süüdistatavad

tegutsesid häälte ostmisel ühiselt ja kooskõlastatult (kd 4 lk 109) ning ringkonnakohus

nõustub maakohtu motiividega. Kolleegium leiab, et antud juhul on süütegu süüdistatavate

M.P , L.S , J.U ja .U G

poolt pandud toime läbi teadliku ja soovitud koostegutsemise.

J.U kaitsja Leelo Viili apellatsioonis toodule, et ei ole eluliselt usutav, et J.U olles läbi teinud vahetult mitu infarkti ja insulti ning viibinud just haiglas ning kellel kuulmise ja väljendamise raskused, antakse ülesandeid seoses väidetava kuriteoga, märgib kolleegium järgmist. Kaitsja sellised apellatsioonis toodud väited ei põhine tõenditel, vaid tegemist on kaitsja arvamusega. Esiteks on esitatud väljavõte haigusloost, millest nähtub,

et Anatoli (kd 3 lk 45-47), seega kaitsja J.U viibis ravil 08.09.2014 kuni 12.09.2014

väide, et süüdistatav viibis just vahetult enne väidetava kuriteo toimepanemist (kuriteo

toimepanemise aeg Teiseks on Anatoli

16.10.2013) haiglas, ei vasta tõele. J.U

läbiteinud tõepoolest nii infarkti kui insuldi, kuid seda 2011 ja 2012 aastal (kd 3 lk 49 pöördel), mistõttu apellatsioonis toodu väide, et nimetatud haigused oli vahetult enne kuriteo

toimepanemist ei vasta jällegi tõele. J.U esines 2011 kõnehäire ja Asjaolu, et Anatoli

2012 kõnehäire süvenes ning kaasnes kuulmislangus, mis osaliselt kompenseeritakse

kuulmisaparaadiga (kd 3 kui

lk 49 pöördel) ei saa teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta

ulatuslikult ja milles ning kuidas need kõnehäired väljendusid 2013 aastal kuriteo toimepanemise ajal. Apellandi versioon (arvamus) kuidas võib süüdistatava kõnet (rääkimist)

ja kuulmist mõjutada temal tuvastatud diagnoosid ei ole kriminaalmenetluses tõendiks, kuna

antud järelduste tegemine kuulub eksperdi pädevusse ja tehakse kindlaks ekspertiisiga.

Sellised tõendeid esitatud ei ole mistõttu ei saa kohus rajada otsust oletustele, vaid läht ,

ub esitatud tõendite kogumist.

5.7 Kaitsjate apellatsioonides taotletakse 22 lg- 2 tulenevalt ja Eesti Vabariigi põhiseaduse § st

KrMS § s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtet aluseks võttes tõlgendada tekkinud 7 - lg kahtlused kahtlustatava kasuks ning tuleks kohtul igal juhul lähtuda kriminaalmenetluses kohaldatavast in dubio pro reo põhimõttest.

Ringkonnakohus asub seisukohale, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline

kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid

arvestades eluliselt usutav ning süüdistatava kasuks tõlgendatakse ainult kõrvaldamata

kahtlused, kuid antud kohtuasjas ei ole tõusetunud kahtlusi, mis tuleks tõlgendada süüdistatavate kasuks.

Võttes arvesse kõike ülaltoodut, leiab kohtukoll M.P, Snežanna

eegium, et

Tšertšik, J.U ja .U käitumine on õig G

esti kvalifitseeritud KarS § 164 järg.

6. KarS § 164 järgi kvalifitseeritav tegu on jätkuvalt karistatav KarS § 162 lg 1 järgi. Süüdistatavate poolt toime pandud tegu vastas kolleegiumi hinnangul teo toimepanemise ajal

kehtinud KarS § 164 koosseisule ning alates 01.jaanuarist 2015.a on sama tegu jätkuvalt

karistatav KarS § 162 lg 1 järgi. Prokurör on vaidlustanud apellatsioonis

K.Z

mõistetud karistuse, kuivõrd see ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetud ule

isikule. ule

Maakohus on süüdistatavale M.P mõistnud karistuseks 4 kuulise

vangistuse ning kohaldades KarS § 73 sätteid määranud katseajaks 1 aasta. Prokuröri hinnangul tuleb süüdistatavat karistada 9 kuu pikkuse vangistusega ning vastavalt KarS § 73

sättele määrata kohesele ärakandmisele vangistus 1 kuu, ülejäänud vangistus jätta täitmisele pööramata 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga.

32

6.1 Kolleegium nõustub prokuröriga osas, et tõepoolest tulenevalt kohtupraktikast võetakse

karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Lisaks tuvastatakse süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks

sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad

asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (nt süüdistatava teojärgne käitumine, kannatanu käitumine jms). Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse

eritest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.

ja üldpreventsiooni kaalutlus

oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1- -11, p 11; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 77 17. mai 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19).

KarS § 164 nägi ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse,

sanktsioon seega sanktsiooni keskmine määr oli 6 kuud vangistust.

Kolleegium ei nõustu prokuröriga, et karistuse mõistmine allapoole sanktsiooni keskmist

määra, nagu seda on teinud maakohus, ei vasta M.P süü suu u rusele, tema

isikule ja on vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega. Prokurör on jätnud täielikult

tähelepanuta asjaolu, et KarS § 164 järgi on maakohus kahest sanktsioonis ettenähtud

alternatiivsest karistusest - rahaline karistus ja vangistus - d ule mõistnu M.P

raskema karistuse vangistuse. Seejuures s – eadus ei keela karistuse mõistmist alla keskmise

määra ja kohus karistuse mõistmisel seotud prokuröri ega kaitsja seisukohtadega. Kohus ei ole lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohtumenetluse

poolte karistustaotlustega on kohus seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-113-12, p 10; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91- 07, p 6.6). Maakohus on aluseks võtnud sanktsiooni keskmise määra, mida siis vastavalt tema

s

üüle vähendanud ja korrigeerinud seejärel preventsioone silmas pidades.

KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et

andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest,

mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja

eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7).

Tulenevalt KarS § 56 lg st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse -

võtma ka süüdistatava isikut. Maakohus on kõiki neid põhimõtteid järginud.

Maakohus on

põhjendanud M.P mõistetavat vangistusmäära kooskõlas ule (kd 4 lk 110-111)

KarS § 56 sätestatuga ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse

ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning M.P le raskema karistusmäära mõistmiseks.

Maakohus on põhistanud jälgitavalt, miks karistatakse süüdistatavat just 4 kuulise

vangistusega. ulu M.P kaassüüdistatavatele mõisteti sama teo eest kergemad

karistused, mistõttu ei saa nõustuda apellatsioonis tooduga, et maakohus ei arvestanud

konkreetse isiku süü suurust Samas ei saa ega tohi piirduda üksnes

ehk teopanust. süüdistatava teopanuse intensiivsuse võrdlemisega karistuse mõistmisel (vt RKKK 3-1-1-79-

03 p 13). Kriminaalasja materjalidest , et varem ei ole ut nähtub M.P

kriminaalkorras karistatud. Oluline on arvestada sedagi, et hääle ostmine on pandud toime

väga lühikese (1 päeva) M.P ajaperioodi jooksul ja ainult kolme isiku suhtes.

ei ole oma süüd küll tunnistanud ega kahetsenud, kuid oma süü eitamine on süüdistatava

õigus. Maakohus on arvestanud ka karistust raskendavat asjaolu ja kergendavate asjaolude

puudumist. u karistamisel ei ole irdut -s 1

Süüdistatav M.P ud KarS § 56 lg a

sätestatust ning eeltoodud asjaolusid arvesse võttes ei peab kolleegium nii süüdistatava süüd

suureks . , et mõista karistuseks 9 kuud vangistust, st sanktsiooni ülemmäära lähedast

Ilmselgel

t ei tohi karistusmäära suurendamine viia süüst suurema karistuse mõistmiseni.

33

Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et maakohtu otsuses on jälgitavalt põhjendatud

karistusliigi ja - tuleb määra valiku aluseks olevaid asjaolusid ning sellest tulenevalt

vaidlustatud otsus ka süüdistatavale M.P mõistetud karistuse osas jätta ule muutmata.

6.2 Enamasti on senises kohtupraktikas asutud seisukohale, et karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate

vangistuste puhul. Arvestades kuriteo raskust lähtuvat eriosa sanktsioonis ettenähtud

karistusmääradest, ei saa jaatada, et tegemist oleks ohtliku kuriteoga. Ka ei saa jätta ja raske arvestamata kuriteo tehiolusid, s.o kuriteo toimepanemise viisi, kestust jms. Riigikohus on oma lahendis (3-1-1-99-06 p 21) märkinud, et lühivangistuse määramine võib

kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku

tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele

konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida

kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Maakohus on põhistanud jälgitavalt, miks ei tule osa mõistetud karistusest kohe reaalselt täitmisele pöörata. Maakohtuga saab nõustuda selles, et süüdistatava süü ja tema isikut iseloomustavad andmed

on sellised, mis ei tingi ule M.P lühiajalise reaalse vangistuse mõistmise nn šokivangistuse näol. Kolleegium märgib, et käesolevas asjas ei saa pidada teatud karistuse osa

kohest ärakandmist põhjendatuks ega vajalikuks karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks. Lisaks nõustub kolleegium maakohtuga ka katseaja kestuse määramisega arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut. Kokkuvõtvalt tuleb kolleegiumil

märkida, et süüdistatava M.P

puhul ei ole irdutud karistuse individualiseerimise põhimõttest.

7. pole kaitsjate apellatsioonides vaidlustatud. Mõistetud karistusi Maakohus on põhjendanud

süüdlastele mõistetavat vangistust kooskõlas KarS § 56 sätestatuga

rahalist karistust kui ka

ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist,

mis annaks aluse otsu

se tühistamiseks ning süüdlastele uue karistuse mõistmiseks.

Kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ka KarS § 73, 74 sätete kohaldamise osas.

8. Süüdistatava .U kaitsja Kristina Suvalova palub vähendada esimese astme G

kohtu p etud menetluskulu

ei ole

oolt väljamõist sid, kuid apellatsiooni põhiosas

menetluskulude puudutavas osas mingeid argumente esitatud.

Ringkonnakohus peab vajalikus märkida, et ka menetluskulude väljamõistmise osas kolleegium rikkumisi ei tuvastanud. Menetluskulude osas on maakohus juhindunud nii KrMS

§ 180 lg 1, 3 sätetest. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab

menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid

välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui

menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kolleegium asub seisukohale, et maakohtus ei taotlenud ei süüdistatav ega tema kaitsja

menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Lisaks märgib kolleegium, et käesoleval juhul ei

ole süüdistatav esitanud mingeid tõendeid enda varatuse kohta.

G.U

Kohtukolleegium juhib G.U kaitsja nu sellele, et seadusest tulenevate tähelepa menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele

faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. G.U

Arvestades Riigikohtu senist

ei ole enda maksejõuetust kuidagi tõendanud. praktikat, milles korduvalt märgitud, et süüdistatav on menetluskulude tasumisest vabastamise taotlemisel kohustatud oma varatust tõendama (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr

34

3-1-1-44-15). Menetlusku

lude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, st

võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud

Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis 3-1-1-105-12. Käesoleva kriminaaltoimiku

materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et G.U esineksid

takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende

kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Asjaolu, et isik põhjustab ise enda kuritegeliku käitumisega menetluskulude tekkimise, ei saa olla menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks.

9. 5 lg- 1 ja ning karistamine Karistusseadustiku § 2 kohaselt on isiku süüditunnistamine te võimalik üksnes juhul, kui tema tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel, arvates teo

toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuli 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-39-08, p 9). Kui seadus on teo toimepanemise ja otsuse

tegemise vahelisel ajal muutunud, tuleb kohtuotsuses vastata küsimusele selle kohta, kas ja

kui, siis millise sätte järgi on isiku tegu karistatav karistusseaduse uue redaktsiooni kohaselt (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-18-14, p 6).

Alates 1. jaanuarist 2015 on 162 lg 1

hääle ostmine kvalifitseeritav KarS § järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendites nr 3-1-1-11-15, 3-1-1-54-15 üheselt märkinud,

et teo kvalifitseerimisel tuleb üldjuhul lähtuda karistusseaduse sellest redaktsioonist, mis kehtis teo toimepanemise ajal. See tähendab, et enne 1. jaanuari 2015 toimepandud tegu tuleb

ka pärast 1. jaanuari 2015 kvalifitseerida selle paragrahvi järgi, mida oleks konkreetse teo

puhul kohaldatud eelmise redaktsiooni kehtivuse ajal. Seda sõltumata sellest, milline on see

kuriteokoosseis, mille järgi loetakse tegu karistusseadustiku praeguse redaktsiooni kohaselt

jätkuvalt karistatavaks. Selline regulatsioon on formaalne tagatis põhiseaduse (PS) § 23 lgst 1

ja EIÕK art 1 tulenevale põhimõttele, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista teo 7 lgst

eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteo 23 ks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. PS §

lg- 13 lgst st 1 ja § 2 tulenev karistusseaduse kindlaksmääratuse nõue eeldab omakorda, et

isiku teole antav karistusõiguslik väljendus ehk kvalifikatsioon vastaks võimalikult täpselt

isiku faktilisele teole. Kuid sõltumata sellest, millise seaduseredaktsiooni järgi isiku tegu

kvalifitseerida, tuleb karistuse mõistmisel lähtuda isikule soodsaimast redaktsioonist (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. detsembri 2005. 3-1-1-139-05 p 23). a määrus asjas nr

Süüdistatav peab lisaks süüdistuse aluseks olevatele faktilistele asjaoludele olema

informeeritud ka süüdistuse õiguslikust kvalifikatsioonist. Käesolevas asjas on need nõuded

täidetud, kuna süüdistus es kajastub kõik karistusseaduse muutumisest tingit

t ud muudatused

teo kvalifikatsioonis alates teo toimepanemisest kuni kohtuliku arutamise lõpuni. Seega maakohtu poolt kohaldatav õigusnorm ei olnud süüdistatavale üllatuslik. Samas on maakohus

ekslikult u u, Anatoli

süüdistatavad M.P , L.S J.U ja

G.U mõistnud süüdi karistusseadustiku uues redaktsioonis märgitud kvalifikatsiooni järgi, mitte teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis. Kolleegiumil tuleb

maakohtu otsust

tava täpsustada süüdista le süüks arvatud teo materiaalõigusliku te kvalifikatsiooni osas, asendades kuriteo kvalifikatsiooni ”KarS § 162 lg 1 (enne 01.01.2015.a

KarS § 164) järgi” kvalifikatsiooniga ”KarS § 164 (alates 01.jaanuarist 2015 KarS § 162 lg

1)

järgi“.

10. 175 lg 1 p 4 kohase

KrMS § lt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu.

Süüdistatava J.U kaitsja Leelo Viil esitas taotluse hüvitada temale õigusabi

osutamisega seotud kulud. Taotluse kohaselt kulus kaitsja kokku 4,5 tundi (0,5 tundi

kohtu ,0 tundi apellatsiooni koostamine) temale otsuse analüüsiks ja 4 ja taotleb seega hüvitada

koos käibemaksuga eurot. Kohtukolleegium peab põhjendatuks hüvitada kaitsjale kulud 216

kokku 4,5 tunni eest,

eurot. seega hüvitada koos käibemaksuga 216

35

KrMS § 175 l lt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. Süüdistatava g 1 p 4 kohase

G.U kaitsja Kristina Suvalova esitas taotluse hüvitada temale õigusabi

osutamisega seotud kulud. Taotluse kohaselt kulus kaitsja kokku 2,0 tundi (kohtuotsuse

analüüs ja taotleb seega hüvitada temale koos käibemaksuga ja apellatsiooni koostamine)

96

eurot. kokku 2,0 tunni eest,

Kohtukolleegium peab põhjendatuks hüvitada kaitsjale kulud

seega hüvitada koos käibemaksuga 96

eurot. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p 2-4

või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu kohtuotsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi, mistõttu käesoleval juhul kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik.

11. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 2, § 342 lg 1, lg 2 p 1, 2, lg 3 p 1 jätab

ringkonnakohus Harju Maakohtu 06.mai 2015 aasta otsuse sisuliselt muutmata, kuid tehes sellesse täpsustusi.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Orvi Tali Meelika Aava Ivi Kesküla